3-14-238/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-238 Määruse kuupäev 12. mai 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aimer Kivimäe kaebus Politseija Piirivalveameti Võru arestimaja nõuetele mittevastavate kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Aimer Kivimägi Vastustaja – Politseija Piirivalveamet Resolutsioon 1. Jätta rahuldamata Aimer Kivimäe taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks. 2. Jätta läbi vaatamata Aimer Kivimäe taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks haldusmenetluses ja isiku muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. 3. Jätta rahuldamata Aimer Kivimäe taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. 4. Lõpetada menetlus haldusasjas 3-14-238. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Aimer Kivimägi esitas 04.03.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Võru arestimaja kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 17 000 eurot. Kaebuse kohaselt hoiti kaebajat alates 24.04.2009 170 päeva jooksul Võru arestimajas inimväärikust alandavates ja tervist kahjustavates tingimustes. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus vabastas 13.03.2014. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel osaliselt ning andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

3. A. Kivimägi esitas 26.03.2014 Tartu Halduskohtule avalduse puuduste kõrvaldamiseks ning taotluse riigi õigusabi saamiseks.

4. Tartu Halduskohus võttis 07.04.2014. a määrusega kaebuse menetlusse ning andis kaebajale võimaluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks

5. A. Kivimägi esitas 14.04.2014 Tartu Halduskohtule taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning põhjendas tähtaja möödalaskmist sellega, et ta ei olnud varem oma

2 õigustest teadlik ning tugeva ajukahjustuse tõttu ei olnud ta adekvaatne asjast aru saama, seda hindama ega sellega tegelema.

6. Politseija Piirivalveamet esitas 29.04.2014 seisukoha kaebetähtaja ennistamise taotlusele. Vastustaja hinnangul puudub mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, kuna kaebaja ei ole esitanud objektiivseid asjaolusid, mis oleks takistanud kaebuse õigeaegset esitamist, ning hooletust kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks. Kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise nõude esitamiseks peaks jätma ka õiguslikes küsimustel kogenematule isikule piisava aja halduskohtusse pöördumise tähtaja ja vaidluse algatamise korra väljaselgitamiseks. Tähtaja ennistamise taotlusest nähtuvalt tajus kaebaja „ebanormaalseid“ tingimusi juba arestimajas viibides, mistõttu ei olnud kaebaja tajumisvõime väidetava ajukahjustuse tõttu piiratud ning kaebajal oli võimalik asuda välja selgitama enda õiguste kaitsmise võimalusi.

7. Tartu Vangla meditsiiniosakonna 07.05.2014. a vastuses kohtunõudele kinnitatakse, et kaebaja meditsiinikaardi andmetel ei ole ta ajavahemikul 24.04.2009-13.10.2009 psühhiaatri vastuvõtule pöördunud.

Kohtu seisukoht

8. Kohus lahendab kõigepealt kaebaja riigi õigusabi taotluse (I). Seejärel võtab kohus seisukoha tähtaja ennistamise taotluse ja edasise menetluse osas (II).

I

9. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse asja keerukusest ning samuti ka isiku senisest käitumisest protsessis. Käesolev vaidlus ei ole ülemäära keerukas. Kaebaja poolt käesolevas asjas kohtule esitatud kaebus vastab nõuetele, kaebuses esitatud nõue ja kaebuse põhjendus on selge ning kohtule arusaadav ja kohus on pidanud võimalikuks võtta kaebus menetlusse. Kaebaja on viidanud käesolevas haldusasjas vajalikele tõenditele. Samuti on kaebaja esitanud halduskohtule mitmeid erinevaid taotlusi, sh riigilõivust vabastamiseks, ekspertiisi tegemiseks, menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks ja riigi õigusabi saamiseks ning kõrvaldanud kaebuse menetlemist takistavad puudused vastavalt kohtu juhistele. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise halduskohtumenetluses oma õigusi kaitsma. Kuigi kaebaja ei ole täpsustanud, millise menetlusdokumendi koostamiseks ta riigi õigusabi soovib, nähtub eelnevast menetlusest, et kaebaja on võimeline ise nõuetele vastavaid menetlusdokumente koostama.

Tulenevalt uurimisprintsiibist ja selgitamiskohustusest on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldamisele kuuluva seaduse ning võimaliku kohtupraktika.

Eelnevast lähtudes puudub põhjus määrata kaebajale riigi kulul esindaja tema esindamiseks halduskohtumenetluses või õigusdokumendi koostamiseks ning antud asja lahendamine on võimalik ilma kaebajale riigi õigusabi korras esindajat määramata. Kohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks vastavas osas rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.

3 10. Taotlus riigi õigusabi saamiseks haldusmenetluses ning isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, sest RÕS § 10 lg 3 kohaselt esitatakse sellekohane riigi õigusabi taotlus isiku eluvõi asukohajärgsele maakohtule. Kuna kaebaja viibib Tartu Vanglas, oleks sellekohane taotlus tulnud esitada Tartu Maakohtule. Tartu Halduskohtul puudub seega pädevus sellise taotluse osas riigi õigusabi andmise otsustamiseks.

Kaebaja on ise esitanud kaebuse ning taotlusest nähtub üksnes soov saada riigi kulul esindaja selleks, et ta esindaks kaebajat halduskohtumenetluses. Seetõttu ei edasta halduskohus taotlust riigi õigusabi saamiseks isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks ka RÕS § 10 lg 7 alusel maakohtule, sest taotlusest ei nähtu reaalset vajadust ega põhjust sel alusel riigi õigusabi saamiseks.

II

11. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg-le 4 võib hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.

Antud juhul on kaebajale väidetavalt põhjustatud kahju ajavahemikus 24.04.2009-13.10.2009. Asjaolud, et arestimaja kinnipidamistingimused väidetavalt kahjustasid kaebaja tervist ja alandasid tema inimväärikust ning et väidetava kahju tekitajaks oli Lõuna Prefektuur (alates 01.01.2012 Politseija Piirivalveamet), mille struktuuriüksuseks oli Võru arestimaja, pidid kaebajale teada olema hiljemalt siis, kui lõppes kaebaja hoidmine õigusvastastes tingimustes. Seetõttu pidi kaebajale olema teada väidetav kahju tekitamine ja selle põhjustaja hiljemalt 13.10.2009. Seega lõppes kahjunõude esitamise tähtaeg 13.10.2012.

Kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Halduskohtule 04.03.2014. Seega on kaebus esitatud enam kui aasta ja nelja kuuse hilinemisega.

12. Vastavalt HKMS § 71 lg-le 1 kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08).

13. Kaebaja on kaebetähtaja ennistamise alusena välja toonud, et ta ei olnud varem oma õigustest teadlik ning tugeva ajukahjustuse tõttu ei olnud ta adekvaatne asjast aru saama.

14. Kohtupraktika kohaselt võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt

4 Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17 ja 21.06.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12).

Kohus märgib, et kaebaja väide kaebetähtaja ületamisest seoses väidetava ajukahjustusega ja arusaamisvõime langusega on otsitud põhjendus. Kaebusest nähtuvalt tugineb kaebaja terviseprobleemide kirjeldus tema enda hinnangule ning meditsiinitöötajad ei ole väidetavaid terviseprobleeme diagnoosinud. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud 2011. aastal Tartu Halduskohtule mitu kaebust Tartu Vangla vastu, vaidlustades julgeolekumeetmete kohaldamist ning distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Seega on kaebaja arestimaja tingimuste vaidlustamiseks ettenähtud kolmeaastase perioodi vältel olnud piisavalt adekvaatne, et esitada kohtule korduvalt tähtaegseid kaebuseid enda õiguste kaitseks. Kohus nõustub PPA seisukohaga, et kaebaja on ise tunnistanud enda kinnipidamistingimuste mittevastavuse tajumist arestimajas viibimisel, mistõttu oli kaebajal võimalik asuda välja selgitama menetluskorda enda õiguste kaitsmiseks.

Kohtu hinnangul ei ole kaebaja puhul tegemist õiguslikes küsimustes täiesti kogenematu isikuga, kuna ta on ka varem enda õiguste kaitseks kohtu poole pöördunud. Kohus leiab, et kaebaja pidi olema teadlik, et kohtule kaebuse esitamisel on seaduses ette nähtud kaebetähtajad. Kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise nõude esitamiseks peaks jätma ka õiguslikes küsimustel kogenematule isikule piisava aja halduskohtusse pöördumise tähtaja ja vaidluse algatamise korra väljaselgitamiseks. Käesoleval juhul ei ole kaebaja professionaalset abi kasutanud ega kohtult tasuta õigusabi määramist taotlenud. Seega ei ole kaebaja olnud ise piisavalt hoolas edasikaebetähtaja välja selgitamisel.

Tulenevalt õiguskindluse põhimõttest peab tähtaja ületamisel olema hilinemise põhjus seda kaalukam, mida enam on tähtaega ületatud. Käeoleval juhul on kaebaja ületanud kaebetähtaega enam kui aasta aega. Tähtaja ennistamise taotlusest ei nähtu, et esineks sedavõrd kaalukas ja mõjuv põhjus, mis tingiks tähtaja ennistamise käesolevas asjas.

15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, kuna käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kuna puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, siis puudub vajadus kaaluda vastanduvaid õigushüvesid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12) ning kaebuse esitamise ennistamise taotlus jääb rahuldamata.

16. Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik