1-05-273/35 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-05-273 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 9. aprilli 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ago Tilk, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 9. aprilli 2014 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ago Tilk tunnistati Viru Maakohtu 15.03.2006 otsusega süüdi KarS § 114 p 1 järgi. Teda karistati 12-aasta pikkuse vangistusega.

2. Viru Maakohtu 08.04.2014 määrusega jäeti A. Tilk tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus, osundades KarS § 76 lg-s 3 sätestatule, põhistas otsustust järgmiselt.

2.1 Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad ohtlikkusele.

2.2 Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. A. Tilk nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

2.3 A. Tilka on varem 3 korda kriminaalkorras karistatud, valdavalt varaja avalikku korra vastase kuritegude eest. Vaatamata varasematele karistustele A. Tilk paranemise teele ei asunud ning pani taas toime uue esimese astme kuriteo. See osutab kuritegude raskusastme muutumise dünaamikale ja viitab asjaolule, et A. Tilk ei ole eelnevast karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Käesoleval ajal kannab A. Tilk pikaajalist vanglakaristust raske isikuvastase kuriteo eest.

2.4 Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Ennetähtaegse vabanemise korral ei ole süüdimõistetul võimalik asuda ametlikult tööle ega võtta end arvele töötukassas, kuna kehtiv isikut tõendav dokument tal puudub. Seega ei ole kehtiva isikutunnistuse puudumise tõttu A. Tilgal vabanemise järgselt võimalik asuda täitma kriminaalhoolduses kohaldatavaid kontrollnõudeid, s.o võtta arvele end töötukassas või asuda tööle kohtu määratud tähtajaks.

2.5 Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et A. Tilga puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Käitumiskontroll ei hoiaks A. Tilka uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

2.6 Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel elukoht ja lähedaste tugi) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Isikul oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht ja sissetulekuallikas, ent see ei takistanud tal kuritegu toime panemast.

2.7 Kuriteo tagajärjel suri inimene. Kohus rõhutas, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku poolt toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leidis, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja võimalused vabaduses. A. Tilga vabastamisel saaks kodanike õiglustunne ilmselt kahjustatud. Kohus leidis, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole A. Tilga ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg. Arvestades lisaks toimepandud kuriteo ohtlikust ja asjaolusid, asus kohus seisukohale, et A. Tilga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes tahab vaidlustada maakohtu määruse mõningaid punkte. Määruskaebuse esitaja väited on kokkuvõtlikult järgmised.

3.1 Määruskaebuse esitajal on ID kaart. Kuna ta on vangistuses viibinud üle 9 aasta, ei ole loogiline, et keegi teda nägemata kahel käel tööle võtab. A. Tilk on ametilt bussijuht ning ta soovib vabanedes teha sama tööd. Bussijuhtide järgi on tööturul nõudlust.

3.2 Karistusaja lõpuni on jäänud 2,9 aastat, mis ei ole pikk aeg arvestades, et eelmisel korral mõisteti A. Tilgale tingimisi karistus 2,5 aastat, mille nõudeid täitis ta eeskujulikult.

3.3 Ühiskonna õiglustunde riivamise kohta märgib A. Tilk, et on kohtuga vastupidisel arvamusel. Samuti ei saa A. Tilga sõbrad ja tuttavad aru, miks teda juba välja ei lasta. Maksumaksja raha raiskamise asemel võiks ta hoopis tööd teha ja lähedasi aidata. Kurbusega tõdeb A. Tilk, et ei ole oma tütrepoegi näinud juba 9 aastat ja 6 kuud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et praegu ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik A. Tilga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis. Kohus on jõudnud õigustatud järeldusele, et arvestades A. Tilga varasemat elukäiku, tema isikut, toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid ning distsiplinaarkaristusi vangistuses, oleks kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja vastuolus karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

5. Ringkonnakohus märgib, et maakohtule esitatud kinnipeetava iseloomustuse (koostatud 20.01.2014) kohaselt puudus A. Tilgal isikut tõendav dokument. Kohus, tuginedes iseloomustuses märgitule, leidis, et isikuttõendava dokumendi puudumine takistaks A. Tilgal ametlikult tööle asuda või võtta end arvele Töötukassas. Ringkonnakohtule esitatud isikuttõendava dokumendi koopiast nähtub, et alates 03.04.2014 on A. Tilgal ID kaart (kehtivusega 03.04.2019). Seega on muutunud asjaolusid arvestades maakohtu määrus osas, milles kohus hindas riske võimaliku uue töökoha leidmisega, muutunud. Ilmselgelt on isikul omades kehtivad isikuttõendavat dokumenti suuremad võimalused tööle asumiseks või enda töötuna arvele võtmiseks. Hinnates aga teisi A. Tilga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise plusse ja miinuseid, ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üle raske isikuvastase kuriteo asjaolusid, distsiplinaarkaristuste olemasolu vangistuses ning isiku varasemat elukäiku, mistõttu jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ehkki

A. Tilk eelmisel korral läbis katseaja eeskujulikult, puudub arvestades tema käitumises esinevaid riske (alkoholi liigtarvitamise tõttu on A. Tilk vangla poolt hinnatud ohtlikuks raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemises), usk, et kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik A. Tilga ohtlikkust ühiskonnas alandada.

6. Ringkonnakohus ei ole nõus A. Tilga arvamusega, mille kohaselt oleks ühiskonna õiglustundega kooskõlas tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Apellatsioonikohus on seisukohal, et mida raskema kuriteo on isik toime pannud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada tema ennetähtaegset vabastamist. A. Tilga puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

7. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas