1-13-9634/55 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-9634 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 9. aprilli 2014 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Z.E

(Z.E) kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 9. aprilli 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu Z.E kaitsja vandeadvokaat Mati Senkeli määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.E tunnistati Harju Maakohtu 28.11.2013 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9; § 200 lg 2 p 4; § 349 ja § 328 lg 1- § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 sätteid kohaldades 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 4 päeva vangistust ja karistust jäi kanda 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määras kohus kohesele täitmisele 7 kuud vangistust ning ülejäänud 1 aasta 4 kuud ja 26

päeva vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat. Katseajaks allutati

Z.E kriminaalhooldusametniku järelevalvele ja teda kohustati järgima KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 4 kohaselt kohustati Z.E katseaja kestel omandama üldhariduse.

2. 07.03.2014 saabus Viru Maakohtule Viru Vangla kriminaalhooldusametniku erakorraline

ettekanne Z.E-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna hooldusalune ei täida registreerimiskohustust ega omanda määratud ajaks üldharidust.

3. 24.03.2014 kohtuistungile Z.E ei ilmunud, Tapa Erikooli kirjast selgub, et alates

28.02.2014 on Z.E lahkunud omavoliliselt Tapa Erikoolist. 24.03.2014 kohtumäärusega kuulutati Z.E tagaotsitavaks ja anti luba tema vahistamiseks. Z.E peeti kinni 04.04.2014 Tallinnas.

2

4. Viru Maakohtu 09.04.2014 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ning pöörati täitmisele Z.E-le Harju Maakohtu 28.11.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 4 kuud ja 26 päeva vangistust. Maakohtu põhjendused olid seejuures järgmised.

4.1 Tõendamist on leidnud, et Z.E ei ole järginud temale kohtu poolt katseajaks pandud

registreerimiskohustust, on omavoliliselt lahkunud oma elukohast Tapa Erikoolist ja on hoidnud kõrvale üldhariduse omandamisest. Kohtu hinnangul ei saa lugeda mõjuvaks erikoolist lahkumise

põhjuseks asjaolu, et ta ei suutnud lahendada oma võlasuhteid koolikaaslasega ja oli mures oma hinnaliste riideesemete pärast. Z.E on tunnistanud, et omavoliliste lahkumiste põhjuseks on olnud ka sõprade külastamine ja pidutsemine.

4.2 Süüdimõistetu on registreerimiskohustust rikkunud süstemaatiliselt katseaja algusest peale.

Peale vabanemist karistuse osaliselt täitmiselt 15.12.2013 on Z.E suurema osa ajast olnud eemal oma elukohast ja hoidnud kõrvale õppimisest. Z.E asukoht oli teadmata ja ka kohtusse

õnnestus ta toimetada alles peale seda, kui ta oli kuulutatud tagaotsitavaks ja vahistati. Tapa Erikoolist omavoliliselt lahkudes ja registreerimiskohustust eirates on ta teinud kriminaalhoolduse läbiviimise võimatuks ja kohtu arvates pole karistuse eesmärkide saavutamine vabaduses võimalik, karistus tuleb pöörata täitmisele.

5. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse süüdimõistetu Z.E kaitsja, taotledes kaevatava määruse tühistamist ning karistuse täitmisele pööramata jätmist. Kaitsja juhib tähelepanu järgmistele asjaoludele.

5.1 Kaitsja hinnangul pole kohus piisavalt arvestanud Tapa Erikooli spetsiifikat õpilaste

omavaheliste suhete, sh ka võlasuhete, hindamisel. Tegemist on oluliste käitumisraskustega ning paljudel juhtudel kuritegelike kalduvustega õpilastega, kelle hulgas distsipliini hoidmine käib üle

jõu ka staažikatele ning mõjukatele pedagoogidele, mida tõendab hiljuti koolis toiminud mäss. Üldtuntud asjaolu on ka see, et kooli õpilaste hulgas on tekkinud nn vanakesed, kellele nooremad ja nõrgemad alluvad. Ühe sellise nn vanana nimetas Z.E T.B. i nime, kes Z.E-lt „võlga“ sisse nõudis, teda ähvardas ja temalt faktiliselt raha välja pressis. Hirm vägivalla ees oli põhjuseks, miks oli Z.E sunnitud koolist lahkuma. Seetõttu ei saa võlasuhete lahendamata jätmist ette

heita süüdimõistetule, vaid selliste suhete lahendamine peaks olema paljuski kooli juhtkonna

ülesanne, sest tegemist on alaealiste õpilaste vahel kunstlikult tekitatud võlasuhetega ehk väljapressimisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning esitatud kaebus jääb tagajärjetuks. Seda seisukohta põhistab kohus järgnevalt.

7. Antud karistuse täitmisele pööramise küsimuses puudub vaidlus selles, et süüdimõistetu Z.E on korduvalt rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustusi (registreerimiskohustuse ja

elukohast lahkumise keelu rikkumine ning määratud ajaks üldhariduse omandamata jätmine).

Süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramise alus on maakohtu määruses vastuvaidlematult tuvastatud: nimelt, 2014. a on Z.E jätnud registreerimistele ilmumata viiel korral, s.o 02.01.,

07.02., 13.03., 20.02. ja 03.03.2014; samuti hoiab süüdimõistetu kõrvale kohustusest omandada üldharidus, peale vahi alt vabanemist 15.12.2013 on ta õppetööst puudunud 149 tundi, ta on sageli lahkunud klassist õppetöö ajal või jätnud üldse tundi minemata; veel on süüdimõistetu omavoliliselt ära olnud oma elukohast Tapa Erikoolist alates 28.02.2014, s.o rohkem kui 15 päeva. Niisiis esineb KarS § 74 lg 4 kohaselt alus Z.E-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

8. KarS § 74 lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele

pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra,

3

seega peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Kriminaalkolleegium soostub esimese astme kohtuga, leides, et Z.E-le mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Selle otsustuseni jõudmisel juhib ringkonnakohus tähelepanu kaevatavas määruses märgitud tõigale, et

süüdimõistetu on katseaja algusest peale süstemaatiliselt rikkunud Harju Maakohtu 28.11.2013 otsusega määratud kohustusi ja kontrollnõudeid. Toonitades seda, et süüdimõistetu oli teadlik tema suhtes tehtud kohtulahendi sisust, selgesõnaliselt kirjasolevatest kohustustest ja nende mittetäitmisel kaasnevast tagajärjest, on ta erinevate kohustuste järjepideva rikkumisega näidanud välja lubamatut

küünilisust ja vähest motiveeritust kohtuotsust täita. Süüdimõistetu on seega oma usaldust kohtu

silmis ning temale antud võimalust ilmselgelt kuritarvitanud. Sellest johtuvalt puudub ringkonnakohtul igasugune veendumus, et Z.E suudaks edaspidi katseaja nõudeid järgida ja

kohustusi täita. Nii on kohus seisukohal, et katseaja pikendamiseks või täiendavate kohustuste määramiseks puudub alus ning Z.E-le mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata.

9. Määruskaebuses ei esitata ühtki niisugust asjaolu, mis oleks jäänud esimese kohtuastme

tähelepanuta või lükkaks ümber maakohtu motiveeritud seisukohti Z.E poolt kohustuste

tahtliku mittetäitmise kohta. Et süüdimõistetu omavolilist lahkumist Tapa Erikoolist ajendas

võlasuhete lahendamata jätmine, mida tuleks erikooli õpilaste omavaheliste suhete spetsiifikast

tulenevalt arvestada, ei kõiguta mitte kuidagi ringkonnakohtu positsiooni. Esiteks on maakohus osutatud kaitseväitel juba edukalt peatunud, märkides, et mõjuvaks põhjuseks seda lugeda ei saa;

kusjuures tähelepanu väärib, et omavoliliste lahkumiste põhjuseks ei ole olnud ainult klaarimata

võlasuhted, vaid ka sõprade külastamine ja pidutsemine. Teiseks, Z.E oli võimalus

pöörduda abi saamiseks Tapa Erikooli administratsiooni (või õiguskaitseorganite) poole, eriti arvestades süüdimõistetu selgitusi, mille kohaselt pressiti temalt koolis kaasõpilase poolt raha välja. Seda aga süüdimõistetu ei teinud. Seega leiab kriminaalkolleegium, et määruskaebuses kirjeldatud

asjaolud Z.E õigusrikkumisi ei õigusta ning kaitseargumentatsioon kaevata määruse ümberotsustamist kaasa ei too.

10. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas Tiit Lõhmus Mati Kartau