3-14-50366/29 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS E E S T I VA B A R I I G I N I M E L Kohtuasja number 3-14-50366 Otsuse kuupäev 12. mai 2014 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Techlink OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.03.2014.a otsusele nr 35-14/149043 Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) Techlink OÜ Vastustaja (hankija) Viljandi Linnavalitsus Kolmas isik (pakkuja) Tiptiptap OÜ Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 278 lg 1 ja 2). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viljandi Linnavalitsus avaldas 22.01.2014.a riigihangete registris hanketeate lihthanke „Mänguväljaku atraktsioonide ostmine ja paigaldamine Viljandi linna lasteaedadesse“ (viitenumber 149043) läbiviimiseks. Muuhulgas sisaldab lihthanke dokument (LHD) punktis 5.4.4 tingimust, et pakkumuse koosseisus tuleb esitada „kauba garantiiaegset hooldust ja Müüja poolt pakutavat tehnilist tuge kirjeldav ülevaade“. Hankija poolt määratud tähtpäevaks esitasid pakkumused Tiptiptap OÜ, Jäpe OÜ ja Techlink OÜ. Hankija poolt moodustatud komisjoni 20.02.2014.a protokollilise otsusega (tl 55) kvalifitseeris hankija kõik pakkujad, tunnistas kõik pakkumused vastavaks ning tunnistas edukaks Tiptiptap OÜ pakkumuse kui madalaima maksumusega pakkumuse.

2. Techlink OÜ esitas 21.02.2014.a riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks Tiptiptap OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise osas. Vaidlustuse kohaselt ei ole Tiptiptap OÜ esitanud LHD punktis 5.4.4 nõutud dokumenti, mistõttu puudub pakkumuse vastavaks tunnistamise alus. 3. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 14.03.2014.a otsusega nr 35-14/149043 Techlink OÜ vaidlustuse rahuldamata. Hankijal oli õigus lugeda LHD punktis 5.4.4 nõutud dokumendi esitamata jätmine Tiptiptap OÜ poolt mittesisuliseks kõrvalekaldumiseks hankedokumentide tingimustest riigihangete seaduse (RHS) § 47 lg 2 teise lause mõttes ning tunnistada Tiptiptap OÜ pakkumus vastavaks. Tiptiptap OÜ ei ole küll esitanud kauba garantiiaegset hooldust ja müüja poolt pakutavat tehnilist tuge kirjeldavat ülevaadet, kuid vastuseks hankija küsimusele kinnitas Tiptiptap OÜ, et pakub kauba garantiiaegset hooldust ja tehnilist tuge vastavalt LHD-s kehtestatud miinimumnõuetele. Sellekohase kinnituse andis Tiptiptap OÜ juba pakkumust esitades LHD lisaks 1 oleval vormil. Kuna hankija kehtestas nõuded pakutava garantii ja tehnilise toe osas LHD-s (lisad 3 ja 4), siis ei oleks vaidlusalune dokument saanud täiendavalt tõendada pakkumuse vastavust LHD-s esitatud tingimustele ning hankijal oli õigus lugeda selle esitamata jätmine mittesisuliseks kõrvalekaldumiseks. 4. Techlink OÜ esitas 24.03.2014.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.03.2014.a otsuse nr 35-14/149043. 5. Tallinna Halduskohtu 25.03.2014.a määrusega võeti Techlink OÜ kaebus menetlusse ja anti kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. 6. Tartu Halduskohtu 15.04.2014 määrusega alustati asja läbivaatamisega algusest peale kordamata eelmise kohtukoosseisu poolt teostatud menetlustoiminguid. Kaebuse põhjendused ja taotlused 7. Kaebaja taotleb riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.03.2014.a otsuse nr 35-14/149043 tühistamist. 7.1. Kolmanda isiku Tiptiptap OÜ poolt esitamata jäetud kauba garantiiaegset hooldust ja müüja poolt pakutavat tehnilist tuge kirjeldavat ülevaadet ei ole võimalik asendada pakkuja kinnitusega. Hankija on kohustatud teostama pakkumuste vastavuse üle sisulist kontrolli. Hankija soovis osta mänguväljakuid koos paigaldustööde ja hooldusega. Hoolduse ja tehnilise toe osutamise tingimused (lepingu täitmise tingimused) olid pakkumuse sisuliseks osaks. Seda kinnitab VAKO otsuses viidatud kohtupraktika. Tegemist ei olnud pelgalt võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud garantii nõudmisega, hankija on LHD-s sätestanud eritingimused nii ajaliselt kui sisuliselt (sh kohustus teha töid, mis ei kuulu garantii regulatsiooni alla). Hankijal oleks tulnud kontrollida pakkuja poolt esitatud hooldustingimuste vastavust LHD lisas 4 sätestatud tingimustele. Seda ei ole võimalik teha, kui vastav dokument on esitamata. Hankija kohustus kontrollida pakkumuste vastavust hanke tingimustele oleks sisutühi, kui pakkujad võiksid sisulise pakkumuse esitamise asemel piirduda kinnitusega, et pakkumus vastab hanke tingimustele. 7.2. LHD punkti 5.4.4. põhjal oli võimalik aru saada, milliseid andmeid pidid pakkujad esitama. Ei ole õige, et see dokument ei saanud sisaldada sisulist teavet. Garantiiaegse 2 2

hoolduse ja tehnilise toe kirjeldus pidi kajastama teostavate tööde vastavust LHD lähteülesandes toodud tingimustele, ehk mis perioodil töid teostatakse, milles seisnevad müüja ja ostja kohustused jne. Asjaolu, et hankija on LHD-s sätestanud garantii miinimumtingimused viitab selgelt asjaolule, et tegemist ei ole ainult võlaõigusseaduses sätestatud garantii üldpõhimõttega ning esinevad konkreetsed asjaolud, mille täitmist hankija eeldab. 7.3. Käesolevas hankes olid pakkujad kohustatud kokku esitama viis dokumenti. Tegemist ei ole mahuka hankega, mille korral on võimalikud ja lubatavad inimlikud eksimused. VAKO praktika kohaselt kuulub pakkumuse komplekteerimine hanketeates ja hankedokumentides nõutavate dokumentidega pakkuja tavapärase hoolsuskohustuse hulka ning hankija otsuse õiguspärasus sõltub sellest, kas pakkumuses esitamata dokumendi esitamine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva on tagantjärele lubatav. Käesolevas asjas ei ole kolmas isik esitamata jäetud dokumenti tänaseni esitanud. Hankija ei saagi võimaldada selle tagantjärele esitamist, kuna tegemist oleks pakkumuse sisulise muutmisega. Kolmas isik ei saanud pakkumust ka selgitada, täpsustada või piiritleda, kuna algselt esitamata informatsiooni ei ole võimalik selgitada või täpsustada. 7.4. Kolmas isik viitab korduvalt suurele avalikule huvile, mille tõttu tuleks kolmanda isiku pakkumus vastavaks ja edukaks tunnistada. RHS ei võimalda käesoleva hankemenetluste raames otsuste vastuvõtmisel arvesse võtta avalikku huvi. Samuti tuleb tähelepanuta jätta kolmanda isiku väited hankelepingu täidetavuse kohta kaebaja poolt, kuna tegemist ei ole käesoleva vaidluse esemega. Vastustaja vastuväited 8. Viljandi Linnavalitsus taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. 8.1. Vastustaja viis vaidlusalust riigihanget läbi lihthankena ning hanke läbiviimise aluseks on RHS § 182 lg alusel koostatud lihthanke dokument (LHD). Lihthanke korral ei pea hankija lähtuma kõigist RHS § 182 lg 4 loetletud sätetest. Praegusel juhul on hankija LHD punktis 7.2. sätestanud, et hankija kontrollib pakkumuste vastavust hankedokumendis sätestatud tingimustele ja teeb otsuse iga pakkumuse vastavuse või mittevastavuse kohta. 8.2. Kolmanda isiku Tiptiptap OÜ pakkumus vastas LHD-s sätestatud tingimustele, kuna selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid LHD tingimustest. Mõiste ,,sisuline kõrvalekalle“ on üheselt määratlemata õigusmõiste ja selle sisustamine lähtub konkreetsest juhtumist. Tuleb arvestada, et hankelepingu sisuks on eeskätt mänguväljakute atraktsioonide tarne ja paigaldus ning turvaaluste rajamine. LHD lisas 2 „Lähteülesanne“ ja lisas 3 „Hankelepingu tingimused“ on vastustaja esitanud selgelt ning üheselt mõistetavalt hanke mahtu kuuluvad tööd ja nendele töödele kehtivad miinimumnõuded (sh ka garantiiaegse hoolduse graafik, teostamise sagedus, tööde koosseis), samuti nõude, et hankelepinguga hangitud kaubale kehtib vähemalt 24-kuuline garantii. Pakkumuse koosseisus esitatud kinnitustega kinnitas kolmas isik, et on teadlik garantii kehtivuse tähtajast ja talle langevatest kohustustest ning nõustus neid täitma. 19.02.2014.a esitatud selgituses (tl 56-57) kinnitas kolmas isik, et tema poolt esitatud pakkumuse 3 3

maksumus sisaldab kauba garantiiaegseid hooldustöid ja tagatud on tehniline tugi kogu garantiiperioodi, s.o 24 kuu vältel. Kolmanda isiku pakkumus on LHD sisu ja mõttega kooskõlas. Vaidlusaluse dokumendi esitamata jätmine on käsitletav vormilise puudusena ning sel juhul on hankijal kaalutlusruum tunnistada pakkumus vastavaks. Hankekomisjoni 20.02.2014.a protokollis on kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamist põhjendatud. Kolmanda isiku seisukoht 9. Tiptiptap OÜ taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. 9.1. Kolmas isik möönab, et LHD punktis 5.4.4. nimetatud kirjeldus jäi pakkumusele lisamata. Sellest hoolimata vastas kolmanda isiku pakkumus nõuetele juba pakkumuse esitamisel. LHD punkti 5.4.4 järgne garantiihoolduse ja tehnilise toe kohustus tulenes hankelepingu punktist 5.1. Hankedokumendi nõuded kauba hooldusele ja tehnilisele toele on käsitletavad tehnilise kirjeldusena RHS § 33 lg 3 mõttes ning kolmanda isiku pakkumus on neile vastav. 9.2. LHD punktis 5.4.4. nimetatud kirjeldust ei saa käsitleda dokumendina, st kolmas isik ei ole jätnud esitamata ühtegi dokumenti. Dokumendiks on pakkumus koos lisadega. Kolmanda isiku poolt esitatud pakkumus (dokument) oli küll puudusega, kuid see ei ole selline rikkumine, mille tõttu oleks tulnud pakkumus tagasi lükata. 9.3. Garantii mõiste ja tingimused on määratud seadustega (müügigarantii VÕS § 230, töövõtugarantii VÕS § 650, ehitusgarantii EhS § 4). Seadust ei oleks kolmas isik saanud tema poolt esitatud kirjeldusega muuta. Tehnilise toe kirjelduse nõue oli õigustühine, kuna hankedokumentide järgi tehnilist tuge osta ei soovitud. Hankija soovis osta vaid hooldustöid rajamisele järgneval perioodil. Pakutav teenindus ei olnud pakkumuse edukaks tunnistamisel hindamiskriteeriumiks. Kriteeriumiks oli vaid üks asjaolu - hind. Olenemata sellest, mida pakkuja oleks märkinud vaidlusaluses kirjelduses, ei oleks hankija saanud teha teistsugust otsust kui tunnistada edukaks odavaim pakkumine. Eeltoodu tõttu ei moodusta hooldustingimused ja tehniline tugi ka olulist osa pakkumusest. 9.4. Isegi kui tegemist oleks rikkumisega, kaalub võimaliku rikkumise üles avalik huvi saada võimalikult odaval viisil avalikuks kasutamiseks olevad laste mänguväljakud mänguhooaja alguseks e 12.05.2014.a. Kui kaebus rahuldatakse ja hanke võitjaks osutub kaebaja, siis on tõenäoline, et kaebaja ei suuda oma kohustusi täita või nõuab esialgselt pakutust kõrgemat hinda. Kohtu seisukoht 10. Kohus lahendab esmalt menetluslikud küsimused. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 267 lg 1 kohaselt võib hankeasjas kaebuse esitada riigihangete seaduse § 117 lõikes 2 või 21 sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti vaidlustuskomisjoni otsuse peale. HKMS § 268 lg 2 kohaselt võib vaidlustaja või kolmas isik esitada kaebuse Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale ilma vaidlustuse esemeks 4 4

olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta, kui riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. Kaebaja palus kaebuses tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.03.2014 otsuse nr 35- 14/149043. Kaebaja ei ole esitanud kohtule nõuet tühistada Viljandi Linnavalitsuse 20.02.2014.a otsus, millega tunnistati vastavaks ja edukaks Tiptiptap OÜ pakkumus. 11. Kaebaja nõue tühistada VAKO otsus on põhjendamatu ja kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kaebaja ei ole välja toonud ega tõendanud, kuidas rikub vaidlustatud VAKO otsus tema õigusi. 12. Nähtuvalt menetlusosaliste poolt kohtule esitatud dokumentide sisust on kõik menetlusosalised mõistnud kaebust selliselt, et lähtudes kaebuse eesmärgist vaidlustab kaebaja sisuliselt ka Viljandi Linnavalitsuse 20.02.2014.a otsust. Vastustaja ega kolmas isik ei ole heitnud kaebajale ette seda, et kaebaja ei ole eraldi välja toonud Viljandi Linnavalitsuse 20.02.2014.a otsuse tühistamise nõuet. Kõik menetlusosaliste poolt esitatud asjaolud, põhjendused ja tõendid on suunatud Viljandi Linnavalitsuse 20.02.2014.a otsuse õiguspärasuse või õigusvastasuse kindlakstegemisele. Seetõttu leiab kohus, et lähtudes kaebuse eesmärgist puudub vajadus suunata kaebajat oma nõude täiendavale täpsustamisele. 13. Hooldustööd ja garantii. Lihthanke dokumendi (LHD, tl 11-17) kohaselt olid hankelepingu esemeks lisaks mänguväljaku atraktsioonide ostmisele ja paigaldamisele ka müügijärgsed hooldustööd. LHD punktis 2.1.4. on öeldud, et hankelepingu mahtu kuuluvad müügijärgsed hooldustööd rajamisele järgneval perioodil. LHD punktis 2.3. viidatud lähteülesande (LHD lisa 4) alapunkt "Garantiiaegne hooldus ja müüja antav tehniline tugi" näeb ette hoolduse teostamise vähemalt kaks korda aastas, määrab kindlaks hooldusgraafiku kuni aprillikuuni 2016.a ja müüja poolt tehtavad tööd. Müüjal tuleb kontrollida atraktsioonide korrasolekut ning teha parandused, asendused tulenevalt olukorrast ja vastavalt vajadusele (pingutada kinnitused, määrida liikuvad sõlmed, asendada defektsed detailid jne). LHD punktis 3.2. viidatud sõlmitava hankelepingu tingimuste (LHD lisa 3) punkti 5.1. kohaselt tuleb müüjal anda kaubale 24-kuuline garantii. Hankedokumentidest ei tulene, kas selle all on mõeldud võlaõigusseaduses (VÕS) ette nähtud müügivõi töövõtugarantiid või ehitusseaduses (EhS) sätestatud ehitusgarantiid, kuid see ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel oluline. 14. Hooldustöid ei saa samastada garantii ja selle alusel tehtavate töödega. Garantii olemuseks on garantii andja kohustus kõrvaldada garantiiaja jooksul ilmnenud puudused (VÕS § 230 lg 1 ja 3, EhS § 4 lg 1 ja 3). Garantii, sh selle sisu ja sellest tulenevad ostja õigused on käesolevas hankes vaadeldav vastava kauba või teenuse omadusena, mitte iseseisva hankelepingu esemena. Hankedokumentidest tuleneb aga selgelt hankija soov tellida müüjalt mänguväljakute korrapärane hooldus, olenemata sellest, kas mänguväljakute juures on ilmnenud mingeid puudusi või kas puudused on hõlmatud garantiiga (hankelepingu tingimuste punkti 5.2. kohasaelt ei hõlma garantii kauba loomulikku kulumist või vandalismist tekkinud kahju, lähteülesande hooldustöid kirjeldavas osas selliseid piiranguid seatud ei ole). Lähteülesanne räägib küll garantiiaegsest hooldusest, kuid hankedokumente 5 5

tervikuna hinnates võib öelda, et garantiiaja kaudu on kindlaks määratud hooldustööde tegemise ja tehnilise toe pakkumise tähtaeg. Eeltoodu põhjal käsitleb kohus edaspidi hankelepingu esemeks olevaid hooldustöid ja jätab kõrvale garantiiga seotud küsimused, kuna need ei puutu käesoleva vaidluse lahendamisel asjasse. 15. Ülevaade, selle puudumise tähendus. LHD punkti 5.4.4. kohaselt tuli pakkumuse koosseisus esitada kauba garantiiaegset hooldust ja müüja poolt pakutavat tehnilist tuge kirjeldav ülevaade. Samal ajal sisaldas LHD punktis 2.3. viidatud lähteülesanne (LHD lisa 4) hankija poolt soovitud hooldustööde kirjeldust. Kuna hooldustööde tegemine 24 kuu jooksul pärast kauba paigaldamist ja üleandmist oli hankelepingu esemeks, siis on lähteülesande alapunkt "Garantiiaegne hooldus ja müüja antav tehniline tugi" käsitletav selle teenuse tehnilise kirjeldusena RHS § 32 lg 1 mõttes. LHD punkti 5.4.1. kohaselt tuli pakkumuse koosseisus esitada kirjalik kinnitus pakkuja kohustustega nõustumuse kohta LHD lisaks 1 oleval vormil. Vorm sisaldab muuhulgas kinnitust selle kohta, et pakkuja on tutvunud hankedokumentide ja nende lisadega ning nõustub esitatud tingimustega. Ka RHS § 31 lg 2 p 8 kohaselt peab hanketeates või hankedokumentides sisalduma nõue pakkujale kinnitada pakkumuses kõigi hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist ja esitada pakkumus üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi. 16. Pakkuja poolt esitatud ülevaate puhul sai olla tegemist ühega kolmest olukorrast: 1) ülevaates kirjeldatud hooldus ja tehniline tugi ei katnud kõiki pakkuja poolt soovitud töid või tööde mahtu. Eeldades, et pakkuja samal ajal esitas kinnituse hankedokumentides esitatud tingimustega nõustumise kohta (kui pakkumus seda kinnitust ei sisaldanud, siis tuli see igal juhul tagasi lükata), siis oleks kahe pakkumuse koosseisus oleva dokumendi vahel tekkinud vastuolu: ühelt poolt esitab pakkuja siduva tahteavalduse pakkuda tehnilisele kirjeldusele vastavaid asju ja teenuseid (sh hooldustöid) ja kinnitab nõustumist lähteülesandes kirjeldatud nõuetega, teiselt poolt kirjeldab tema poolt pakutud hooldustöid lähteülesandest (tehnilistest tingimustest) erinevalt; 2) ülevaade kattus lähteülesandes kirjeldatuga; 3) ülevaates kirjeldatud hooldus ja tehniline tugi ületas pakkuja poolt soovitu (näiteks tööde liikide, mahu, sageduse poolest). Sel juhul ei saanud see anda pakkujale pakkumuste hindamisel soodsamat seisundit. LHD punkti 7.10. kohaselt oli pakkumuste hindamise kriteeriumiks üksnes pakkumuse maksumus koos käibemaksuga ning edukaks tunnistati pakkumus, mille maksumus on kõige väiksem. RHS § 50 lg 1 kohaselt arvestab hankija pakkumuste hindamisel ainult hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume. Eeltoodust nähtub, et ülevaate esitamise nõue ei olnud hankija poolt lõpuni läbi mõeldud ning ülevaate tähendus ei ole hankedokumentide põhjal üheselt arusaadav. 17. Vaidlust ei ole selles, et kolmas isik ülevaadet ei esitanud. Kaebaja leiab, et puuduva ülevaate tõttu ei vastanud pakkumus LHD tingimustele ja oleks tulnud tagasi lükata. 6 6

Vastustaja (hankija) leiab, et pakkumus vastas LHD tingimustele, kuna nõustumus teostada hankija poolt soovitud hooldustöid tulenes pakkumuse koosseisus esitatud kinnitusest (nõustumusest hanke tingimustega). 18. Käesolevas asjas on vaidluse all pakkumuse vastavus RHS § 47 mõttes. RHS § 47 lg 1 kohaselt kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate esitatud ja seaduses sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele ja teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 47 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanketeates või hankedokumentides esitatud tingimustele, kuid hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest. 19. Kohus nõustub sellega, et vastustajal oli õigus tunnistada kolmanda isiku pakkumus vastavaks olenemata ülevaate puudumisest. Arvestades otsuse punktis 13 kirjeldatut, sisaldus võimalik vastuolu ülevaate puudumise või hanketingimustele mittevastavuse puhul juba hankedokumendis (LHD-s). RHS § 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest tuleneb hankija kohustus tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus ning kohelda isikuid võrdselt. Selle põhjal toimis hankija õigesti, küsides kolmandalt isikult selgitust ning järeldades kolmanda isiku pakkumusest ja selgitusest, et kolmanda isiku pakkumus sisaldab lähteülesandele vastavaid hooldustöid. 20. Riigikohus on selgitanud, et riigihankemenetlus sisaldab muu hulgas ka formaalseid elemente, kuid tegemist ei ole põhimõttega, millest tuleks juhinduda hankemenetluse sätete tõlgendamisel (3-3-1-24-13 p 19). Käesolevas kohtuasjas kirjeldatud olukorras ei olnud hankijal seetõttu kohustust lükata kolmanda isiku pakkumus tagasi ülevaate kui eraldi lehel koostatud kirjaliku dokumendi formaalse puudumise tõttu. Hankijal oli õigus hinnata pakkumust sisuliselt. 21. RHS § 56 lg 3 annab hankijale võimaluse nõuda pakkujalt pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist. Hankija ei asendanud puuduvat dokumenti selgitusega, nagu arvab kaebaja. Kuna LHD-s sisaldus hangitava teenuse - hooldustööde - tehniline kirjeldus ja kolmas isik oli esitanud pakkumuse, siis oli kolmas isik juba kinnitanud, et pakub teenust vastavalt tehnilisele kirjeldusele. Hankija selgitustaotluse ja kolmanda isiku vastuse läbi muutus tekkinud olukord kõigile hankemenetluses osalejatele jälgitavaks ja üheselt mõistetavaks. 22. Üks riigihanke läbiviimise oluline põhimõte, mida ei tohi rikkuda pakkumuse selgitamisel või täpsustamisel, on see, et esitanud pakkumusi ei tohi hankija ega taotleja initsiatiivil põhimõtteliselt enam muuta (3-3-1-24-13 p 20). Pakkumuse muutmist ei ole käesolevas asjas toimunud. Vastupidi, tuginedes kolmanda isiku selgitusele luges vastustaja kolmanda isiku pakkumuse vastavaks sellisena, nagu see algselt oli esitatud. 23. Vaidlust ei ole selles, et kolmanda isiku pakkumus oli madalaima maksumusega. Kuna kohus tegi kindlaks, et vastustaja on õigesti tunnistanud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks, siis on vastustaja ühtlasi õigesti tunnistatud kolmanda isiku pakkumuse edukaks. 24. Kolmanda isiku väited hankega seotud suure avaliku huvi kohta ning kaebaja võimaluste kohta hankelepingut täita jätab kohus tähelepanuta, kuna need ei puutu käesoleva vaidluse 7 7

lahendamisel asjasse. Kohus jätab tähelepanuta ka kolmanda isiku väite, et tehnilise toe kirjelduse nõue oli õigustühine, kuna kolmas isik ei ole sellele tuginedes vaidlustanud hanketeadet (HKMS § 268 lg 4). 25. Eeltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 156-158 jätab kohus kaebuse rahuldamata. 26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule kohtu poolt määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. 15.04.2014.a kohtumäärusega määras kohus menetluskulude väljamõistmise taotluste esitamiseks tähtajaks 02.05.2014.a. Ainsana esitas sellekohase taotluse kaebaja, kelle kahjuks tehakse otsus. Seetõttu kohus menetluskulusid välja ei mõista ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 8 8