1-12-9783/59

1-12-9783

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 12.05.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-12-9783

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kaitsja

Talvi Vaske

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid E.T ingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu E.T

(ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 05.05.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

(üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja poolt määratud

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Ehte 9, 90503 Haapsalu) ning kohustada E.T järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

2

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1) pöörduda vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

eest summas 36 € (kolmkümmend kuus eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul

kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või

EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri

2800049777 ja selgitusse: „E.T , kohtuasi nr 1-12-9783, kaitsjatasu”. Kui

menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talitusele ja E.T-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 15.04.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava E.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 07.11.2012.a kohtuotsusega tunnistati E.T süüdi KarS § 424 ja § 121 järgi ja teda karistati KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel 9 kuu ja 29-päevase vangistusega, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 238 tundi.

Harju Maakohtu 04.11.2013.a määrusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele E.T-le

Harju Maakohtu 07.11.2012.a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

Karistuse kandmise

algus oli 19.10.2013.a ja lõpp on 17.08.2014.a.

E.T kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on

süstemaatiliselt sooritanud kuritegusid rahalise kasu saamise eesmärgil. Distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. Omab alalist eluaset XXX, kus elab koos elukaaslase ja viimase 4 lapsega.

E.T kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et E.T

on leidnud endale uue elukaaslase XXX, kellega head ja toetavad suhted. Kodukülastusel väitis elukaaslane, et E.T on hoolitsev kaaslane temale ja võtab tema laste kasvatamisest osa nagu päris isa. Kuna XXX on E.T olnud suhteliselt vähe aega, siis eeldab, et tal puuduvad

saarel kontaktid negatiivset mõju avaldavate isikutega. Ümbruskonnas kriminaalse taustaga

isikuid ei ela. Elukaaslane elab XXX eramajas ja ka E.T on sellesse majja sissekirjutus. Maja juurde kuulub küllaltki suur õue- ala, kus vaja elukaaslase sõnul teha palju

heakorratöid. Ka maja vajas vajalik remondi tegemine. Seetõttu ootab elukaaslane väga Mart Kallastet koju, et ta aitaks teda kodustes majapidamistöödes, mis naisterahvale üle jõu käivad. Töökoht E.T-le on garanteeritud AS XXX eletrikuna. Kriminaalhooldaja hinnangul on eeldused seaduskuulekaks eluks E.T olemas, kuna pere teda toetab ja töökoht samuti olemas. Kui isik ise ka on huvitatud oma elustiili muutmisest, ei tarbi alkoholi ega otsi kontakte

kriminaalse taustaga isikutega, siis võib loota, et tema edaspidine elu võib kujuneda täisväärtuslikuks.

E.T taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt

prokurör on nõus E.T tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Isik kriminaalkorras

karistatud korduvalt. Mitmel korral viibinud vanglas ja toimepannud kuriteod katseajal. On karistatud kelmuse, varguste, joobes juhtimiste ja füüsilise vägivalla kasutamise eest. Vanglas

kannab karistust alates 19.10.2013.a. varguse eest. Karistusaja lõpp 17.08.2014.a. Vangistuse jooksul ei oma distsiplinaarkaristust. E.T loodab vabanemisel minna elama XXX. On

garanteeritud töökoht – AS XXX elektrikuna. Vangla toetab E.T tingimisi

ennetähtaegse vabastamise, käitumiskontrolli kohaldamisega arvestades, et kinnipeetava uue

kuriteo toimepanemise tõenaolisus 2 aasta jooksul on 32% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenaolisus 2 aasta jooksul on 23%. On kõrge oht, et kui isikul majanduslikud

raskused, et ta paneb uue varavastase kuriteo. Eeltoodut arvestades prokurör nõustub Vangla arvamusega vabastada E.T tingimisi ennetähtaegselt, määrates lisakohustuse KarS § 75 alusel.

Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist,

kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vabaduses on olemas kõik tingimused

vabastamiseks. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne. Isik on valmis tegelema vabanedes oma alkoholiprobleemiga.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et E.T võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik E.T isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, on tema

käitumine praeguse karistuse kandmise ajal vanglas olnud korrektne, mida kinnitab

4

distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma

käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud E.T mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda

õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Siinjuures lähtub kohus ka

kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusest toimepandud kuritegude üle, aga ka

valmisolekut tegeleda oma alkoholiprobleemiga. Nimetatu on oluline, kuna viimase kohtuotsusega tunnistati E.T süüdi kehalise väärkohtlemise eest, samuti mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Toimepandud kuritegu näitab, et E.T on probleemid alkoholiga ning ka vangla on märkinud, et kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 3 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul

kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase

katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas E.T-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma

elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse

käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Pärast vabanemist on E.T olemas ka kindel elu- ja töökoht, samuti elukaaslase toetus

ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka E.T , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Nimetatud asjaolud aitavad kohtu hinnangul samuti

kaasa E.T edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate

hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus arvestab ka kriminaalhooldusametniku

arvamuses märgitut, mille kohaselt on kriminaalhooldaja hinnangul E.T olemas eeldused seaduskuulekaks eluks, kuna pere teda toetab ja töökoht samuti olemas, kui isik ise ka on huvitatud oma elustiili muutmisest, ei tarbi alkoholi ega otsi kontakte kriminaalse taustaga isikutega, siis võib loota, et tema edaspidine elu võib kujuneda täisväärtuslikuks.

E.T ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Kinnipeetava korduva

kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgneva aasta jooksul on vangla hinnanud 32 % ja vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgneva aasta jooksul on hinnanud 23%. Nimetatud näitajad ei ole kõrged ning annavad aluse uskuda, et kinnipeetaval on eeldused

õiguskuulekaks eluks olemas. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik