1-13-8305/40 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-8305 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 8. aprilli 2014

määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu R.H, määruskaebus RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 8. aprilli 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu R.H määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1. R.H tunnistati Harju Maakohtu 10.10.2013 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9; §

203; § 266 lg 2 p 3 ja § 121 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 2 kuud 24 päeva. Karistuse kandmise algus oli 27.03.2013 ja lõpp on 20.06.2015.

Viru Maakohtu 08.04.2014 määrusega jäeti R.H tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu

2. Maakohus leidis, et süüdimõistetu R.H ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksa korda.

Muuhulgas nähtub karistusregistri väljavõttest, et kinnipeetavale on mitu korda antud võimalus tõestada, et ta suudab elada seaduskuulekalt, kandes karistust tingimisi. Sellist usaldust kinnipeetav

- 2 -

ei õigustanud ja jätkas kuritegude toimepanemist ka kehtival katseajal. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust muuhulgas 22 varguse episoodi eest.

2.2 Varasemad karistused, tema varasem vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ja

kriminaalhooldusele allutamine ei ole oma eesmärke täitnud. Asja materjalidest nähtub, et ta on

vaatamata kõigele jätkanud vabaduses kuritegude toimepanemist. Vangistuses on kinnipeetavale

määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav ei suuda seaduskuulekalt käituda isegi range

järelevalve tingimustes. Maakohus leidis, et kinnipeetava puhul ei ole kriminaalhooldus koos

käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega piisavaks meetmeks, et tagada kinnipeetava seaduskuulekas käitumine.

2.3 Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, ametnikega teeb kinnipeetav koostööd vaid omakasust lähtuvalt. Maakohus leidis,

et antud asjaolud ei soodusta kriminaalhoolduse teostamist. Jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalik tegeleda oma alkoholi sõltuvusega ning korrigeerida oma vaateid ühiskonnas kehtestatud normidele.

2.4 Kindla eluja töökoha omamise luges maakohus positiivseks antud asjas, kuid märkis, et elukoht on kinnipeetaval olemas olnud ka kuritegude toimepanemise ajal. Seega ei takista antud asjaolu tal kuritegusid toime panemast. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

3. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse süüdimõistetu R.H , taotledes vaidlustatud määruse tühistamist ning enda vangistusest ennetähtaegselt vabastamist järgmistel põhjendustel.

3.1 Maakohtule on esitatud vananenud informatsioon (2008-2009 tehtud iseloomustus). Oma

prioriteedid on määruskaebuse esitaja enda sõnul ammu üle vaadanud. Kohus oleks pidanud tähelepanu pöörama, et viimasest karistusest on möödas üle 8 kuu. Viimane distsiplinaarkaristus oli

määratud selle eest, et süüdimõistetul oli tubakast sõltuvus, mitte aga selle eest, et ta ei taha seaduskuulekalt käituda. R.H lisab, et on aru saanud oma vigadest, tal on toetavad lähedased

ning vabaduses garanteeritud töökoht. Kriminaalhooldus ja vangla toetavad ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses

esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et R.H vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

5. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et R.H ei ole põhjendatud vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus arvestab kinnipeetava motivatsiooni

õiguskuulekaks käitumiseks, vabaduses kindlat eluja töökohta ning lähedaste toetust. Siiski ei

kaalu need üles tema puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. Nimelt tingivad R.H

vabastamata jätmise tema varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud üheksal korral, katseajal

jätkanud uute kuritegude toimepanemist) ning süüdimõistetu isik (riskitegur alkoholi tarvitamise näol). Arvestamata ei saa jätta ka R.H käitumist karistuse kandmise ajal: nimelt on tal kaks

kehtivat distsiplinaarkaristust; ehkki viimasest karistusest on möödas kaheksa kuud, räägivad õigusrikkumised vangistuse kandmise ajal paratamatult tema ennetähtaegse vabastamise kahjuks. 6. Tähelepanu tuleb juhtida ka sellele, et R.H kannab käesolevat karistust nelja kuriteo (KarS §

199 lg 2 p 7, 8, 9; § 203; § 266 lg 2 p 3 ja § 121) toimepanemise eest; kusjuures karistus on

mõistetud muuhulgas 22 varguse episoodi eest. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelnevast

järeldada, et R.H puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ega kuritegude toimepanemise riskid küllaldasel määral maandatud. Maakohtul puudub põhjendatult kinnipeetavat iseloomustavate

andmete põhjal veendumus, et süüdimõistetu suudaks edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja

- 3 - ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita. Seega tuleb R.H jätkata karistuse kandmist ning oma õiguskuuleka käitumisega vanglas näidata, et ta on end tõepoolest parandanud. 6. Ringkonnakohus toonitab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse

kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes

erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Määruskaebuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul esitatud selliseid veenvaid asjaolusid, mis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis arvestades võimaldaksid R.H vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

7. Sellest tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus