3-13-127/49 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-13-127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtukoosseis

kohtunik Mare Krull Haldusasja number

3-13-127 Haldusasi H.Li kaebus Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks

Menetlusvorm kirjalik menetlus

Menetlusosalised:

kaebuse esitaja H.L vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

13. mai 2014.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON

1. Jätta H.Li kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla koostas 18.10.2012 ja kinnitas 30.10.2012 H.Li suhtes kinnipeetava individuaalse täitmiskava (edaspidi ITK), mille alusel oli H.L jätkuvalt paigutatud Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonda.

2. 21.03.2014 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja H.Li (edaspidi kaebaja) kaebus Viru Vangla (edaspidi vastustaja) toimingu, millega H.L oli jätkuvalt paigutatud ITK alusel Viru Vangla TJO-sse, õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

3. Tartu Halduskohus 20.03.2014 määrusega võttis kaebuse menetlusse.

3-13-127

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja leiab, et tema jätkuv paigutamine TJO-sse on õigusvastane, sest selliseks paigutamiseks puudub alus. Vastustaja iseloomustab ebaõiglaselt kaebajat kõrgohtliku kinnipeetavana. Kaebaja jätkuval paigutamisel TJO-sse ei ole vastustaja järginud kaalutusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid ning paigutamine on ebaproportsionaalne. Kaebaja tuvastusnõude eesmärgiks on kahjunõude esitamine ning edaspidi tema õiguste rikkumise vältimine.

5. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb selle vastu.

5.1 Kaebaja on hinnatud temast tulenevatest riskidest tingituna kõrgohtlikuks. Kaebaja riske on vangla hinnanud enne ITK koostamist ning hinnang on kajastatud riskihindamise ankeedis.

5.2 Viru Vangla on Eesti Vabariigi esimene vangla, kus on loodud TJO (II üksuse osakonnad E7 ja E8) teostamaks järelevalvet kinnipeetavate üle, kes tulenevalt individuaalsest julgeolekuriskidest vajavad tugevdatud järelevalvet. TJO eesmärk on tagata tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate vangistuse täideviimine.

5.3 Vastustaja selgitusel TJO on avatud osakond (st osakond, kus on võimalik vabalt osakonna piires liikuda päevakavas ettenähtud ajal) ning võrreldav teiste Viru Vangla avatud osakondadega. TJO-d eristavad teistest osakondadest järgmised asjaolud: a) TJO-s on järelevalve teostamine efektiivsem ning tagatud suurema valvurkoosseisuga, b) erinev on seadustest tulenevate õiguste realiseerimisviis. TJO-sse paigutatakse kinnipeetavad, kelle puhul on vajadus kohaldada tugevdatud järelevalvet. TJO-sse paigutamine ei eelda seda, et sinna paigutatud kinnipeetavad oleks ilmtingimata füüsiliselt agressiivsed või ohtlikud. Standardjuhtudel paigutatakse TJO-sse järgmised kinnipeetavad: a) kelle puhul on teave, et isik võib organiseerida kuritegu vanglasiseselt või väljaspool vanglat; b) kelle puhul on teave, et isikul on säilinud sidemed ja osalus kuritegelikus ühenduses; c) kelle puhul on teave, et isik loob grupeeringut vanglasiseselt ning üritab juurutada vangla subkultuuri, mis võib raskendada korra tagamist vanglas.

5.4 Vastustaja edastas kohtule kaebaja kohta koostatud ITK aluseks olnud riskihindamise ankeedi, millest nähtub, et kaebaja tunnistati kõrgohtlikuks.

5.5 Eeltoodu alusel palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kaebaja on seisukohal, et tema jätkuv paigutamine TJO-sse on õigusvastane, sest selliseks paigutamiseks puudub alus, kuna vastustaja ebaõiglaselt iseloomustab kaebajat kõrgohtliku kinnipeetavana. Kaebaja kinnitusel ei vasta TJO-s kehtivad kinnipidamistingimused õigusaktides sätestatule.

7. Kolleegiumi senise praktika kohaselt on kinni peetava isiku ümberpaigutamine käsitatav haldusaktina (RKHKo nr 3-3-1-76-10), vanglasisene paigutamine aga toiminguna (RKHKo nr 3-3-1-20-08).Vanglasisese paigutamise kord ei ole õigusaktides detailselt reguleeritud. Seadusandja on jätnud haldusorgani otsustada, millistest kaalutlustest vanglasisesel

3-13-127

paigutamisel lähtutakse. Paigutamise õiguspärasuse kontrollimisel ei ole vajalik hinnata, kas ja mil määral on osakondades kinni peetavate isikute õigused tagatud, vaid üksnes seda, kas esinevad vastavasse osakonda paigutamiseks vajalikud alused. Kinnipidamistingimuste õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastavuse ning õiguste kasutamise nõuetekohase tagamata jätmise korral on kinni peetaval isikul võimalik esitada iseseisev kaebus (RKHKo 3- 3-1-10-11, p 14).

8. Kohus märgib, et käesolevas asjas muu hulgas poolte vahel esinenud vaidlus selle üle, kas TJO kinnipidamistingimused vastavad õigusaktides sätestatule või mitte ei ole asjakohane, kuna 14.01.2014 määrusega kohus tagastas H.Li kaebuse eelpoolnimetatud nõuete osas.

9. Tulenevalt vangistusseaduse § 16 lg 1 p-st 1 kinnipeetava vanglasisene paigutamise või ümberpaigutamise aluseks saab olla koostatud ITK. Enne ITK koostamist toimub kinnipeetava poolt tulenevate riskide hindamine vastavalt justiitsministri poolt 14.05.2008 määrusega nr 21 kinnitatud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 3 lg-le 1. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 3 lg 4 kohaselt riske hindav ametnik annab hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava kuritegelikku käitumist; eluaset; tööd ja haridust; majanduslikku toimetulekut; suhteid; sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist; tervist ja emotsionaalsest seisundit; mõtlemist ja käitumist; hoiakuid ja ohtlikkust. Vastustaja selgituse kohaselt TJO-sse paigutatakse kinnipeetavad, kelle puhul on vajadus kohaldada tugevdatud järelevalvet. Täpsemalt TJO-sse paigutamise aluseks on teave, et isik võib organiseerida kuritegu vangla siseselt või väljaspool vanglat; teave, et isikul on säilinud sidemed ja osalus kuritegelikus ühenduses; teave, et isik loob grupeeringut vanglasiseselt ning üritab juurutada vangla subkultuuri, mis võib raskendada korra tagamist vanglas.

10. Vastustaja edastas kohtule kaebaja kohta koostatud ITK aluseks olnud riskihindamise ankeedi, millest nähtub, et kaebaja tunnistati kõrgohtlikuks ning taotles selles osas kuulutada menetlus kinniseks. Kohus rahuldas vastustaja taotluse. Sellest tulenevalt annab kohus vastustaja poolt tuvastatu osas hinnangu kaebaja jaoks kinnise andmete põhjal (kaebaja riskide hindamise ankeet). Kohus tutvus kaebaja riskide hindamise ankeediga ning nõustub vastustaja poolt antud lõpliku hinnanguga kaebaja kõrgohtlikkuse kohta, aga samuti sellega, et tuvastatu põhjal paigutati kaebaja korduvalt TJO-sse.

11. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus H.Li kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud

12. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 108 lg-le 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Üldjuhul kannab haldusorgan tekkinud menetluskulud ise, kui tekkinud vaidluse lahendamine ei välju haldusorgani põhitegevuse raamidest (RKHKo 3-3-1-53-11, p 31). Seega, võttes arvesse kaalul olevaid asjaolusid ning juhindudes HKMS §

108 lg-st 11, jätab kohus menetluskulud poolte enda kanda.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/