1-14-2847/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-14-2847

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mail 2014. a, Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Julija Kostomarova Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasja number 1-14-2847 (14260100512) Kriminaalasi N.R süüdistus KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav N.R

Isikukood: XXX; elukoht: XXXX

Varem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral:

1) 03.03.2010 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 320 lg 1 järgi rahalise karistusega 170 trahviühikut ehk 543,35 eurot;

2) 15.02.2011 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 201 lg 1 järgi rahalise karistusega 150 trahviühikut ehk 480 eurot; väärtegude eest karistatud 9-l korral

Kaitsja vandeadvokaat Mare Laur RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5

Süüdi tunnistada N.R KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui N.R ei pane

18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks määratud käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest 13.05.2014. a.

KarS § 64 lg 2 alusel viiakse 03.03.2010 ja 15.02.2011Tartu Maakohtu otsustega N.R-ile mõistetud rahalised karistused täide iseseisvalt.

TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada E.S. tsiviilhagi. VÕS § 127 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista N.R-ilt 3000 (kolm tuhat) eurot E.S. (S, isikukood SSS) kasuks tasumisega G.Z. arveldusarvele XXX (Swedbank).

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista N.R-ilt 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 senti riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011

SEB pank, nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber . 2800049874 Menetluskulude tasumisel märkida selgituseks: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-14-2847 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab

N.R süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, olles 01.01.2014 saanud Tartus, XXX oma valdusesse E.S. kuuluva sõiduauto BMW 730D, VIN-kood: WBAGE61080DN42759, reg.nr XXX, väärtusega 3000 (kolm tuhat) eurot, mille

E. S andis talle üle selleks, et N.R aitaks tal sõiduautot maha müüa, omastas selle, lammutades auto osadeks. Sellega pani N.R toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isikuna, kes on varem toime pannud omastamise.

Kokkuleppe sisu

Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus N.R-ile KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 8 kuud vangistust.

Lähtudes KarS §-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus N.R suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.R ei pane

1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas;

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vastavalt KarS §-le 64 lg 2 viiakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsustega 03.03.2010 ja 15.02.2011 N.R-ile mõistetud rahalised karistused täide iseseisvalt.

Tsiviilhagi.

Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi E.S. 3000 euro nõudes, mille palub tasuda G.Z. arveldusarvele XXX (Swedbank). Süüdistatav tunnistab tsiviilnõuet. TsMS § 440 lg 1 alusel kuulub hagi õigeksvõtul põhinev nõue rahuldamisele.

N.R on kannatanule kahju tekitanud õigusvastase teoga. Materiaalse kahju hüvitamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 127 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg

1 p 2 järgi 532,50 eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel paneb kohus menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatava kanda. Töötasust saadav sissetulek ja suured võlakohustused ei võimalda süüdistataval tasuda kahju ja menetluskulusid KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menteluskulude tasumise ositi.

Ene Muts kohtunik