3-14-165/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-165 Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2014, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

R. K kaebus Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju summas 300 euro hüvitamise nõudes

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja R. K Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata

2. Jätta kaebaja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 12. juuni 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. 29.11.2013 esitas R. K Viru Vanglale taotluse (tl 20-22) mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 300 eurot. Viru Vangla 20.01.2014 otsusega nr 6-16/243-2 (tl 23-23p) jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. R. K esitas kohtule kaebuse (tl 1-15) Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise summas 300 eurot nõudes seoses 30.11.2010 Viru Vangla ametniku poolt kaebaja solvamises, mõnitamises, auja väärikuse alandamise eest. 30.11.2010 toimus kaebajal Viru Vanglas E-7 osakonnas valvur A. S’iga vestlus seoses kohtusse minekuga ning kaebaja küsis, milliseid asju ta tohib kaasa võtta.

Vestluse juurde tuli inspektor-kontaktisik M. B, kes teatas, et kaebaja ei tohi midagi kaasa võtta. A. S ütles, et kaebaja võib kaasa võtta kohtupaberid, kuid hügieeniasju kaasa võtta ei tohi. Kaebaja teatas seepeale, et oma pöördumises ta nii kirjutabki, et M. B keelas kaebajale hügieeniasjad ja valvur A. S on selle tunnistajaks. M. B ütles, et siis teeb ka valvur A. S kaebaja suhtes ettekande ja tema on ka tunnistaja. Kaebaja oli sellisest ametniku käitumisest rabatud ning ei uskunud, et sellist ähvardust võib vanglateenistuja endale lubada.

Kaebaja väitel sai ta šoki ja hakkas üle keha värisema ning jõudis veel öelda, et selline kinnipeetava ees valvuri käskimine alusetu ettekande koostamiseks käsu korras on lubamatu ning see on kaebaja alandamine. Kaebaja oli psüühiliselt nii endast väljas, et tal kadus hääl ja ta hakkas vapustusest kogelema. Seda nähes ütles M. B: „Noh, mis sa nüüd kokutad, ei saa öelda, mida tahad!“ M. B poolne mõnitamine oli kaebajale veelgi alandavam ning kaebaja tundis end häbistatuna. Ta tundis enda inimväärikuse sügavat riivamist ning ei suutnud enda kaitseks midagi öelda.

Kaebaja kogus end ning siis palus valvuril kutsuda arst. Kambriuks suleti ja mõne aja pärast tulid meditsiinitöötajad, kes andsid abi. Kaebajal fikseeriti närvilisus, käte värin, valu kukla piirkonnas ja anti palderjanitinktuuri. 30.11.2010 kehtinud Viru Vangla kodukorra punkti 9.1 kohaselt vanglateenistuja väljendub suhtlemisel kinnipeetava isikuga korrektselt ja viisakalt, keelatud on kinnipeetava isiku solvamine või alandamine. VangS § 4¹ lg 1 kohaselt kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega.

Justiitsministri 13.11.2008 käskkirjaga nr 176 kinnitatud Vanglateenistuja eetikakoodeksi punkt 1.8 sätestab, et vanglateenistuja ei soosi mingil moel vägivalda ja vihkamist. Ta ei kasuta kriminaalse subkultuurislängi ega vangi halvustavaid väljendeid. PS § 17 kohaselt kellegi au ega head nime ei tohi teotada. PS § 25 sätestab, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitamisele. Kaebaja leiab, et Viru Vangla on talle tekitanud süüliselt hüvitamist vajavat mittevaralist kahju ning antud õigusvastast tegevust kaebaja suhtes tuleb kompenseerida ainult rahaliselt, mis annaks mingisugusegi hüve ja looks materiaalse heaolu mingiks perioodiks ning oleks kompensatsioon kaebajale leevendamaks alanduse, solvamise, nördimuse, närveerimise, šoki, meeleolu languse, peaja südamevalu, hingelisteja psüühiliste kannatuste ning kogu üleelatu eest.

Kaebaja on seisukohal, et summa 300 eurot on nii mõistlik kui ka õiglane ning vastavuses RVastS § 9 lõikega 2. 28.03.2014 vastuses Viru Vangla vastuväidetele, leiab kaebaja, et ei vasta tõele väide, et kaebajal oli M. B ja A. S vahel sõnavahetus. A. S ei asunud kaebajat mõnitama ja solvama, vaid konflikt sai alguse sellest, et M. B tuli kaebaja juurde ning asus kaebajat ähvardama. Arutlused, kas kaebajal on või ei ole fikseeritud füüsiline puue, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 30.11.2010 ei saanud kaebaja end väljendada seoses hääle kadumisega ja kogelemisega.

M. B poolne ütlus koos naermisega ei ole märkuse tegemine, vaid tegemist on isiku mõnitamise ja alandamisega isiku üle naerdes. Ebaõige on väide, et kaebaja on kaebuses esitanud uue väite, et M. B naeris tema üle. Kaebaja ei võta Viru Vangla vabandust vastu, kuna see on ennastõigustav ja kaebajat süüdistav, mis ei anna kaebajale ei emotsionaalset leevendust ega hüvita põhjustatud moraalset kahju.

2. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. Vastustaja on juba 20.01.2014 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses möönnud, et juhul kui ametnik täpselt R. K poolt märgitud väljendit kasutas, saanuks M. B küsimuse esitada ehk viisakamas vormis, kuid kindlasti ei saa M. B sõnakasutust pidada niivõrd solvavaks ja alandavaks, et saaks rääkida kahju tekitamisest. Samuti on vangla vabandanud kaebaja ees, kui ta end M. B poolt öeldust halvasti tundis, kuid vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et rahalise hüvitise nõue ei ole põhjendatud. Vangla ei välista, et M. B võis R. K kogelemisele tähelepanu osutada ja vastavasisulise märkuse ka teha, kuid vastustaja rõhutab, et vanglateenistuse ametniku eesmärk ei olnud kohe kindlasti öelduga kaebaja üle naerda või teda teise ametniku ees alavääristada. Vastustaja möönab, et M. B poolt esitatud küsimus võis tekitada kaebajale ebamugavustunde, kuid kaebaja inimväärikust alandatud ei ole.

Kohtu seisukoht

3. Käesolevas haldusasjas nõuab R. K Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas

300 € seoses 30.11.2010 toimunud intsidendiga (Viru Vangla ametniku poolt kaebaja solvamises, mõnitamises, au-ja väärikuse alandamise eest).

4. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 30.11.2010 toimus Viru Vangla teises üksuses E7 osakonnas kinnipeetav R. K ja inspektor-kontaktisik M. B ning valvur A. S vahel sõnavahetus seoses kohtuistungile kaasavõetavate esemete lubatavuse osas.

5. Kaebuse kohaselt on kaebaja läbi elanud hingelise kannatuse. Kaebaja olukorda saab kompenseerida ainult rahaliselt, mis annaks talle mingisuguse hüve ja looks materiaalse heaolu mingiks perioodiks. Kaebaja ei nõustunud vastustaja pakutud avaliku vabandusega.

300 € oleks kompensatsioon kaebajale leevendamaks alanduse, solvamise, nördimuse, närveerimise, šoki, meeleolu languse, peaja südamevalu, hingelisteja psüühiliste kannatuste ning kogu üleelatu eest. Vastustaja on aga seisukohal, et tuginedes kohtupraktikale võib mittemateriaalse kahju hüvitamist asendada avaliku vabandusega ning vastustaja on juba kaebaja ees vabandanud.

6. Põhiseaduse § 25 tähenduses on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud mittemateriaalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise või au või hea nime teotamise korral. Mittevaralise kahju hüvitamine hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatust. Isikul, kelle õigusi on rikutud halduse õigusvastase avalik-õigusliku tegevusega, on õigus nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist.

7. Mittevaralise kahju hüvitamiseks ei anna alust igasugune vangla toiming, mida kinnipeetav peab õigusvastaseks ja mis tekitab talle šoki, nii et ta kaotab hääle, väriseb ja vapustusest hakkab kogelema või tekitab stressi jne. See, et kaebaja sõnul vanglaametnik

M. B ütles talle 30.11.2010 teise üksuse E 7 osakonnas: „Noh, mis sa nüüd kokutad, ei saa öelda, mida tahad!“ jne ei anna mittevaralise kahju hüvitamiseks alust. Halduskohus ei näe põhjust kahelda kaebaja väites, et ta tundis ennast alandatuna.

8. Vastustaja ei välista, et vanglaametnik võis kaebaja kogelemisele tähelepanu osutada ja vastavasisulise märkuse teha. Halduskohus nõustub vastustajaga selles, et vanglaametniku eesmärk ei olnud kohe kindlasti öelduga kaebaja üle naerda või teda teise ametniku ees alavääristada ning M. B saanuks küsimuse esitada ka viisakamas vormis. Kindlasti ei saa aga M. B sõnakasutust pidada niivõrd solvavaks ja alandavaks, et saaks rääkida rahalise hüvitise nõudest.

9. Kohus tuvastas meditsiiniosakonna tõendiga RVL nr: 41 (tl 18), et 30.11.2010 on kaebajal diagnoositud närvilisus, käte värin, valu kukla piirkonnas ning talle on määratud palderjanitinktuuri 50 gtt ning, et vastustaja on 20.01.2014 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses 6-16/243-2 (tl 23-23p) vaidlustatud 30.11.2010 toimingu osas kaebaja ees kirjalikult vabandanud.

10. Kohtupraktikas väljendatud seisukohtadest tulenevalt ei ole mitte igale rikkumisele põhjust reageerida tingimata rahalise kompensatsiooni maksmisega. Rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes väidetavad kannatanu hingelised üleelamised, tekkinud piinlikkuse tunne või ajutine meeleolu langus (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2004 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-11-04, p 18). Nimetatud asjaolud toovad mittevaralise kahju hüvitamise nõude kaasa üksnes juhul, kui seda õigustab üleelamise või rikkumise raskus (vt lisaks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.05.2005 otsus kohtuasjas nr 3-

2-1-17-05). Riigikohtu halduskolleegium on leidnud ka, et väärikuse alandamisega tekitatud kahju on muuhulgas hüvitatav ka vabandamisega (Riigikohtu halduskolleegiumi

10. juuni 2005. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-30-05). Seega on Riigikohus möönnud, et mittevaraline kahju võib olla heastatav ka näiteks vabandamisega kannatanu ees.

11. Halduskohus leiab, et käesoleval juhul rahalise hüvitise nõue ei ole põhjendatud, kuna vastustaja on kirjalikult vabandanud (tl 23-23p) R. K ees vanglaametniku käitumise pärast (RVastS § 9 lg 2 ja 11 lg 2). Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

12. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on 04. märtsi 2014 kohtumääruse (tl 36-37) alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik