3-14-50649/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-50649 Määruse kuupäev

13. mai 2014 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks Resolutsioon Jätta Xi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud

1. X esitas 28.04.2014 Tartu Halduskohtule taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt kavatseb taotluse esitaja pöörduda kohtusse kaebusega Tartu Vangla vastu seoses ebainimliku kohtlemisega, isikliku ruumi tagamata jätmisega elukambris ja etapeerimisel saatemasinas. Kaebaja hinnangul puuduvad tal kogemused ja teadmised oma õiguste kaitsmiseks. Kaebaja väitel on 06.03.2014 algatatud antud asjas kohtueelne menetlus. Taotluse kohaselt puuduvad taotlejal rahalised vahendid.

Kohtu seisukoht

2. Kaebaja on taotlenud riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Kaebaja väitel on tal pooleli kohtueelne menetlus samas asjas ning ta soovib esitada kaebust Tartu Vangla vastu.

3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

4. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline esitama halduskohtule kaebuse ning kaitsma oma õigusi. Riigi õigusabi taotleja on esitanud halduskohtule kaebusi ka varem. Viimati esitas taotleja kaebuse Politseija Piirivalveameti vastu seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega arestikambris (haldusasi nr 3-14-50585). Kohus märgib, et viidatud kohtuasjas esitatud kaebus on põhjendatud ja täiendatud kohtupraktikaga kokku 30 leheküljel ning lisaks on kaebaja omal algatusel esitanud koos kaebusega asjas tähtsust omavad lisad

30 leheküljel, sealhulgas kohtueelset menetlust kajastavad dokumendid ning kaebaja väiteid kinnitavad tõendid. Kohtu hinnangul nähtub kaebaja senistest kohtule esitatud kaebustest, et kaebaja suudab end piisavalt hästi väljendada ning kaebaja esitatud kaebuste sisu on kohtule arusaadav. Riigi õigusabi taotluses esitatud selgitustest nähtub, et taotleja soovib riigi õigusabi seoses vangla väidetava ebainimlikes tingimustes hoidmisega. Kohus viitab veelkord haldusasjale nr 3-14-50585, milles taotleja esitas halduskohtule analoogse kaebuse seoses arestimaja kinnipidamistingimustega, väitis ebainimlikku kohtlemist ning nõudis kahju hüvitamist, põhjendades seda süvitsi 30 leheküljel. Seega on taotleja sarnases vaidluses suutnud esitada halduskohtule väga põhjalikult koostatud ja täiendatud kaebuse. Lisaks on taotleja ka käesoleva vaidluse osas algatanud iseseisvalt kohtueelse menetluse, mis kinnitab, et ta on suuteline oma õiguseid iseseisvalt kaitsma. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et X on võimeline ise kaitsma oma õigusi ka käesolevast vaidlusest tõusetuvas halduskohtumenetluses.

5. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

7. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik