4-13-7248/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-13-7248

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. novembril 2013, Tallinn Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number

4-13-7248

Kohtunik

Leo Kunman

Väärteoasi

I.A kaebus Politseija Piirivalveamet, Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo

27.10.2013 kiirmenetluse

otsusele väärteoasjas nr 2302,13,012749 (10220132122820)

Kvalifikatsioon: LS § 227 lg 2

Toimepanemise aeg ja koht: 27.10.2013 kell 12:42 Lagedi-

Aruküla-Peningi tee 2. kilomeetril

Kaebuse esitaja

I.A (isikukood xxx, elukoht xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, töökoht xxx OÜ).

Kohtuväline menetleja

Menetluse liik

Politsei-

ja

Piirivalveamet,

Põhja

Prefektuur,

Korrakaitsebüroo

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 27.10.2013 kiirmenetluse otsus 2302,13,012749 (10220132122820) ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Mõista I.A-le LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot.

3. Rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 27.10.2013 kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2302,13,012749 (10220132122820)

märgitud

Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas, 221023778606 Swedbank pangas, märkides viitenumbri lahtrisse kiirmenetluse otsuse number 10220132122820 ja selgitusse „rahatrahv“, väärteoasi nr 4-13-7248, I.A .

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

04.11.2013 laekus Harju Maakohtule I.A kaebus Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 27.10.2013 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,13,012749 (10220132122820). Nimetatud kiirmenetluse otsusega karistati I.A LS § 227 lg 2 rikkumise eest rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot. I.A selgitab, et ta nõustub rikkumisega, mille pani toime 27.10.2013 kuid ei ole rahul temale määratud trahvi suurusega. I.A palub kohtul üle vaadata trahvi suurus, kuna see oli tema esimene kiiruseületamine ning 200 meetri kaugusel politseile vahelejäämise kohast algab 70 km/h kiiruspiirangu ala. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. I.A võttis lubatud suurimat sõidukiirust ületades riski. On üldteada, et nii suurel kiirusel 50 km/h kiiruspiirangu alas mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Samuti ei saa kohtuväline menetleja karistuse määramisel mööda vaadata asjaolust, et juhtides mootorsõidukit teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, kiirusega 78+/-6 km/h näitab isiku suhtumist liiklusnõuetesse ja õiguskorda, seda eriti LS § 227 lg 2 vastava rikkumise puhul. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osundatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eemärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Oma käitumisega on menetlusalune isik üheselt mõista andnud, et ta ei ole suuteline tajuma liikluskorraldusvahenditel edastatavat informatsiooni ega täitma liiklusseaduse nõudeid. Seetõttu leiab menetleja, et kui juht ei soovi kohandada enda juhtiva sõiduki kiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb teda selle eest karistada, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik.

Kohtuväline

menetleja

on

seisukohal,

et

liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud I.A kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kiirmenetluse otsusest (VT lk 1, 2), selgub, et 27.10.2013 kell 12:42 juhtis I.A Lagedi-Aruküla-Peningi tee 2.kilomeetril mootorsõidukit Skoda Rapid (registreerimismärk xxx) kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, sõites kiirusega 78+/-6 km/h (lubatud 50 km/h). Menetlusalune isik rikkus seega LS § 50 lg 5 p 3 ning pani toime LS § 227 lg 2. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 (ükssada) trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli (VT lk 4) kohaselt liikluspolitseinik Vahur Tulper mõõtis 27.10.2013 I.A poolt juhitud mootorsõiduki Skoda Rapid (registreerimismärk xxx). Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Nähtuvalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseade Stalker DSR2X DP019601 TTRSS13/00157 ja seade oli töökorras rikkumise tuvastamise ajal. Samuti kõnealust seadet testitud ka veel mõõtmise päeval kell 07:40 ning seade oli töökorras.

Maanteeameti liiklusregistri väljatrüki (VT toim lk 5) kohaselt I.A omab juhtimisõigust alates 07.08.2001. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on I.A tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega (VT lk 2 pöördel). KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et I.A süüline käitumine LS § 227 lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud.

I.A-le määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isikut ei ole karistusregistrisse kantud. Kaebusest selgub, et I.A mõistab oma rikkumist. Nendel asjaoludel peab kohus võimalikuks määratud rahalise karistuse vähendamist. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja I.A-le LS § 227 lg 2 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse.

Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine LS § 227 lg 2 järgi

30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot.

Leo Kunman

Kohtunik