3-14-125/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-125 Otsuse kuupäev

12. mai 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Alliku Talu OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 19.11.2013. a otsuse nr 13- 6/2057 osaliseks tühistamiseks, PRIA 22.01.2014. a vaideotsuse nr 13-4/21 tühistamiseks ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Alliku Talu OÜ Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 11. juuni 2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Alliku Talu OÜ esitas 09.08.2013 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse nr 120013841319 alustava noore ettevõtja toetuse saamiseks ratastraktori ostmiseks.

2. PRIA 19.11.2013. a otsusega nr 13-6/2057 jäeti Alliku Talu OÜ taotlus, mis oli paremusjärjestuselt 115 kohal, rahuldamata. Eelarvet jagus paremusjärjestuse põhjal 102-le taotlusele. Taotleja sai hindamise tulemusena 25,53 hindepunkti, paremusjärjestuse kohaselt kuulusid rahuldamisele taotlused, millel oli hindepunkte vähemalt 29,23.

3. Alliku Talu OÜ esitas 20.11.2013 PRIA-le kirja, milles väljendas rahulolematust hindepunktide arvestamisel seoses PRIA otsusega nr 13-6/2057. PRIA käsitles kirja vaidena ning PRIA 22.01.2014. a vaideotsusega nr 13-4/21 jäeti vaie rahuldamata.

4. Alliku Talu OÜ esitas 07.02.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 19.11.2013. a otsuse nr 13-6/2057 tühistamiseks osas, millega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata, PRIA 22.01.2014. a vaideotsuse nr 13-4/21 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

Kaebuse esitaja põhjendused

5. Kaebuse esitaja on seisukohal, et PRIA on käsitlenud asjaolusid ebaõigesti ja jätnud alusetult ettevõtte taotluse rahuldamata ja seda järgmistel põhjustel:

5.1. PRIA otsus on õigusvastane, kuna vastustaja ei andnud kaebajale maksimumpunkte 08.06.2010 määruse nr 68 lisa 4 hindamise kriteeriumite A-osa punktis 1.2. taotleja majandusvõi juhtimisalase hariduse eest. Võimalik oli saada maksimaalselt 5 punkti, millest 2012.a sai kaebaja 4,67 punkti, seevastu 2013.a 4,00 punkti. Kaebaja on seisukohal, et aastaga ei saanud tema TÜ majandusalane bakalaureuse haridus kahaneda või üldse oma kehtivust kaotada. Samuti ei saa kaebaja aru, miks TÜ majandusteaduskonna turunduse ning rahanduse ja panganduse eriala lõpetanud inimene ei saa hindamisel maksimaalselt 5 punkti ja millised on kriteeriumid sellise haridustaseme hindamiseks.

5.2 Vastustaja ei ole oma otsuses põhjendanud, miks punktide jagamise A-osa punktis 2.1. ei ole arvestatud taotleja töökogemust, mis on saadud põllumajanduslikust ettevõttest. 2013.a sai kaebaja selles osas 5-st võimalikust punktist 1,33 punkti. Kaebaja oli oma CV-s kirjeldanud põllumajanduslikku tegevust ning samuti oli seda kaaskirjas tõendanud kaebaja isa.

5.3 Vastustaja ei ole põhjendanud oma otsust punktide jagamise A-osa punktis 2.2. taotleja töökogemuse suhtes, mis on saadud mittepõllumajanduslikust ettevõttest eest. Hindamisel oli võimalik saada maksimaalselt 5 punkti, millest kaebaja sai 2012. a 4,33 punkti, seevastu 2013.a 3,33 punkti. Kaebaja on arvamusel, et aastaga pole töökogemus vähenenud, vaid suurenenud.

5.4 Otsuses puudub ka põhjendus punktide jagamise A-osa punkti 3.1. taotleja äriidee ja ettekujutuse eest. Võimalik oli saada maksimaalselt 5 punkti. 2012.a sai kaebaja 3,00 punkti, 2013. a aga 1,67 punkti. Kaebaja oli 2013.a taotluse esitamise ajaks lõpetanud Olustvere Teenindusja Maamajanduskooli ning lisaks kasutas ka PRIA konsulendi abi äriplaani koostamisel. Kaebaja on seisukohal, et 2013.a oleks tema äriplaan pidanud saama seetõttu rohkem hindamispunkte kui 2012.a.

5.5 PRIA otsuses puudub ka põhjendus punktide jagamisel A-osa punkti 3.2. toodangumahu ja ressursside kasutuse kavandamine eest. Kui aastal 2012 sai kaebaja 3,33 punkti 5-st võimalikust, siis aastal 2013 sai kaebaja 2,00 punkti, kuigi kasutas 2013.a PRIA konsulendi abi. Otsusest ei nähtu, millest lähtuvalt on hinnatud kaebuse esitajat 2 punkti vääriliseks.

5.6 Ettevõtte finantsvõimekuse kavandamise eest sai kaebaja A-osa punkti 3.3. hindamisel 2012.a 3,00 punkti, kuid 2013.a 1,67 punkti 5-st võimalikust. Vastustaja ei põhjendanud oma otsuses, miks olid aastaga punktid peaaegu poole võrra vähenenud, kuigi kartuli kasvatusest tekkinud reaalne käive ja kasum olid ettevõttes tõusnud.

5.7 Vastustaja pole põhjendanud hindeid A-osa punkti 3.4. turuosa ja turustamisvõimaluste analüüsi eest. Kuna antud punktis analüüsitakse taotleja toodangu ja teenuste nõudluse, turustamise võimaluste ja kavandatava turuosa realistlikkust, sh konkurentsi ülevaadet, siis kaebajale jääb arusaamatuks, miks ei saanud kaebaja maksimaalselt 5 punkti, kuigi ta on terve oma tööealise elu tegelenud põllumajandusliku toodangu turustamisega. 2012.a sai kaebaja 3,33 punkti, aga 2013.a 1,67 punkti.

5.8 Samuti puudub vastustaja otsuses põhjendus punktide jagamisel A-osa punkti 3.5. üldine hinnang ettevõtte jätkusuutlikkuse eest. Võimalik oli saada maksimaalselt 5 punkti. Kaebaja sai 2012.a 3,33 punkti ning 2013. a 2,00. Langus eelneva aastaga oli 1,33 punkti.

6. Kaebaja on seisukohal, et PRIA on omistanud kaebajale hindamispunkte täiesti ebaloogilisel ja mõistmatul kujul ning pole oma otsust põhjendanud. Samuti puuduvad kaebaja arvates selged kriteeriumid, mille järgi hindepunkte antakse. Rikutud on põhjendamiskohustust. Vastustaja on oma vaideotsuses tunnistanud, et osad hindamiskriteeriumid võimaldavad taotluse subjektiivset hindamist ning komisjoniliikmetele on antud hindamisel ulatuslikum hindamisruum. Kaebaja on seisukohal, et tegemist on ebavõrdse kohtlemisega.

7. Otsuse motiveerimine alles vaideotsuses on kaebaja õigusi rikkuv, mistõttu tuleb ka vaideotsus tühistada. Vaidemenetluses kontrollitakse haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust, mitte ei täiendata seda.

8. Kaebaja leiab, et tema õigust seaduspärasele ja kontrollitavale haldusmenetlusele ning õigust võrdsele kohtlemisele on rikutud ning palub tühistada PRIA 19.11.2013 otsus nr 13- 6/2057 osaliselt, tühistada PRIA 22.01.2014 vaideotsus nr 13-4/21 ning kohustada vastustajat kaebaja taotlus uuesti läbi vaatama.

9. Kohtumenetluses esitatud täiendavates seisukohtades (tlk.185 pöördel) märgib kaebaja, et kuna hindamiseks puuduvad konkreetsed kriteeriumid, ei võimalda see käsitleda kõiki taotlejaid võrdselt ja tegemist on meelevaldse ebavõrdse kohtlemisega. Toetuse maksmisel tuleb arvestada kõiki asjakohaseid õigusnorme ja õiguse üldpõhimõtteid, kohtlema kõiki võrdselt ja tagama hindamise läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning välistama eelistuste tekkimise võimaluse. Kaebaja taotlusele on võrreldes teiste taotlejatega antud põhjendamatult ja ebaõiglaselt vähe punkte.

Vastustaja vastuväited

10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta Alliku Talu OÜ kaebus PRIA peadirektori 19.11.13 otsuse nr 13-6/2057 osalise tühistamise, 22.01.14 vaideotsuse nr 13- 4/21 tühistamise ning kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes rahuldamata.

11. Kaebaja taotlus jäeti PRIA peadirektori 19.11.13 otsuse nr 13-6/2057 alusel rahuldamata, kuna taotlus ei saanud hindamisel nõutavat arvu hindepunkte. Tegemist on piiratud eelarveliste vahenditega ning suure taotluste arvu puhul toimub kõigepealt taotluste hindamine ning alles seejärel kontrollitakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavust. Uue hindamise tulemusena vaidemenetluse käigus sai taotlus 25,73 hindepunkti, mis samuti ei võimalda taotlust paremusjärjestuses rahuldada.

12. Vastustaja hinnangul osad hindamiskriteeriumid põllumajandusministri 06.06.2010 määruse nr 68 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ lisast 4 võimaldavad taotluse subjektiivset hindamist. Komisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum. Komisjoni liikmete väärtushinnangud on erinevad, nad ei pruugi hinnanguliste otsuste tegemisel oma kaalutlusi avaldada, ka ei pea nende motiivid (hindamiskriteeriumi sisust lähtuvalt) hindepunktide andmisel kattuma, seetõttu pole PRIA-l võimalik ka üksikasjalikult põhjendada, miks komisjoniliikmed ei ole nõus soovitud hindepunkte andma. Samuti on hindajatel kriteeriumi eest hinnete andmisel, arvestades suurt taotluste arvu, olemas võrdlusmoment teiste taotlejate ja taotlustega. Seega on põhjendamiskohustus piiratud. Täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks ka komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks

13. Kaebaja arvates oleks tema taotlus pidanud saama kriteeriumi 1.2 eest maksimumhindepunktid, kuid sai 4,0 hindepunkti. Uuel hindamisel (pärast vaide esitamist) tõsteti hinnet 4,33 -le. Selle kriteeriumi eest on vaidemenetluse käigus antud esialgse 4,0 hindepunkti asemel 4,33 hindepunkti. Kolmest hindajast üks ei ole hinnanud seda kriteeriumi hindega 5, kuid sellest hoolimata jääb hinne hindamisskaalal hea ja väga hea hinde vahepeale. Hea või väga hea hinde andmine on hindaja subjektiivse otsustuse küsimus ja seda põhjendada ei ole võimalik. Oluline on ka võrdlusmoment teiste hinnatavate taotlustega.

14. Kaebaja vaidlustab hindepunktide andmise kriteeriumi 2.1 (taotleja töökogemus, mis on saadud põllumajanduslikust ettevõttest) eest. Võimalik oli saada maksimaalselt 5 punkti, taotlus sai aga 1, 33 punkti. Ka selle kriteeriumi puhul on tegemist hinnangulise otsustusega, mille puhul ei saa kontrollida selle sisulist põhjendatust.

15. Kriteeriumi 2.2 puhul toimub hindamine analoogselt kriteeriumile 2.1. Väga hea hinde saab juhul kui osaühingu juhatuse kõigil liikmetel ning kõigil osanikel on olemas väga hea töökogemus muu ettevõtluse valdkonnast. Saadud töökogemus aitab kaasa põllumajandusliku ettevõtlusega alustamisele. Kogemus on tõendatud esitatud elulookirjelduse ja teiste dokumentidega, milles kajastub pikaajaline töökogemus. Seega võimaldab ka see vaidlustatud hindamiskriteerium küllaltki ulatuslikku hindamisruumi ja hindepunktide andmine võimaldab subjektiivset kaalutlust.

16. Kaebaja ei nõustu ka hindepunktide andmisega kriteeriumile 3 s.o äriplaani jätkusuutlikkus ja äriplaani idee vastavus meetme eesmärkidele ja selle alakriteeriumitega. Äriplaani hindamisel on hindajad märkinud järgmist: planeeritakse ettevõtet, mis kahel esimesel aastal kavatseb müüa kartulit 1200 euro eest aastas ja lõpuks jõutakse 8000 eurose käibeni. Esimesel kolmel aastal renditakse ainult 0,2 ha maad, mille harimiseks kavatsetakse soetada 48 000 eurot maksva ratastraktor (pole mõistlik kulutus). Hindajad ei pea taotleja äriplaani realistlikuks. Äriplaanile lisatud aastaaruannetest nähtuvalt taotleja kartulikasvatusega alustanud ei ole, samas näitab töökogemust selles valdkonnas alates 09.2010. Komisjon peab äriplaani väga nõrgaks, esitatud on tegelikkusele mittevastavaid näitajaid. Eesti Maaviljeluse Instituudi andmetel, eeldades kasumit 639 eurot ha kohta, on 80 ha kasvupinna puhul tasuvusaeg kaks aastat. Väikese pinna korral on tootmiskulud väga suured ja 2 kuni 4 ha puhul on selge, et antud tehnoloogia valik ei ole majanduslikult põhjendatud. Äriplaani tabelis aastate 2012 ja 2013 kohta esitatud põllumajandustoodang ja müügitulu tekitab kahtlusi andmete vastavuses tegelikkusele.

Samuti on vastustaja seisukohal, et konsulendi abi kasutamine ei taga veel kõrgemaid hindepunkte.

17. Määruse nr 68 § 10 lg 4 kohaselt liidab PRIA lõigetes 2 ja 3 nimetatud hindamise tulemuste põhjal saadud hindepunktid kokku ja koostab nende alusel paremusjärjestuse. Samuti saab PRIA vaided hindepunktide andmise üle edastada hindamiskomisjonile hindepunktide uueks läbivaatamiseks (mida Amet ka kõigi esitatud vaiete puhul tegi), kuid ei saa komisjoni kaalutlust võimaldavate hindepunktide andmisel juhendada ega kohustada hindamiskomisjoni hindepunkte muutma.

Kohtu seisukoht

18. Alliku Talu OÜ on vaidlustanud PRIA peadirektori 19.novembri 2013 otsuse osas, millega jäeti rahuldamata tema põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlus. Osaühingu juhatuse liige Urmas Einroos on taotlenud alustava noore ettevõtja toetust ratastraktori ostmiseks. Toetus on kaebajale jäetud rahuldamata põhjusel, et tema taotlus sai hindamise tulemusena kokku 25,53 hindepunkti, kuid toetust määrati taotlejatele, kes said hindamise tulemusena vähemalt 29,23 punkti. Vaidemenetluse käigus on kaebaja taotlus uuesti läbi vaadatud ning selle tulemusena on hinnatud tema taotlust 25,73 punktile, kuid ka see punktide arv on jäänud alla minimaalse punktisumma, mis andis õiguse toetusel saamisele.

19. Põllumajandusministri 08.juuni 2010 määruse nr 68 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi: Määrus) § 11 lg 3, mille alusel on jäetud taotlus rahuldamata, sätestab, et kui kõigi taotluste rahastamise summa ületab toetuse liigi rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad nõuetele vastavad taotlused „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 60 lõike 5 punkti 2 alusel. ELÜPS § 60 lg 5 p 2 sätestab samuti, et kui taotlused on hinnatud ja taotleja ning taotlus vastavad nõuetele, rahuldatakse hindamistulemuste alusel välja valitud ja paremusjärjestusse seatud parimad taotlused. Antud toetuse puhul on nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületanud toetatava tegevuse rahastamiseks ettenähtu eelarvet.

20. Kaebaja on seisukohal, et otsuses puudub põhjendus, kuidas on saadud paremusjärjestuses märgitud punktide arv teatud kriteeriumite puhul, ning mis põhjusel on paljudel juhtudel 2013 aasta taotluse puhul saadud vähem punkte kui 2012 aasta taotluse puhul. Kaebaja leiab, et osad hindamiskriteeriumid annavad liialt suure võimaluse subjektiivseks hindamiseks, mis ei võimalda kõiki taotlusi ja taotlejaid võrdselt kohelda.

21. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud PRIA otsus on nõuetekohaselt põhjendatud. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-93-06 märkinud, et käskkiri on piisavalt põhjendatud, kui see kajastab rahaliste vahendite puudumist kõikide taotluste rahuldamiseks, taotleja punktisummat, kohta paremusjärjestuses ja seda, et mitu taotlust paremusjärjetuses rahuldati. Antud juhul vaidlustatud otsus nendele nõuetele vastab. Haldusasjas nr 3-3-1-77-12 põhjendas Riigikohus haldusakti piiratud põhjendamiskohustust sellega, et taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Kuigi selline menetluskord muudab PRIA otsuse vaidlustamise keeruliseks, leevendab probleemi toetuse taotleja kohustus esitada enne kohtusse pöördumist vaie (ELÜPS § 98 lg 1). Vaideotsuses tuleb vaidlusaluste hindepunktide andmata jätmist sisuliselt põhjendada. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et eraldatud rahalistest vahenditest ei piisa kõikide taotluste rahuldamiseks, välja on toodud igale taotlejale antud hindepunktide summa, koht paremusjärjestuses ning mitmele taotlejale toetust määrati. Otsuses on ka viidatud, et iga konkreetse taotleja projekti punktide summa on avaldatud PRIA kodulehel. Seega vastab vaidlusalune käskkiri väljakujunenud kohtupraktikas esitatud põhjendamisnõuetele ning seega ka piisavalt põhjendatud.

22. Kaebuse esitaja on taotluse hindamise osas märkinud, et hindamiskomisjon on andnud punkte ebaloogilisel ja mõistmatul kujul, kindlate kriteeriumite puudumine ei võimalda taotlejate võrdset käsitlemist. Taotluste hindamist kriteeriumite alusel võimaldab ELÜPS § 60. ELÜPS § 60 lg 4 kohaselt kehtestab maaelu arengu toetuse taotluste hindamise kriteeriumid ja taotluste hindamise korra, sealhulgas taotluste eelistamise võimalused, põllumajandusminister määrusega. Asjaolu, et määrusega kehtestatud hindamise kriteeriumid jätavad hindamise läbiviijatele ulatusliku hindamisruumi, ei tähenda koheselt, et sellega koheldakse kõiki taotlejaid ebavõrdselt ja et hindamiste tulemused oleks ainult subjektiivsed. Vastustaja on välja toonud, et kõnealuses taotlusvoorus kuulus hindamiskomisjoni 11 erineva ametkonna esindajat. Igat taotlust hindab

3 hindamiskomisjoni liiget, erinevates taotlusvoorudes hindavad taotlust erinevad hindajad. Seega ei kujune punktide summa iga taotleja puhul ühe hindaja hinnangu alusel, mis peaks ka vähendama võimalikku hindamistulemuste subjektiivsust. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3- 1-77-12, millele ka on vastustaja osundanud, märkinud, et komisjoni liikmetel on hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum ning et sellest tulenevalt aheneb kohtuliku kontrolli võimalus. Samas on Riigikohus ka seisukohal, et piiratud põhjendamiskohustus ja kohtulik kontroll on vaidlusaluse menetluse eripära arvestades põhiseaduspärased. Kohus leiab, et Riigikohtu seisukoht on kohaldatav ka antud asjas, kuigi haldusasjas nr 3-3-1-77-12 oli tegemist maavanema poolt moodustatud hindamiskomisjoniga, antud juhul põllumajandusministri poolt määratud hindamiskomisjoniga. Riigikohus märkis samas otsuses ka, et kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumitega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi (p 18). Kaebaja ei ole vaidlustanud ühtegi hindamiskomisjoni liikme hindamistulemust eraldi, vaid kaebaja põhjenduste kohaselt on talle paljudel juhtudel arusaamatu, kuidas ühe või teise hindamiskriteeriumi puhul vastavad hindepunktid saadi.

23. Kaebaja on halduskohtusse esitatud kaebuses vaidlustanud eraldi hindepunktide määramist kaheksa määruse lisas 4 kehtestatud hindamiskriteeriumi alusel, need on hindamiskriteeriumid 1.2, 2.1, 2.2, 3.1, 3.2, 3.3, 3.4 ja 3.5. ELÜPS § 98 lg 1 sätestab, et enne halduskohtule kaebuse esitamist tuleb läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kaebaja on esitanud 20.11.2013 meili teel PRIA-le kirja, mida PRIA on kooskõlastatult kaebajaga käsitlenud vaidena (tlk.75). Selles vaides on kaebaja väljendanud rahulolematust taotluse hindamise tulemusena saadud punktisumma osas, kuid seda just kriteeriumi 1.2 ehk taotleja majandusvõi juhtimisalase hariduse kriteeriumi osas.

24. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja on laiendanud halduskohtule esitatud kaebust võrreldes PRIA-le esitatud vaidega. Kohus saab kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustusest tulenevalt hinnata kaebust ainult ulatuses, milles on esmane haldusakt vaidlustatud vaidekorras. Kaebaja ei ole vaides hindamiskriteeriume 2.1, 2.2, 3.1, 3.2, 3.3,

3.4 ja 3.5 eraldi vaidlustanud. Vaides on ainult märgitud, et kõik punktitabeli numbritest 8 võimalikust 7-l olid punktid langenud rohkem kui poole võrra. Kaebaja võrdles siin 2013 hindamistulemusi 2012 hindamistulemustega. Seetõttu ei analüüsi kohus vaidlustatud otsuse õiguspärasust kaebuses välja toodud, kuid vaides konkreetselt vaidlustamata kriteeriumite osas. Samas nähtub, et peale vaide esitamist on kaebaja taotlus tervikuna saadetud hindamiskomisjonile uueks hindamiseks, mitte ainult kriteeriumi 1.2 osas. Taotluse uue hindamise tulemusena on taotleja saanud juurde punkte ainult juhtimisalase hariduse eest (hindamiskriteerium 1.2). Kordushindamisel on komisjoni liikmed uuesti hinnanud taotlust tervikuna (tlk.164-165).

25. Kohus märgib, et kuna taotluste hindamine toimub hindamiskriteeriumite alusel hindamiskomisjoni poolt, on taotlusele hindepunktide andmise kohtulik kontroll piiratud, mida on ka Riigikohus märkinud. Komisjoni liikmetele on taotluse hindamisel ulatuslik hindamisruum, taotlust hinnatakse konkreetse taotluse alusel, samuti on olemas võrdlusandmed teiste samal aastal esitatud taotlustega. Asjaolu, et mingi kriteeriumi eest sai taotlus kas eelmisel või eelmistel aastatel rohkem punkte, ei tähenda, et järgmisel aastal hindepunktide vähenemine oleks koheselt õigusvastane. Kuna igal aastal on erinevad taotlejad, samuti hindamisvoorus on erinevad hindajad, võibki kujuneda olukord, kus suure hindamisruumi puhul järgneval aastal saab sama taotleja vähem punkte kui eelmisel aastal. Kohtutoimikus on olemas ka kordushindamisele läinud taotluste hindamise kokkuvõtted ja komisjoni liikmete kirjalikud põhjendused, miks hindepunkte mingi kriteeriumi alusel kas muudeti või jäeti muutmata. Neist kokkuvõtetest ka selgub, miks kaebaja taotlus rohkem hindepunkte ei saanud. Kokkuvõtlikult on hindamiskomisjoni liikmete seisukohad esitatud ka PIRA 22.01.2014 vaideotsuses (tlk.145, 146). Seega ei saa kaebaja väita, et talle pole selge, miks punktide summa on võrreldes varasema aastaga vähenenud. Samas võib esineda ka olukord, et hoopis eelmisel aastal oli taotlus nö ülehinnatud.

26. Kaebaja on lugenud põhjendamatuks ja tema õigusi rikkuvaks, et PRIA on alles vaidemenetluses asunud esialgset otsust motiveerima. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kohus tuvastas eelpool, et vaidlustatud PRIA otsus oli vajalikul määral põhjendatud, selles oli välja toodud kõik vajalikud ja nõutud andmed. Riigikohus on otsuses haldusasjas nr 3-3- 1-77-12 märkinud, et just vaideotsuses tuleb vaidlusaluste hindepunktide andmata jätmist sisuliselt põhjendada (p 18). Antud juhul on vastustaja ka seda vastavalt vaides toodud põhjendustele ka teinud. Asjaolu, et vaideotsuses on esitatud sisulised vastused vaidele ja põhjendatud esialgse otsuse õiguspärasust, ei riku kaebaja õigusi ega anna alust vaideotsuse tühistamiseks. Eeltoodut arvestades jätab kohus kaebuse rahuldamata.

27. Kaebaja on esitanud taotluse vastustajalt riigilõivu 15,0 eurot ja õigusabikulude summas 550,0 eurot (tõendid õigusabikulude kandmise kohta puuduvad) väljamõistmiseks HKMS §

108 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik