1-13-8471/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1-13-8471

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27.11.2013.a. kell 10.30, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-8471 (13286000009)

Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Merle Vaaks Kriminaalasi T.E

süüdistuses KarS § 215 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör

Riita Serikova

Süüdistatav T.E

, isikukood: xxx, Eesti Vabariigi

kodanik, põhiharidus, emakeel: mustlaskeel, valdab eesti keelt vabalt; töövõimetuspensionär (80% töövõimekaotus); elukoht ja aadress: xxxxxxx-xxxxxx; kriminaalkorras varem karistatud 2-l korral, viimati: 07.10.2010 Tartu Maakohtu poolt KarS § 263 p 1 ja § 121 alusel liitkaristusega kuus kuud vangistust tingimisi 18- kuulise katseajaga; väärteokorras karistatud 2-l korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 22.03.2013 a.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada T.E KarS § 215 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära (3,20 eurot), s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.

KarS § 66 alusel tuleb T.E tasuda rahaline karistus 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 10 (kümne) kuu jooksul igakuiselt vähemalt 48 (nelikümmend kaheksa) eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB

Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumber 4100065035 ning selgitus “ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus 1-13-8471, T.E, rahaline karistus“.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada T.E suhtes kohtuotsuse –

– jõustumisel.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõend – sõiduauto süütevõti, mis asub pakituna kriminaalasja juures hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.

Asitõendid – sõiduauto Audi 80 reg nr xxxxxx, juhiluba xxxxxxxx ja CD-plaat „Dvigai Popoi“, mis on tagastatud omanikele vabastada asitõendi staatusest kohtuotsuse jõustumisel.

Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista T.E-lt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot;

 kaitsjatasu 20 (kakskümmend) eurot;

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et T.E on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu, so kokku 500 (viissada) eurot, tasuda vabatahtlikult (kaheteistkümne) kuu jooksul, so vähemalt 42 eurot kuus, alates kohtuotsuse jõustumisest.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank

AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “ Tartu

Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr1-13-8471, T.E, menetluskulud“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus T.E süüdistatakse selles, et tema 21. märtsil 2013 kella 22 ajal võttis omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil Võru linnas Jaama tänav 18a asuva maja kõrvalt parkimisplatsilt T. S. sõiduauto Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxxx ning sõitis sellega Võru linnas kuni 22. märts 2013 kella 11ni. Seega pani T.E toime võõra vallasasja omavolilise kasutamise, s. o KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 215 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus T.E-le karistuseks rahalist karistust 150 (sada viiskümmend) miinimumpäevamäära, s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mida kanda ositi, s.o tasuda kümne kuu jooksul 48 eurot kuus.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav T.E aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav

T.E, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid need otsuse tegemisel aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse T.E süüdi tunnistada KarS § 215 lg 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas T.E menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu

20 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2013. a 320 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. T.E on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, selgitades, et saab need tasuda

12 kuu jooksul peale otsuse jõustumist.

Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades T.E sissetulekut, käib T.E-le ilmselgelt üle jõu. Arvestades, et T.E on vaja tasuda ka rahaline karistus, siis on kohtu arvates menetluskulude ajatamine põhjendatud.

Kohus on seisukohal, et arvestades T.E varalist seisundit ning resotsialiseerumis väljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel T.E-le võimalus menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtu seisukoht asitõendi osas

Kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud järgmisi esemeid: sõiduautot Audi registreerimismärgiga xxxxxxx ja juhiluba xxxxxxxx, mis on tagastatud kannatanu T. S. ; CD-plaat „Dvigai Popoi nr 5“ koos ümbrisega, mis on tagastatud T.E; sõiduauto süütevõtit, mis on lisatud ümbrikusse pakituna kriminaalasjale. Esemed, mis on tagastatud omanikele tuleb vabastada asitõendi staatusest kohtuotsuse jõustumisel. Süütevõti, mis asub pakituna kriminaalasja juures, on kuriteo toimepanemise vahend ning ka väärtusetu ese. Seega KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kuulub eelnimetatud süütevõti hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel.

Marju Persidskaja kohtunik