3-14-50625/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedV.J. esitas 22.04.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotluse kohaselt paigutati taotleja 17.04.2014 kartserikambrisse nr 79, kus puudub ventilatsioon ja loomulik valgus. Taotleja märgib, et aken on kambris must ja hägune. Trellide ja akna vahel, kambri poolt vaadatuna, on umbes 50cm vaba ruumi, kus on mustust ja tolmu, mida ei saa trellide tõttu puhastada. Ventilatsiooni puudumise tõttu valutab õhu puudusest taotleja pea; pidev sundvalgustus rikub silmanägemist. Õhtuti silmad vesitsevad, tähti näeb ähmaselt jne. Kartseri jalutusboksid on väikesed ning bokside kohal on trellid ning omakorda nende kohal on kokkupressitud puidust ja läbipaistmatust klaasist katus. Jalutuskäigul tekib siseruumi mulje. Taotleja leiab, et vangla rikub vangistusseaduse (VangS) § 4¹ lõikeid 1 ja 2, § 45 lõiget 1, § 55 lõikeid 1 ja 2, § 65¹ lõikeid 1 ja 3 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 18. Taotluse kohaselt on taotleja esitanud vanglale vaide kartserikambri ja kartseris jalutuskäigu kohta. Taotleja palub kohtul muuhulgas teha vanglale ettekirjutus võimaldada talle seadusele vastav kamber ja jalutuskäik ning kuni asja arutamiseni keelata tema hoidmine kambris nr 79.Samuti on taotluses märgitud, et taotleja on vanglale esitanud vaide. Ühes taotlusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlus, mida taotleja on põhjendanud asjaoluga, et taotleja vanglas ei tööta ega oma sissetulekut.
Legislator headnote
AI generated3-14-50625/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Et taotleja kohtu poolt viidatud kõiki puudusi tähtaegselt kõrvaldanud ei ole (tasumata on riigilõiv), on taotlus esitatud menetlemist takistava puudusega. Eeltoodu tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lõike 2 alusel läbi vaatamata. Vastavast tagajärjest oli taotlejat 28.04.2014 määruses ka hoiatatud (tl 7, 8).
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 12.05.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50625 Haldusasi V.J.i esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised Taotleja — V.J.; Eeldatud vastustaja — Tallinna Vangla. Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine Resolutsioon
1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2. Määruse ärakiri saata taotlejale ja Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.
1. V.J. esitas 22.04.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotluse kohaselt paigutati taotleja 17.04.2014 kartserikambrisse nr 79, kus puudub ventilatsioon ja loomulik valgus. Taotleja märgib, et aken on kambris must ja hägune. Trellide ja akna vahel, kambri poolt vaadatuna, on umbes 50cm vaba ruumi, kus on mustust ja tolmu, mida ei saa trellide tõttu puhastada. Ventilatsiooni puudumise tõttu valutab õhu puudusest taotleja pea; pidev sundvalgustus rikub silmanägemist. Õhtuti silmad vesitsevad, tähti näeb ähmaselt jne. Kartseri jalutusboksid on väikesed ning bokside kohal on trellid ning omakorda nende kohal on kokkupressitud puidust ja läbipaistmatust klaasist katus. Jalutuskäigul tekib siseruumi mulje. Taotleja leiab, et vangla rikub vangistusseaduse (VangS) § 4¹ lõikeid 1 ja 2, § 45 lõiget 1, § 55 lõikeid 1 ja 2, § 65¹ lõikeid 1 ja 3 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 18. Taotluse kohaselt on taotleja esitanud vanglale vaide kartserikambri ja kartseris jalutuskäigu kohta. Taotleja palub kohtul muuhulgas teha vanglale ettekirjutus võimaldada talle seadusele vastav kamber ja jalutuskäik ning kuni asja arutamiseni keelata tema hoidmine kambris nr 79.Samuti on taotluses märgitud, et taotleja on vanglale esitanud vaide. Ühes taotlusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlus, mida taotleja on põhjendanud asjaoluga, et taotleja vanglas ei tööta ega oma sissetulekut.
2. 28.04.2014 määrusega (tl 7–8) jättis kohus menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 1) ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta (resolutsiooni punkt 2), paludes taotlejal muuhulgas tasuda esialgse õiguskaitse taotluselt nõuetekohane riigilõiv.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus võib esialgse õiguskaitse taotluse jätta HKMS § 55 lõike 1 alusel käiguta, kui menetlusosalise esitatud taotlus ei vasta vormivõi sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, sealhulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon. HKMS § 55 lõike 2 järgi jätab kohus avalduse läbi vaatamata, kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses puudusi kohtu määratud tähtpäevaks. Väljastusteatest nähtuvalt (tl 14) on 28.04.2014 kohtumäärus taotlejale kätte toimetatud, kuid väljastusteatest ei selgu kättetoimetamise kuupäev. Taotleja on kohtule vastanud 04.05.2014 daatumit kandva dokumendiga (tl 16 pöördel), ning ka määruskaebuse 28.04.2014 kohtumääruse vaidlustamiseks on taotleja koostanud 04.05.2014 (tl 25). Sellest järeldub, et taotlejale pidi 28.04.2014 kohtumäärus olema kätte toimetatud hiljemalt 04.05.2014, millisest kuupäevast arvestab kohus taotlejale antud puuduste kõrvaldamise kuupäeva. Nii tulnuks taotlejal esialgse õiguskaitse taotluselt puudused kõrvaldada hiljemalt 09.05.2014. Taotleja esitas kohtule küll kirja (tl 15–16; tõlge tl 19) pealkirjastatuna puuduste kõrvaldamine, ent märgib selles muuhulgas, et ta ei saa riigilõivu tasuda, kuna tal ei ole raha. Elektroonilisest riigikassast
nähtuvalt taotleja tänaseks esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasunud ei ole (tl 34). Seega on taotleja
jätnud puudused esialgse õiguskaitse taotluselt olulises osas kõrvaldamata.
4. Et taotleja kohtu poolt viidatud kõiki puudusi tähtaegselt kõrvaldanud ei ole (tasumata on riigilõiv), on taotlus esitatud menetlemist takistava puudusega. Eeltoodu tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lõike 2 alusel läbi vaatamata. Vastavast tagajärjest oli taotlejat 28.04.2014 määruses ka hoiatatud (tl 7, 8).
/allkirjastatud digitaalselt/
Aili Maasik Kohtunik