3-13-1462/47 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 13.05.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1462 Haldusasi A.E.u kaebus Tallinna vangla kohustamiseks tellima rohkem ajakirju. Menetlusvorm Kirjalik menetlus. Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.E. ning vastustaja Tallinna vangla, volitatud esindaja Teerika Marilin Martisen. Resolutsioon

1. Jätta A.E.u kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A.E. esitas Tallinna vanglale 09.01.2013 taotluse, milles ta palub võimaldada endale vangla tellitud ajakirjade lugemine ning juhul, kui vangla ei ole ajakirju tellinud, siis nende tellimist. Tallinna vangla sotsiaalosakonna juhataja 31.01.2013 otsusega jäeti A.E.u 09.01.2013 taotlus rahuldamata. A.E. esitas 04.02.2013 Tallinna vanglale vaide sotsiaalosakonna juhataja 31.01.2013 otsusele, mille vangla direktor 04.03.2013 vaideotsusega rahuldas, tunnistas vaidlustatud otsuse kehtetuks ja tegi sotsiaalosakonna juhatajale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Tallinna vangla sotsiaalosakonna juhataja 03.04.2013 otsusega jäeti A.E.u 09.01.2013 taotluse uuesti rahuldamata. A.E. esitas eelnimetatud otsusele 08.04.2013 vaide, mille Tallinna vangla direktor 02.05.2013 vaideotsusega rahuldas, tunnistas sotsiaalosakonna juhataja 03.04.2013 otsuse kehtetuks ja tegi ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Tallinna vangla sotsiaalosakonna juhataja 31.05.2013 otsusega rahuldati A.E.u 09.01.2013 taotlus. A.E. esitas 05.06.2013 eelnimetatud otsusele vaide, mille Tallinna vangla direktor 28.06.2013 vaideotsusega jättis rahuldamata. 08.07.2013 esitas A.E. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna vangla kohustamiseks tellima rohkem ajakirju.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja: Kaebaja on seisukohal, et Tallinna vangla ei ole seaduandja tahet ajakirjade tellimise ja jagamise osas täitnud. Kaebaja on seisukohal, et ajakirjanduse kättesaadavus on tehtud ebamõisltikult keeuliseks. Vangla ei ole arvestanud, et sektsioone on oluliselt rohkem kui tellitavate ajakirjade numbreid. Kaebaja selgitab, et see tähendab seda, et kui ajakirjad on kellelegi välja laenutatud, siis mingi osa sektsioone ei pruugi ajakirju mitu kuud näha ega laenutada. Kui enne 01.01.2014 tellitud ajakiri Geo jõudis eluosakonda kuu alguses, siis nüüd (11.04.2014) ei ole kaebaja seda ajakirja näinud.

Samuti ei ole kaebaja näinud ajakirja Geo märtsikuu ega aprillikuu väljaannet ning ajakirja Imeline Teadus märtsikuu ega aprillikuu väljaannet. Kaebaja on seiskohal, et kui ajakirjade laenutamine toimub ainult raamatukogu vahendusel, siis temal puudub võimalus ajakirju laenutada, sest raamatukogu eluosas käimise ajal on tema tööl. Samuti märgib kaebaja, et on paljude kinnipeetavate käest kuulnud, et raamatukogus ei ole ajakirju ning kõik on välja laenutatud. VangS § 311 kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada Internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile.

Õigusaktide andmebaas ja mõned õigusaktid ei ole võrreldavad. VangS § 31 lg 1 ei saa tõlgendada mitmeti. Kui on selgelt kirjas ajalehed ja ajakirjad, siis järelikult on tegemist väljaannetega (mitmuses) mitte väljaandega (ainsuses). Tallinna vangla on tõlgendanud VangS § 31 lg 1 kitsendavalt, mida sätte sõnastus teha ei võimalda. Vangla on tuginenud Vangistusseaduse kommenteeritud väljaandele, lugedes kommentare õiguslikult siduvaks. VangS § 31 lg 1 sätestab selgelt ja üheselt mõistetavalt, et kinnipeetavale tagatakse vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju.

Kui lähtuda vangla tõlgendusest, siis sätestaks see säte, et kinnipeetavale /…/ üleriigilist päevalehte ning ajakirja. Lisaks, kui nõustuda vangla tõlgendusega, siis jääb arusaamatuks, miks on vangla lisaks ajakirjale Geo tellinud ka teise ajakirja. Kaebaja on seisukohal, et isegi kui vangla tellib kahte ajakirja, kuid kui kinnipeetaval puudub reaalne võimalus nende lugemiseks, siis ei ole antud kaebuse eesmärk täielikult saavutatud. Ajakirjanduse kättesaadavus ei peaks päädima selliselt, et nt kinnipeetav saab lugeda jaanuarikuu väljaannet alles juunikuus.

Näiteks ajakirja Geo veebruarikuu väljaannet oli võimalik kaebajal lugeda alles 15. märtsil. Kaebaja märgib, et kinnipeetaval ei ole võimalik külastada raamatukogusid väljaspool vanglat, mistõttu Tallinna vangla sellekohane väide on asjakohatu. Tallinna vangla on viidanud haldusasjale nr 3-12-724 ning välja noppinud ühe lause, kuid jätnud täiesti tähelepanuta, mis oli kaebuse eesmärk. Kaebuse eesmärgiks oli ettekirjutuse tegemine igal esmaspäeval raamatukogus mittevajalike ajalehtede ja ajakirjade kaebajale viimiseks. Samuti on

Tallinna vangla jätnud tähelepanuta, et Tartu vangla tellis peale eestija venekeelse Postimehe ka Äripäeva, Maalehte ja Eesti Ekspressi ning Tartu vangla oli suutnud ajakirjanduse saabumist vangla raamatukokku organiseerida ka selliselt, kus müümata ajakirjandus jõuaks vanglasse, mis kinnipeetavatele laiali jaotati. Tallinna vanglas kinnipeetavad raamatukogus ei käi ja vangla ei organiseeri ajakirjandust ka muul moel.

Vastustaja: Tallinna vangla hinnangul on väär kaebajapoolne seaduse tõlgendamine nagu kohustaks VangS § 30 lg 1 vanglat tellima rohkem kui ühte eriliigilist ajakirja. Seaduse tõlgendamisel kasutatakse nii grammatilisi, süstemaatilisi kui teleoloogilisi (eesmärgiga seotud) argumente. Riigikohtu halduskolleegium 13.11.2002 otsuses asjas nr 3-3-1-54-02 väljendas järgnevat seisukohta: „/…/Kuna vaidlusaluse normi keeleline analüüs ei välista kumbagi tõlgendust, tuleb normi õigeks kohaldamiseks kasutada teisi tõlgendusmeetodeid, selgitamaks välja seadusandja tegelik tahe.

Seadusandja tahe ei saa olla suunatud teadlikult ebamõistliku ja ebaõiglase regulatsiooni kehtestamisele/…/“. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne rõhutab, et VangS § 30 lg 1 annab kinnipeetavale õiguse lugeda vanglas olemasolevaid, st vangla poolt tellitud ja kinnipeetavatele lugemiseks välja pandud ajalehti ja ajakirju. Kõnealune säte ei tekita aga kinnipeetavale õigust nõuda mitme ajakirja lugemise võimaldamist. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavatele vangla poolt valitud viisil olemasoleva (mh majanduslikke võimalusi arvestades soetatud) ajakirjanduse lugemise võimaluse.

Kuna Tallinna vangla tagab kaebuse esitajale ajakirja Geo lugemise võimaluse, on vangla täitnud seadusest tuleneva kohustuse, millisele kohustusele korrespondeerivalt on kaebuse esitajale tagatud seadusest tuleneva õiguse kasutamise võimalus. Seadusandja on jätnud vanglale kaalutlusõiguse, mil viisil ja mahus tagada kinnipeetavatele võimalus üleriigilise levikuga tasakaalustatud ajakirjanduse lugemiseks. Kaebuse esitaja poolt osundatud õigusnormi ei saa tõlgendada üksnes grammatiliselt, sest normi võib mõista mitmeti (kui nt sätestatakse juurdepääsu tagamine õigusaktidele, siis ei saa sellest järeldada, et piisab ka juurdepääsu tagamisest ühele või mõnele õigusaktile).

Samas ei ole kogu sätet silmas pidades mõistlik ka järeldus, et lisaks kõikidele üleriigilistele päevalehtedele oleks vanglal kohustus tellida ka kõiki riigis ilmuvaid ajakirju. Tallinna vangla hinnangul on mõistlik normi tõlgendada nii, et ajalehtede osas on vangla valikuõigusele sätestatud kitsendus, mille kohaselt peab vangla tagama üleriigiliste ajalehtede (vangla valik piirdub üleriigiliste ajalehtedega) lugemise võimaluse ja vangla vabal valikul ajakirjade lugemise võimaluse. Seda, mis mahus ja kuidas vangla korraldab normi rakendamise seadus aga otsesõnu ei sätesta.

Vanglasisese ajakirjandusele juurdepääsu kõrval toimub ühiskonnas diskussioon ka nt rahvaraamatukogudesse kirjanduse ja/või e-raamatute soetamise teemadel seoses riigi majanduslike võimalustega, mille taustal on vangla hinnangul kinnipeetavate õigused selles valdkonnas tagatud oluliselt paremini, kui mitmetel teistel ühiskonnagruppidel. Riigikohtu 18.12.2013 määrusega jõustus Tartu Halduskohtu 13.09.2012 otsus haldusasjas nr 3-12- 724, milles kohus leidis, et kui palju üleriigilisi ajalehti ja ajakirju on vajalik tellida ja kuidas organiseerida nende kättesaadavus kinnipeetavatele on vangla reguleerida.

Tallinna vangla peab vajalikuks märkida, et kaebuse esitajal on võimalik igapäevaste ühiskonda puudutavate uudistega ning maailmas toimuvaga olla kursis ka televisiooni ja raadio vahendusel. Vastustaja selgitab, et ajakirja Geo telliti ajavahemikul 01.06.-31.12.2013 Tallinna vanglasse mitte üks eksemplar, vaid 20 eksemplari, mis jagati ära Tallinna vangla viie üksuse vahel selliselt, et igal üksuse korrusel oli kinnipeetavatel kasutada 2 eksemplari. Ajakirja tellimus jätkub alates 01.02.2014, mil korraga on vanglasse tellitud kolm ajakirja eksemplari.

Vastustaja leiab, et tellides korraga enam kui ühe eksemplari ajakirja Geo on Tallinna vangla täitnud VangS § 30 lg-s 1 sätestatud kohustuse. Lisaks tellib Tallinna vangla alates 01.01.2014 kolm eksemplari ajakirja Imeline Teadus. Alates 2014 toimub ajakirjade laenutamine Tallinna vanglas üksnes raamatukogu vahendusel. Kuna

Tallinna vangla tagas enne 01.01.2014 kaebuse esitajale ajakirja Geo lugemise võimaluse, täitis vangla seadusest tuleneva kohustuse, millisele kohustusele korrespondeerivalt on kaebuse esitajale tagatud seadusest tuleneva õiguse kasutamise võimalus. Seadusandja on jätnud vanglale kaalutlusõiguse, mil viisil ja mahus tagada kinnipeetavatele võimalus üleriigilise levikuga tasakaalustatud ajakirjanduse lugemiseks. Kokkuvõtvalt on Tallinna vangla seisukohal, et kaebuse esitajale on taganud VangS § 30 lg-s 1 sätestatu ning esitatud kaebus on põhjendamatu. Tallinna vangla palub jätta A.E.u kaebuse rahuldamata ning menetluskulud tema enda kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel:

Vangistusseaduse (VangS) § 30 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale tagatakse vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Sama sätte lg 2 kohaselt kinnipeetaval on lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või korda.

Vangistusseaduse kommentaarides § 30 osas selgitatakse järgmist: „1. Käesoleva paragrahvi lõige 1 annab kinnipeetavale õiguse lugeda vanglas olemasolevaid , st vangla poolt tellitud ja kinnipeetavale lugemiseks välja pandud ajalehti ja ajakirju. Ajalehtedest on vanglal kohustus tagada üleriigiliste päevalehtede (Postimees, Eesti Päevaleht jm), mitte aja piirkondlike ajalehtede olemasolu. Ajakirjade valik on vanglal vaba.

2. Lisaks vanglas olemasolevatele ajalehtedele ja ajakirjadele võib kinnipeetav neid ka vangla vahendusel, kui isiklike vahendite arvel ise tellida. Lisaks ajakirjandusele võib kinnipeetav tellida ka muud kirjandust, st iluja teabekirjanduslikke raamatuid. Milline hulk tellitavat ajakirjandust ja muud kirjandust on mõõdukuse piires, on vangla otsustada. Ka on vanglal õigus otsustada, kas kinnipeetava poolt tellida kavatsetav ajaleht, ajakiri või raamat võib ohustada vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või sisekorda (§66). Tellida ei saa vägivalda, vihkamist ja rassismi propageerivaid trükiseid ning pornograafilisi teoseid (VSKE § 641 lg 1 p 15). Tellimine vangla vahendusel tähendab, et tellimuse esitab ning toimetab tellitu kinnipeetavale kätte vanglatöötaja.

3. Ajakirjandusväljaandeid või raamatuid ei saa saata kinnipeetavale kirjavahetuse (§ 28) korras. Kinnipeetavale kirjana või kirjaga saadetavad ajalehe või ajakirja koopia või väljalõige on käsitatavad kirja osana ning kuuluvad samuti § 28 regulatsioonialasse“.

Vaidlust ei ole selles, et vanglal on seadusest tulenev kohustus tagada kinnipeetavatele vangla poolt valitud viisil olemasoleva, sh arvestades majanduslikke võimalusi, ajakirjanduse lugemise võimaluse. Lisaks võimaldab seadus kinnipeetavatel isiklike vahendite arvel ja mõõdukuse piires tellida vanglateenistuse vahendusel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, juhul, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või korda.

Kohus on seisukohal, et vangla kaalutlusõigusest tulenevalt otsustab, kui palju üleriigilisi ajalehti ja ajakirju tellida ning kuidas organiseerida nende kättesaadavus kinnipeetavatele. Tallinna vangla selgitas kohtule, et alates käesolevast aastast toimub ajakirjade laenutamine Tallinna vanglas üksnes raamatukogu vahendusel. Kohus nõustub vastustajaga, et seadusandja on jätnud vanglale kaalutlusõiguse, kuidas ja mis mahus tagada kinnipeetavatele võimalus üleriigilise levikuga tasakaalustatud ajakirjanduse lugemiseks. Nii on Tallinna vangla ajavahemikul 01.06.2013- 31.12.2013 tellinud kinnipeetavatele lugemiseks üldhuviajakirja Geo mitte 1 eksemplar, vaid 20 eksemplari, mis jagati ära Tallinna vangla viie üksuse vahel selliselt, et igal üksuse korrusel oli kinnipeetavatel kasutada 2 eksemplari. Nimetatud ajakirja tellimus jätkub alates 01.02.2014 ning vanglasse on tellitud 3 ajakirja Geo eksemplari. Lisaks tellib Tallinna vangla alates 01.01.2014 3 eksemplari ajakirja Imeline Teadus. Kaebaja väidab, et temale on jäänud arusaamatuks, miks on vangla lisaks ajakirjale Geo tellinud ka teise ajakirja. Kohus siinkohal märgib, et vangla on pädev otsustama, milliseid ajakirju ja millises mahus tellida.

Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et Tallinna vangla ei ole seaduandja tahet ajakirjade tellimise ja jagamise osas täitnud. Seadusandja ei ütle, kuidas kinnipidamisasutus peab ajakirjade tellimist ja jagamist korraldama, see on jäetud vangla enda reguleerida. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et ajakirjanduse kättesaadavus on tehtud ebamõisltikult keeuliseks. Vastustaja selgitusel toimub ajakirjade laenutamine Tallinna vanglas raamatukogu vahendusel. Arvestades kinnipeetavate arvu võib tekkida olukord, kus kõik ajakirjad on välja laenutatud ning vajaliku ajakirja kättesaamiseks peab ootama selle tagastamist. See on raamatukogudes tavapärane olukord, kui lugeja peab ootama temale vajaliku raamatu vms, mis on välja laenutatud, tagastamist. Kaebaja õigusi ei riku see, kui soovitud ajakirja saab ta lugeda mõningase hilinemisega (näit. veebruari ajakirja märtsis). Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kui ajakirjade laenutamine toimub ainult raamatukogu vahendusel, siis temal puudub võimalus ajakirju laenutada, sest raamatukogu eluosas käimise ajal on tema tööl. Kohus märgib, et oma kontaktisiku kaudu saab iga kinnipeetav, sh kaebuse esitaja, tellida soovitud ajakirja jms ning see toimetatakse temale kätte esimesel võimalusel, samas tuleb arvestada ka ooteaega juhul, kui ajakiri vm on välja laenutatud teisele kinnipeetavale. Kaebaja ise väidab, et on paljude kinnipeetavate käest kuulnud, et raamatukogus ei ole ajakirju ning kõik on välja laenutatud, mis on ka arusaadav, arvestades kinnipeetavate hulka.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et Tallinna vangla on tõlgendanud VangS § 31 lg 1 kitsendavalt, mida sätte sõnastus teha ei võimalda. Õige on vastustaja väide, et seaduse tõlgendamisel kasutatakse nii grammatilisi, süstemaatilisi kui teleoloogilisi (eesmärgiga seotud) argumente. Tallinna vangla on õigesti viidanud Riigikohtu halduskolleegium 13.11.2002 otsusele asjas nr 3-3-1-54-02, milles kohus asus seisukohale, et „/…/Kuna vaidlusaluse normi keeleline analüüs ei välista kumbagi tõlgendust, tuleb normi õigeks kohaldamiseks kasutada teisi tõlgendusmeetodeid, selgitamaks välja seadusandja tegelik tahe. Seadusandja tahe ei saa olla suunatud teadlikult ebamõistliku ja ebaõiglase regulatsiooni kehtestamisele/…/“. Kohus leiab, et vastustaja ei ole VangS § 31 lg 1 tõlgendanud kitsendavalt, kaebaja vastupidine väide on paljasõnaline ning vastuolus asjas tuvastatud faktiliste asjaoludega.

Kohus nõustub vastustajaga, et seda, mis mahus ja kuidas vangla korraldab õigusnormi rakendamise seadus otsesõnu ei sätesta. Vangla märgib õigesti, et vanglasisesele ajakirjandusele juurdepääsu kõrval toimub ühiskonnas diskussioon ka näiteks rahvaraamatukogudesse kirjanduse ja/või eraamatute soetamise teemadel seoses riigi majanduslike võimalustega, mille taustal on vangla kinnitusel kinnipeetavate õigused selles valdkonnas tagatud oluliselt paremini, kui mitmetel teistel ühiskonnagruppidel. Vastustaja märgib, et kuna Tallinna vangla tagab kaebuse esitajale ajakirja Geo jm lugemise võimaluse, on vangla täitnud seadusest tuleneva kohustuse vastavalt VangS § 30 lg-le 1, millega nõustub ka kohus.

Kohus asub ülaltoodu põhjal seisukohale, et vastustaja ei ole kaebaja suhtes käitunud õigusvastaselt ning leiab, et puudub alus kaebuse nõuete rahuldamiseks.

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Elle Kask Kohtunik