4-13-4942/11 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S asenduskaristuse avalduse rahuldamata jätmise kohta
Legislator headnote
AI generatedKeywords
AI generatedRelated Decisions
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S asenduskaristuse avalduse rahuldamata jätmise kohta
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi aeg 07.mai 2014.a. Rapla 23.aprill 2014.a. Väärteoasja number 4-13-4942 Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avaldus G.E-le asenduskaristuse määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik G.E (isikukood xxx, elukoht xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx-x)
Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja
Prefektuuri korrakaitsebüroo (asukoht Tallinn Pärnu mnt 139, pohja@politsei.ee)
Kohaldatud menetlusnormid Täitemenetluse seadustiku (™S) § 201 lg 1, väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 189, § 193 lg 1 ning § 211 lg 1, 2 ja 3
RESOLUTSIOON
Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avaldus G.E-le
07.aprillil 2011.a. avariitalituse menetlusteenistuse vanem Margus Pihla poolt eelmise
liiklusseaduse § 741
lg 2 alusel määratud rahatrahvi aresti või üldkasuliku tööga asendamiseks rahuldamata (väärteoasi nr 2302,10,005137, täiteasi nr 179/2011/682).
Määrus saata teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroole ja kohtutäitur Õnne Pajurile.
Edasikaebamise kord
Määrust saab vaidlustada määruskaebusega Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määrusest teada saamisele järgnevast päevast.
Asjaolud
G.E on 07.aprillil 2011.a. karistatud kohtuvälise menetleja poolt eelmise liiklusseaduse § 741 lg 2 alusel rahatrahviga 120 trahviühikut, millele vastab 460.16 eurot.
Kuna rahatrahv on täies ulatuses tasumata ja kohtutäitur teatanud täitmise võimatusest, siis esitas kohtuväline menetleja kohtule avalduse trahvi asendamiseks aresti või üldkasuliku tööga.
Kohtu seisukoht
G.E tunnistab, et rahatrahv on maksmata, sest ta ei olnud sellest teadlik ja on valmis trahvi tasuma. Ta on viis aastat alaliselt elanud Rootsis. 15.juunil 2013.a. vabanes ta Eestis vanglast ja läks oktoobrikuus kohe Rootsi tagasi ega ole vahepeal Eestis käinud. Kohtuistungi toimumisest sai
G.E teada sõbralt, kelle aadressi (Tartu Anne tn 43-5) on ta märkinud rahvastikuregistris sideaadressina. Tegelikult ta sellel aadressil ei ela. Eestis elukoha puudumise tõttu ei ole tal võimalik jääda või tulla Eestisse aresti kandma või üldkasuliku tööd tegema.
Kohus leiab, et rahatrahvi arestiga või üldkasuliku tööga asendamine ei ole võimalik, sest G.E elab alaliselt Rootsis ja Eestis elukohta ei oma. Kohus võib väärteomenetluse seadustiku
(V™S) § 211 lg 3 kohaselt jätta kohtuvälise menetleja avalduse rahuldamata, kui rahatrahvi
arestiga või üldkasuliku tööga asendamine ei ole mingil põhjusel võimalik. Antud juhul on niisuguse olukorraga tegemist, sest võlgnik elab alaliselt teises riigis ja seepärast ei ole aresti või üldkasuliku töö kohaldamine võimalik. Rahvastikuregistrisse ei ole R.Kopnaovi elukohta kantud
ja politseiasutuse vastusest kohtu pöördumisele selgub, et G.E elab ja töötab Rootsis. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta avaldus V™S § 211 lg 3 kohaselt rahuldamata.
Indrek Saar Kohtunik