1-14-3670/18 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-3670

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2014.a Tallinnas

Kriminaalasja number 1-14-3670 (13930000227)

Kohtunik Julia Vernikova

Kohtuistungi sekretär Raivo Seppo

Tõlk

Kriminaalasi S.S süüdistuses KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Mariana London

Süüdistatav S.S

Isikukood XXX; elukoht XXX. XXX; EV

kodakondsusega; põhiharidusega; emakeeleesti keel; töökoht XXX OY; kriminaalkorras varem karistatud 2 korral, viimati:

- 22.08.2013 a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt kohtuasjas nr 1-13-7440 mõisteti S.S süüdi KarS §

424 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 291 päevamäära, so 931 eurot ja 20 senti. Lisakaristusena võeti

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks.

Tõkendit ei ole kohaldatud.

RESOLUTSIOON

1-14-3670

Juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313,

Süüdi tunnistada S.S KarS § KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 70 (seitsekümmend) päevamäära.

Mõistetud karistusest arvestada KrMS § 202 lg 6 alusel maha eelnevalt tasutud rahaline kohustus 32 (kolmkümmend kaks) päevamäära summas 100 (sada) eurot ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 38 (kolmkümmend kaheksa) päevamäära summas 121 (sada kakskümmend üks) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti.

KarS § 65 lg 1 alusel suurendada S.S-ile mõistetud rahalist karistust Tartu

Maakohtu 22.08.2013.a. otsusega mõistetud rahalise karistuse- 291 päevamäära, summas 931 (üheksasada kolmkümmend üks) eurot ja 20 (kakskümmend) sentivõrra ning liitkaristuseks mõista rahaline karistus 329 (kolmsada kakskümmend üheksa) päevamäära, summas 1052 (tuhat viiskümmend kaks) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti.

Mõistetud liitkaristusest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud rahaline karistus 125 päevamäära summas 400 (nelisada) eurot. Lõplikuks liitkaristuseks lugeda rahaline karistus 204 (kakssada neli) päevamäära, summas 652 (kuussada viiskümmend kaks) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti.

KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus summas 652 (kuussada viiskümmend kaks) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti kuulub kandmisele ositi 10

(kümne) kuu jooksul, s.o tasudes vähemalt 65 kuuskümmend viis) eurot ja 28 (kakskümmend kaheksa) senti igakuiselt, alates kohtuotsuse jõustumisest iga kuu 30- ks kuupäevaks.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB Pank, või Rahandusministeeriumi arvele

EE932200221023778606 Swedbank, või Rahandusministeeriumi arvele

EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Viitenumber 4100064939. Selgitusse märkida „S.S 1-14-3670, rahaline karistus“.

Asitõendid.

Psühhotroopset ainet sisaldavad ravimid originaalpakendites (56 tabletti ja 60 tabletti) ja kassatšekk ning Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigaretid, kokku 2180 sigaretti, mis asuvad MTA uurimisosakonnas, hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Tsiviilhagi ei ole esitatud.

Kriminaalmenetluse kulud.

1-14-3670

S.S-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kulud järgmiselt:

1. II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti.

2. Riigi poolt määratud kaitsja töötasu summas 216 (kakssada kuusteist) eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi SEB Pank arvelduskontole nr EE891010220034796011 või Swedbank arvelduskontole nr EE932200221023778606 või Danske Bank arvelduskontole nr EE403300333416110002, viitenumber 2800049777.

Maksekorraldusele märkida selgitus: „eesnimi ja perekonnanimi 1-14-3670,

menetluskulud“.

Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

SÜÜDISTUS

S.S süüdistatakse selles, et tema 12.05.2013 a kella 16.05 ajal üritas ilma nõutava Ravimiameti poolt väljastatava eriloata suunduda Eesti Vabariigis Tallinna Reisisadama A-terminalis

Soome Vabariiki sõitvale reisilaevale Viking XPRS ning toimetada seejuures üle Eesti Vabariigi riigipiiri Soome Vabariiki 280 milligrammi psühhotroopset ainet diasepaami sisaldavaid originaalpakendis tablette Diazepeks 5mg (kokku 56 tabletti, milles igaühes psühhotroopset ainet diasepaami tootja poolt originaalpakenditele tabletile kantud info kohaselt 5 milligrammi) ning 300 milligrammi psühhotroopset ainet klonasepaami sisaldavaid kinnises originaalpakendis tablette

1-14-3670

Rivotril 2mg (kokku 60 tabletti, milles igaühes psühhotroopset ainet klonasepaami tootja poolt tabletile kantud info kohaselt 5 milligrammi)

Kuritegu jäi lõpule viimata S.S tahtest olenematutel põhjustel. Nimelt suunati ta koos sõidukiga pärast pardakaardi esitamist tollikontrolli, mille käigus leiti ja võeti tema sõidukist ära eelnimetatud tabletid. Psühhotroopset ainet diasepaami ja klonasepaami sisaldavad tabletid võeti pärast leidmist tollitöötajate poolt ära.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Ravimi Diazepeks 5mg toimeaine diasepaam ja ravimi Rivotril 2mg toimeaine klonasepaam kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja.

S.S puudus ravimite kohta Schengeni konventsiooni artikli 75 vormikohane tunnistus, seega pani ta toime keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisseveo katse, rikkudes sotsiaalministri

18.02.2005 määruse nr 31 “Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisseja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või posti teel saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu” § 8 lg-t 42, mille kohaselt isikul, kelle püsiv elukoht on teises Schengeni konventsiooniosalises riigis, peab iga kaasasoleva narkootilise või psühhotroopse aine kohta olema oma elukohariigis välja antud Schengeni konventsiooni artikli 75 vormikohane tunnistus. Seega pani S.S toime KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so ilma vastava kohustusliku dokumendita psühhotroopsete ainete (diasepaam ja klonasepaam) üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise katse.

Lisaks eelnimetatud psühhotroopset ainet sisaldavatele ainetele oli S.S 12.05.2013 a Tallinna Reisisadama A-terminalis kaasas ka 10 plokki ja 9 pakki vene maksumärgiga sigaretti, s.o kokku 2180 sigaretti, s.o maksumärgistamata ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatooteid

kaubanduslikus koguses, milline tegu vastab tubakaseaduse § 39 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnustele. Kuivõrd KarS § 2 lg 3, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 7.

lisaprotokolli 4.artikli ja Riigikohtu lahendite nr 3-1-1-57-09 ja 3-1-1-120-06 kohaselt ei tohi isiku suhtes menetlust läbi viia ega teda karistada mitmekordselt süütegude eest, mille koosseisutunnused langevad olulisel määral kokku, siis on osundatud väärtegu hõlmatud ülalkirjeldatud KarS § 392 lg 1 -

§ 25 lg 2 (keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku väljaveo katse) järgi kvalifitseeritava kuriteoga.

KOKKULEPPE SISU

1-14-3670

Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Mariana London, süüdistatav S.S ja tema kaitsja Liis Toomsalu käesolevas kriminaalasjas sõlminud järgmise kokkuleppe:

Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokuröri abi kohtus S.S süüditunnistamist KarS §

392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 70 päevamäära. KrMS § 202 lg 6 2. lause kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on S.S osaliselt tasunud temale 21.05.2013 a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud rahalise kohustuse 32 päevamäära ulatuses rahalise (so summas 100.00 eurot), taotleb prokuröri abi tema karistamist karistusega 38 päevamäära, lugedes päevamäära suuruseks 3.20 eurot, so 121.60 eurot.

Kuivõrd S.S pani osundatud kuriteo toime enne Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 22.08.2013 a siis tuleb mõista liitkaristus vastavalt KarS § 65 lgotsuse nr 1-13-7440 kuulutamist, le 1. Seega, KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust, so Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja 22.08.2013 a otsusega nr 1-13-7440 mõistetud rahalise karistusega 291 päevamäära ulatuses, so 931.20 eurot, mõistes rahalise karistuse so liitkaristuseks

329 päevamäära, 1052.80 eurot.

KarS 65 lg 1 2. lause kohaselt eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt arvata liitkaristusest maha ärakantud karistus, so kokkuleppe sõlmimise päeva (so 24.04.2014 a) seisuga 125 päevamäära, so

400.00 eurot. Lõplikuks liitkaristuseks mõista rahaline karistus 204 päevamäära, so 652.80 eurot.

Rahaline karistus tasuda KarS § 66 lg 1, 3 alusel ositi 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub S.S temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Kohtunik

Julia Vernikova