1-12-5918/151-12-5918/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U

M Ä Ä R U S

Tegi kindlaks:

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud

ka

etu ristus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Süüdimõist

ei ilmu registreerimisele

ja hoidub kõrvale üldkasulikust tööst.

KrMS § 428 ÜKT kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule mõistetud vangistuse

täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 või 7 järgi järgse maakohtu täitmiskohtunik otsustab elukoha oma määrusega.

KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele.

M.R on Viru Maakohtu 16.10.2012 kohtuotsuse alusel süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja

karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati antud karistust Tartu Maakohtu 12.04.2012 otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuu võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud

aeg 20.05.2012- 10 kuud 21.05.2012, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti

tundi. e kuud. pidi Üldkasuliku töö teg mise tähtajaks määrati 12 Üldkasuliku töö tegemisel

süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 5 sätetele. Vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1-

lg 2 p 2 keelati M. käitumiskontrolli ajal tarvitada alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg R

Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-13-5918 Määruse tegemise aeg ja koht

26.novembril 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Erakorraline ettekanne

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 28.10.2013 erakorraline ettekanne nr 56871 M.R-ile

Viru Maakohtu 16.10.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu

M.R, isikukood XXX,

XXX

M.R selgitas kohtus, et - ta tõepoolest ei jõudnud ÜK de sooritamisega, sest 3 nädalat ühes

kuus ta töötab, töökoht , 1 nädal on kodus xxx xxx olid juba eelnevalt enne karistamist kokku

lepitud. Ta tegelikult lootis, et ÜKT tegemise aega saab pikendada, kuid kriminaalhooldusametnik väitis, et sellist õigust kriminaalhooldusametnikul ei ole.

Tutvunud toimikuga, ä süüdimõistetu ra kuulanud , leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Registreerimislehest (lk 82-

83) on näha, et M. on käinud registreerimistel ebakorrapäraselt. R 18.04.2013 jättis ilma mõjuva põhjuseta ilmumata eelnevalt kokkulepitud kriminaalhooldusalasele kohtumisele ning mittetulemisest ei teatanud.

M.R 06.05.2013 kirjutatud seletusest (lk 102 18.04.2013 ta ei ilmunud ) nähtub, et

kriminaalhooldusalasele kohtumisele, kuna xxx ootamatult pidi vahetama elukohta. Leidis kindla elukoha ja edaspidi selliseid probleeme ei teki.

Seega rikkus M.R kohustust käia registreerimisel kriminaalhooldaja määratud ajavahemike

järel. Kohus leiab, et nimetattud rikkumine ei ole tõsine ja juhuslikku laadi, mis iseenesest ei saaks

olla ÜKT de vangistusega asendamise põhjuseks. -

Materjalides sel kriminaalhooldusalasel kohtumisel 06.11.2012 selgitati M.R-ile t nähtub, et esime

üldkasuliku töö tegemise eesmärki ja tingimusi ning võimalikke negatiivseid tagajärgi

üldkasuliku töö tegemise ajaks kehtestatud korra mittejärgimise korral, võimalikke tutvustati

tööt arutati üldkasuliku töö sooritamise võimalusi tähtaja lõpuni. amise kohti ning

Seega oli süüdismõistetu juba ÜKT tegemise alguse ajaks teadlik, et ÜKT mittesooritamisele kohtu

määratud tähtajaks võivad kaasneda negatiivne tagajärg, nimelt vanglasse saatmine vangistuse kandmiseks.

M. esitas esimese töövõtulepingu, millest ilmnes, töö R xxx suhe kestab 05.11. - 31.12.2012

(lk 84). Hiljem M. esitas veel kaks töövõtulepingut, millest on näha, et tööde tellijaks R

jätkuval töösuhe töö on seotud t on M.R vend Mxxx xxx ja kestab kuni 31.12.2014 ning xxx

(lk 85,86). xxx M. sõnul tööle minek oli hädavajalik selleks, et ta suudaks tasuda rahalisi R

nõudeid ja 2013.aastal uue töövõtulepingu sõlmimisel ta korraldab tööasjad nii, et 2 nädalat ta on

xxx

tööl ja 2 nädalat Eestis kodus. Sellise töögraafiku puhul tal on võimalus sooritada üldkasulikku tööd ning läbida sotsiaalabiprogrammi.

Käesoleva aasta jaanuari lõpus ilmnes, et M. jätkuvalt on raskusi üldkasuliku töö R

sooritamisega, kuna tööandja ei soovi väljakujunenud töögraafikut (3 nädalat tööl, 1 nädal puhkust)

muuta.

Kohusd on seisukohal, et kuigi tööl käimine on igati positiivne nähtus ja iseloomustab

süüdimõistetut vastavalt, peab süüdimõistetule olema selge, et tal on kohtu poolt mõistetud

karistus- vangistus, mis oli asendatud ÜKT sooritamisega. Vangistuse vältimiseks pidi ta tegema ÜKTd kohtu määratud tähtajaks. Süüdismõistetu käitumine ehk see, et kohtu määratud tähtajaks ei sooritanud ta isegi poolt määratud tundidest, näitab, et süüdimõistetu ei võtnud karistuse asendamist tõsiselt ja vangistuse asendamine ei ole põhjendatud.

Fakti

lised asjaolud on järgmised.

Veebruarikuust alates M. sooritab üldkasulikku , mis on tema elukohale kõige lähemal. R xxx

18.02.2013 oli koostatud ajakava (lk 89) üldkasuliku töö 48 tunni sooritamiseks xxx 18.02.2013-

23.02.2013. ÜKT arvestuslehest (lk 90) nähtub, et M.R on sooritanud xxx tundi üldkasulikku tööd.

21.04.2013. ÜKT arvestuslehest (lk 92) nähtub, et M.R on sooritanud xxx tundi üldkasulikku tööd.

06.05.2013 oli tunni sooritamiseks xxx alates koostatud ajakava (lk 93) üldkasuliku töö 48

06.05.2013-11.05.2013 - . ÜKT arvestuslehest (lk 94) nähtub, et M. on sooritanud OÜ R s

xxx47

tundi üldkasulikku tööd.

15.07.2013 oli koostatud ajakava (lk 95) üldkasuliku töö 40 tunni sooritamiseks xxx 15.07.2013-

19.07.2013. ÜKT arvestuslehest (lk 96) nähtub, et M. tundi üldkasulikku tööd. R on xxx 40

19.07.2013 oli koostatud ajakava (lk 97 ks xxxx alates ) üldkasuliku töö 40 tunni sooritamise

12.08.2013- - xxx s 16.08.2013. ÜKT arvestuslehest (lk 98) nähtub, et M. on sooritanud OÜ R tundi üldkasulikku tööd.

09.09.2013 oli koostatud tunni sooritamiseks xxx alates ajakava (lk 99) üldkasuliku töö 48

09.09.2013- - xxx 14.09.2013. ÜKT arvestuslehest (lk 100) nähtub, et M. on sooritanud OÜ R s tundi üldkasulikku tööd.

08.10.2013 oli koostatud ajakava (lk 101 31 tunni xxx alates 08.10.2013- ) üldkasuliku töö 11.10.2013.

M.R 03.06.2013 kirjutatud seletusest (lk 103 et xxx millele ) nähtub, et a töötab 3 nädalat,

järgnevalt 1 nädala on kodus. Eestis viibib reede õhtust kuni järgmise nädala pühapäevani. Saabus

Eestisse 31.05.2013 xxx

sooritama ei tagasi läheb 16.06.2013, kuid üldkasulikku tööd seekord

hakka. 05. - 14.06.2013 koos vanematega viibib reisil xxx

minnakse sugulastele külla. Üldkasulikku

tööd on määratud 656 tundi, millest sooritamata on veel 499 tundi, tehtud on 157 tundi. Üldkasuliku

töö sooritamise tähtaeg on 31.10.2013. Seoses töötamise ja reisiga juunikuus üldkasulikku tööd ei

soorita. Kohtu poolt määratud ajaks üldkasulikku tööd täies mahus sooritada ei jõua, mistõttu M.R

kavatseb kohtult taotleda

üldkasuliku töö sooritamise tähtaja pikendamist.

03.06.2013 kriminaalhooldusalase kohtumise ajal toimunud vestluses kriminaalhooldusametnik

järjekordselt hoiatas M. , et senise elu töökorralduse jätkudes ta ei jõua kohtu poolt R -

ja

määratud tähtajaks töötunde ära teha ja puuduvad mõjuvad põhjused üldkasuliku töö sooritamise

tähtaja pikendamiseks. Hoiatusele M. reageeris sellega, et juunikuus ta üldkasuliku töö R

ajakava ei lasknud koostada, vaid koos vanematega siirdus reisile xxx

M. läbis sotsiaalabiprogrammi " R xxx 18.02. - 11.10.2013. M.R elustiili ilmestab veel

asjaolu, et üldkasuliku töö tegemise ajal teda süüdistatakse kahe kuriteo toimepanemises KarS §

329 järgi, mootorsõidukit 25.02.2013 kella 06.27 ja 16.07.2013 kella 16.59 ajal M.R juhtis

juhtimi

sõiguse äravõetuse ajal.

M.R soorit tunnist e ettekande as talle täitmiseks määratud 656 üldkasulikust tööst erakorralis

koostamise ajaks 285 tema poolt 371

tundi. Sooritamata jäi tundi üldkasulikku tööd.

Nimetatud faktilistest asjaoludest nähtub, et isikul ei olnud sellist mõjuvat põhjust ÜKT

mittesooritamiseks. Kohus leiab, et see, et süüdimõistetu eelistab ÜKT tegemisele tasulisel tööl käimist, on süüdimõistetu enda risk. See näitab, et ta ei teadvustanud endale, et tema karistuseks

on just v - angistus, mis on asendatud ÜKT ga. Kohus leiab, et Eestis oleks võimalik leida võib olla

vähetasustavat tööd, mis aga võimaldaks tööst vabal ajal ÜKT tegemist. Samuti ei ole kohtule

esitatud andmeid, miks reis Ukrainasse oleks nii hädavajalik, millised rasked tagajärjed võisid

saabuda, kui ta reisile ei läheks. Kohus ei leia, et süüdimõistetu oleks teinud kõik ennast olenevat ÜKT sooritamiseks.

Kriminaalhooldus M.R nud, kuna isik suhtes on ebaõnnestu hoidub kõrvale üldkasulikust

tööst ja utnud täita talle pandud kontrollnõudeid, nimelt kohustust käia ei su rikkus M.R

registreerimisel kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud.

Seega M.R r

eaalse vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole täitnud eesmärki.

KarS § 69 lg 6 alusel tuleb täi isele pöörata mõistetud ärakandmata k tm M.R-ile aristus-

vangistus 6 kuud (371

Juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 432 kohtunik

M ä ä r a s:

Krimin

aalhooldusametniku Luule Kärneri taotlus M. ile mõistetud karistuse täitmisele R-

pööramiseks rahuldada, pöörata mõistetud M.R-ile Viru Maakohtu 16.10.2012 kohtuotsusega

ärakandmata täitmisele. karistus,

Saata M.R kandma karistust. Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmise asumise kuupäev KrMS § 414 lg 1 ettenähtud korras.

Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.

Kohtunik Inna Kirsipuu