1-13-7867/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-13-7867

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

13.mai

l 2014 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-7867 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 13.05.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid . tingimisi enne R O tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu R O XXX . isikukood viibib Viru vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. R O .

Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava . tingimisi enne R O tähtaega vangistusest vabastamiseks.

R O .

Viru Maakohtu 05.09.2013 otsusega tunnistati süüdi KarS § 12 järgi ning

mõisteti karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel karistust suurendati Viru Maakohtu

2 kuud vangistust.

10.12.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks10 kuud 4 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus . 21.10.2013 ja lõpp 25.08.2014

Kinnipidamisasutuses . R O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Eriala puudub. Isiku väitel on ta õppinud kutsekoolis montaažilukksepa eriala, kuid jättis õpingud pooleli.

Isik on 4 aastat kindlal perioodil käinud tööl , saab seal hakkama. Isik teenis juhutöödel xxx

pensionile lisa. Juhutöid tegi ehitusel. Väidetavalt raha hoidis korteriremondiks ja tarbetult raha ei kuluta. Tasub pensionist kohtukulusid ja on positiivselt meelestatud vanglas töötamisest. Isiku sõnul on kommunaalvõlad (umbes 400 eurot), mida tahab uuesti maksma hakata, kui vanglast vabaneb ja töö leiab. Kuriteod seotud majandusliku kahju tekitamisega. Vabanedes soovib edasi töötada ning on vastavalt motiveeritud. Garanteeritud töökohta vabanemisel ei ole. Vangistuses on kinnipeetav töötanud majandustöödel alates 22.11.2013. Varasemad ja ka käesolevad kuriteod sooritatud alkoholijoobes. Kuna isik ise enda tarbimises probleemi ei näe, siis ei ole ta valmis ka alkoholist täielikult loobuma. Vanglas olles hakkas käima sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening", kuid see jäi pooleli, sest isik soovis sotsiaalprogrammi läbida individuaalselt, seoses sellega, et materjali mõistmine oli talle raske ning vajas rohkem aega kui teised. Hetkel ei viida kinnipeetavaga sotsiaalprogrammi individuaalselt läbi, kuigi kinnipeetaval on jätkuvalt motivatsioon osaleda selles.

Meditsiiniosakonna andme

tel pole diagnoositud alkoholisõltuvust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 13 korda ning vanglas kannab karistust viiendat korda. Käesolevat vangistust kannab kehalise väärkohtlemise eest, kuritegu on toime pandud elukaaslase vastu sõltuvusprobleemide pärast. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 38 %. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52 %. Viru Vangla ei

toeta R.O tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

Kriminaalhooldusametniku andmetel . saab peale vabanemist elama asuda R O sotsiaalkorterisse, mis asub aadressil xxx. Käesoleval ajal elab seal kinnipeetava elukaaslane.

Korteris on

tuba ja kööginurk. Tööle saamise võimalust vabaduses teada ei ole, samuti on kinnipeetav xxx. Ka on xxx elukaaslane xx. xx.

Kinnipeetaval on võlad kohtutäituritele.

R O . on varem nii kriminaal-

kui väärteokorras korduvalt karistatud.

Prokuröri kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks.

R O . varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. on varem 13-l korral Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda karistatud. Seega ei ol olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kinnipeetav ei ole seni e õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral (viimati Viru Maakohtu

10.12.2012 kohtuotsusega) pannes antud võimalust karistust vabaduses kanda, üldkasuliku töö

tegemise ajal, st katseajal, toime uu isikuvastase kuriteo. e vägivaldse

Prokurör leiab, et k ei ole võimalik korrigeerida süüdimõistetu riminaalhoolduslike vahenditega käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. R O . taot

leb ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et

R O .

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R O . isikut iseloomustavad

andmed -

tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. R O . ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi.

R O . on kriminaalkorras karistatud 13 korda (isikuja varavastaste kuritegude eest). Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ning oli ka allutatud käitumiskontrollile.

Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles karistatud üldkasuliku tööga ja allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud käitumiskontrolli ajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega (varasemalt karistatud liig alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning .

R O puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem . -le ei olnud tulemuslik R O määratud käitumiskontroll , millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks R O . uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid.

Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist sh enda lähedaste vastu.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumisteelneval katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammide

s, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumiskontroll ajal uue kuriteo toimepanemist ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu R O . vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik Loretta Pikma