Legislator Case Law & Legislation
2-14-1106/17 AI generated

2-14-1106/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-14-1106/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Keelduda O P apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

Legislator headnote

AI generated

2-14-1106/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Hageja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 02.05.2014.a apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus hinnanud vääralt tõendeid. Otsuses puudub sisuline põhjendus mõjuva põhjuse kohta, mille alusel loeti õigeks kostjalt elatisena väljamõistetava summa vähendamine alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Menetluskulude hageja kanda jätmine on ebaõiglane.

Keywords

AI generated
mission, travel and accommodation expenses right to price reduction minimum benefits right to minimum subsistence reimbursement of costs living expenses
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr: 2-14-1106

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-14-1106 Määruse tegemise aeg ja koht 12.05.2014.a, Tallinn

Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal Kohtuasi O P hagi M P vastu elatise suurendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 07.04.2014.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O P apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 157,50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellant): O P (isikukood: XXXXXXXXX), seaduslik esindaja Elerin Jäätma

Kostja (vastustaja): M P

(isikukood: XXXXXXXXXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Keelduda O P apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Tsiviilasi nr: 2-14-1106

2(3) Asjaolud 1. 09.01.2014 esitas hageja maakohtule hagi elatise suurendamiseks. Poolte vahel tsiviilasjas nr 2-13-38499 sõlmitud kompromissilepinguga kohustus kostja tasuma hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatist 160 eurot. Hageja palus suurendada elatist 177.50 euroni ja määrata, et elatise summa on sõltuv Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära suurenemisest.

2. Kostja vaidles hagile vastu palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on kostja ülalpidamisel alates 02.11.2013.a teine laps. Kostja saab miinimumpalka, millest ta kahele alaealisele lapsele miinimumelatist tasuda ei suuda. Lisaks ei kulu hagejale 355 eurot kuus.

3. Pärnu Maakohus tegi 07.04.2014.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et kuna alates 02.11.2013.a on kostjal kaks alaealist ülalpeetavat, kellele kostja, arvestades tema esitatud töötasutõendit, mõlemale miinimumelatist anda ei suuda, ei oleks hageja ülalpidamiseks kompromissi korras kokku lepitud elatise suurendamine käesoleval ajal õiguslikult põhjendatud.

4. Hageja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 02.05.2014.a apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus hinnanud vääralt tõendeid. Otsuses puudub sisuline põhjendus mõjuva põhjuse kohta, mille alusel loeti õigeks kostjalt elatisena väljamõistetava summa vähendamine alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Menetluskulude hageja kanda jätmine on ebaõiglane.

Määruse põhjendused 5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis elatise suurendamist

160 eurolt 177.50 euroni kuus. Seega oli tsiviilasja hinnaks nõutava ja praeguse elatise vahe, mis tuleb TsMS § 129 lg 2 järgi korrutada üheksaga, so 17,50*9 = 157,50. Kuna hageja nõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Tsiviilasi nr: 2-14-1106

3(3)

6. Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust ning ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud maakohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal