2-13-60424/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-60424

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

13. mai 2014, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-60424

Tsiviilasi

BB Finance OÜ hagi Aivar Ottenderi vastu 645 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

645 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja BB Finance OÜ (rk 11383777; asukoht Valge 13,

11415 Tallinn), esindaja Darbi-Julia Tarmisto, e-post

julia@ingressinkasso.ee;

kostja Aivar Ottender (ik 36603272723; viibimiskoht

kohtule teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada BB Finance OÜ hagi Aivar Ottenderi vastu osaliselt.

2. Välja mõista Aivar Ottenderilt BB Finance OÜ kasuks 11.04.2013 sõlmitud

laenulepingu alusel tekkinud võlgnevus 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot ja

21 senti, millest 300 eurot on põhinõue, 15 eurot intress, 6 eurot lepingu sõlmimise

tasu, 18 eurot kahjuhüvitis ja 21,21 eurot viivis 05.03.2014 seisuga.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 56% ulatuses Aivar Ottenderi kanda ja 44% ulatuses BB

Finance OÜ kanda.

2. Välja mõista Aivar Ottenderilt BB Finance OÜ kasuks menetluskulud 73

(seitsekümmend kolm) eurot ja 92 senti.

3. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud

korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus

taastatakse (TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.04.2014. TsMS § 317 lg 1 p 1

ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja

võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

2(3)

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb vaidlusalune laenuleping lugeda sõlmituks

tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus,

mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust.

Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste p 13.12 on tühine

tasumata summalt päevas arvutatava 0,75% suuruse viivise määra osas (273,75% aastas), sest

vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele on

viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja

kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja

seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev

regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgne määr.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt

tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa

Euroopa

Keskpanga

(EKP)

põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav

viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt tagastamata laenusummalt koos lepingu sõlmimise tasuga

kokku 306 eurot välja mõista viivis perioodi 12.05.2013 kuni 30.06.2013 eest 3,67 eurot

(306 eurot × 8,75% × 50 päeva / 365 päeva), perioodi 01.07.2013 kuni 31.12.2013 eest

13,11 eurot (306 eurot × 8,5% × 184 päeva / 365 päeva) ja perioodi 01.01.2014 kuni

05.03.2014 eest 4,43 eurot (306 eurot × 8,25% × 64 päeva / 365 päeva), kokku seega

21,21 eurot (3,67 + 13,11 + 4,43).

3(3)

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~56% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 56% ulatuses kostja kanda ja 44%

ulatuses hageja kanda.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamisele tasutud täiendav riigilõiv 55 eurot) ning

lepingulise esindaja tasu 32 eurot, kokku seega 132 eurot.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt

välja menetluskuluna 73,92 eurot (56% 132 eurost).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik