3-13-1534/69 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi 3-13-1534

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 12.05.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1534 Haldusasi K.P.i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks välja maksma töövõime ja tervise taastamise hüvitis 388 eurot Asja läbivaatamine Istung 11.01.2014.a Menetlusosalised Kaebaja K.P. Vastustaja Tallinna linn, esindaja Terje Krais RESOLUTSIOON Jätta K.P.i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet maksis 12.07.2013.a K.P.ile töövõime ja tervise taastamise hüvitist 277 eurot.

2. K.P. esitas 17.07.2013.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks välja maksma töövõime ja tervise taastamise hüvitis täies ulatuses, st 50 % palgast, ehk täiendavalt 388 eurot.

3. Kohus võttis kaebuse 18.09.2013.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks Tallinna linna, kuna halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 17 lg 1 kohaselt on vastustajaks kohaliku omavalitsuse üksus.

4. Kaebuse põhjendus.

4.1 12.07.2013.a laekus kaebaja pangakontole tervisehüvitis 210 eurot, mis ei olnud 50% kaebaja ametipalgast. Kaebaja ameti palk on 1330 eurot ning sellest 50% arvestades summa koos maksudega on 665 eurot palgast. Seega sai kaebaja 388 eurot koos maksudega ehk 306,52

2

eurot maksud mahaarvestatuna tervisehüvitist oodatust vähem. Millega kaebaja oli ju sisuliselt arvestanud juba 31.05.2013.a, lähtudes vahetu juhi e-kirjast.

4.2 Täiendavate hüvede määramisel tuleb lähtuda võrdsusest ning väikelaste emadele ja rasedatele tuleks luua just vastupidiselt soodsamaid hüvesid tööandja poolt, mitte aga jätta mulje, et nad pole hüvede määramisel soositud. Hetkel täpselt sellised järeldused teha saabki. 4.3 Kaebaja arvates on ta veel eriti teeninud välja tervisehüvitise 50% ulatuses vastustajalt, kuna aja jooksul, mil ta on olnud pärast lapsehoolduspuhkust tööl (alates 14.01.2013.a), tuleb kaebajal juba teistkordselt ebaõigluse tõttu kohtusse pöörduda. Kaebajale ei ole teada ei ole, et nii lühikese aja jooksul on kellelgi tulnud niipalju oma tervist rikkuda (22.05.2013.a otsus haldusasjas nr 3-13-528). 5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 5.1 Kaebaja oli perioodil 28.10.2011.a kuni 13.01.2013.a lapsehoolduspuhkusel. Lapsehoolduspuhkusel viibimise ajaks kaebaja teenistussuhe peatus ning faktiliselt ta sel ajal Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, ega muus linna ametiasutuses ei töötanud. Linna personaliteenistuse poolt väljatöötatud põhimõtetest lähtuvalt pidi makstama teenistujale kes on olnud tööl 01.07.2012.a kuni 31.05.2013.a hüvitist 50% põhipalgast ning teenistujatele, kes on ametiasutuses töötanud vähem kui aasta proportsionaalselt töötatud ajaga. 5.2 Käesolevas asjas kõne all olev töövõime ja tervise taastamise hüvitis määrati teatud kindla perioodi eest ning sõltuvalt sel perioodil ametiasutuses faktiliselt töötatud ajast. Tallinna linna ametiasutuste töötajatest 8% said hüvitist täismäärast vähem, ehk proportsionaalselt töötatud ajaga. Väärib ka märkimist, et proportsionaalselt töötatud ajaga said hüvitist kõik sarnaselt kaebajale lapsehoolduspuhkuselt vaadeldava perioodi kestel naasnud isikud ning ka kaebaja ise pole väitnud ega tõendanud vastupidist. 5.3 Kõiki isikuid, kes antud perioodil olid töötanud ametiasutuses vähem kui aasta koheldi üldjuhul võrdselt. Sisuliselt ebavõrdselt koheldi vaid neid töötajaid, kelle üldine tööstaaž süsteemis oli lühem kui 4 kuud ja neid, kes toetuse määramise ajal viibisid lapsehoolduspuhkusel. Kaebaja nende nn ebavõrdsete gruppi ei kuulu. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

6.1 Puudub vaidlus, et kõnealust hüvitist töövõime ja tervise taastamiseks maksti Tallinna linna ametiasutustes ühesuguste põhimõtete alusel, mille kohaselt hüvitist makstakse vastavalt töötatud ajale ajavahemikul 01.06.2012.a kuni 31.05.2013.a. (vt linna personaliteenistuse juhend, tl 44). Puudub vaidlus, et kaebaja viibis ajavahemikul 28.10.2011.a kuni 13.01.2013.a lapsehoolduspuhkusel ning et hüvitise maksmisel töötatud aja arvestamine oli eeltoodud põhimõtetega kooskõlas. Kaebaja ei ole ka väitnud, et hüvitus oleks arvutatud valesti.

6.2 Tööandjal on täiendavate hüvitiste maksmise põhimõtete kujundamisel avar otsustusruum. Kohtu arvates on töövõime ja tervise taastamiseks makstava hüvituse suuruse sidumine hüvituse maksmise aluseks võetaval perioodil reaalselt töötatud ajaga eesmärgipärane ja põhjendatud. Kaebaja seisukohad, et teatud isikute gruppi (lapseootel ja väikelaste emad) ning kaebajat, kui väidetava ebaõigluse all kannatajat, tuleks kõnealuse hüvituse maksmisel teistest soodsamalt kohelda, ei ole käesolevas vaidluses asjakohased.

3

6.3 Seega pole kaebajat töövõime ja tervise taastamise hüvituse maksmisel diskrimineeritud. Õigust nimetatud hüvitisele täies ulatuses ei tekkinud kaebajal ka tema vahetu juhi 31.05.2013.a informatiivse e-kirja alusel. Toimikust nähtuvalt on kaebaja sellest ka aru saanud (tl 53p).

7. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud (kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, tl 11) tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Paukštys