4-13-762/50 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2013, Tartu Väärteoasja number 4-13-762 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Liina Tulit Väärteoasi Sabr Šaldõbajevi väärteoasi Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 29. augusti 2013 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Sabr Šaldõbajev Kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet, esindaja Tiia Pukk Menetlusalune isik

Istungi toimumise aeg Kohtuistungil osales Sabr Šaldõbajev, ik 35104222219; elukoht: XXX

20. november 2013 Sabr Šaldõbajev, menetlusvälise isiku esindaja Tiia Pukk

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu otsus Sabr Šaldõbajevi karistamises tolliseaduse § 73 lg 1 alusel tühistada ning lõpetada Sabr Šaldõbajevi suhtes menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 3. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul. Menetlusalusel isikul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 29.08.2013 otsusega tunnistati Sabr Šaldõbajev süüdi tolliseaduse (TS) § 73 lg 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Kohtuotsusega konfiskeeriti KarS § 83 lg 6 alusel väärteo vahetuks objektiks olnud sigaretid.

2. Väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse S. Šaldõbajevit TS § 73 lg 1 alusel selles, et ta 22.08.2012 kell 12:25 Narva tollipunkti sisenedes juhtis juhuveo bussi Volvo Berkhof (reg nr XXX ), kus lisaks talle viibis veel 10 reisijat. Bussi marsruudiks oli Kohtla-Järve – Ivangorod – Kohtla-Järve. Bussijuht deklareeris piiriületusel suuliselt bussi paakides kokku ca 150 liitrit diislikütust ja 40 sigaretti. TS § 41 lg 1 ja § 42 lg-te 2, 3 alusel teostati veoki läbivaatus, mille käigus avastati bussi WC ruumi poti all asuvast kogumispaagist 6800 sigaretti Lifa Super Slims Menthol, 8000 sigaretti Lifa Super Slims Original, 2000 sigaretti Lifa Super Slims Peach ja 8000 sigaretti Jin Ling. Avastatud sigaretid ei olnud mingil viisil kellegi poolt deklareeritud. Sigarettide pakkidel asusid Venemaa maksumärgid. Bussijuhi ütlused fikseeriti menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, koostati fototabel ja lisatud on kaks röntgenpilti.

Alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi (edaspidi tekstis ATKEAS) § 57 lg 1 alusel on vähemalt 18 aasta vanusel reisijal lubatud väljastpoolt EÜ territooriumi Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks aktsiisivabalt toimetada Eestisse koos temaga liikuvas pagasis tubakatooteid mitte rohkem kui 40 sigaretti või 100 sigarillot või 50 sigarit või 50 grammi suitsetamistubakat või 50 grammi närimistubakat. TS § 47 lg 5 kohaselt esitatakse isiklike asjade ja kauba kohta, mille suhtes on kehtestatud piirang, reisija deklaratsioon, kui õigusaktidega ei ole sätestatud tollideklaratsiooni esitamise kohustust.

Toimetades üle tollipiiri 24 800 sigaretti üle ATKEAS-is sätestatud maksuvaba koguse, neid peites ja deklareerimata jättes, pani S. Šaldõbajev toime TS § 73 lg 1 sätestatud väärteo, s.o deklareeritava kauba toimetamise ühendusvälisest riigist Eestisse kauba deklareerimata jättes.

MAAKOHTU OTSUSE SISU

3. Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtuvälise menetleja taotlus menetlusaluse isiku karistamiseks ja sigarettide konfiskeerimiseks on põhjendatud.

3.1 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et S. Šaldõbajevi suhtes on koostatud väärteoprotokoll TS § 73 lg 1 rikkumise kohta. Osundatud säte näeb ette vastutuse deklareeritava kauba toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, selle deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooni või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides. Seega tuleb tuvastada, kas menetlusalune isik sõiduki juhina jättis kauba ühendusvälisest riigist Eestisse toimetamisel deklareerimata ja peitis sigaretid selleks eriliselt ümberehitatud peidikusse.

3.2 TS § 37 lg 3 kohaselt tuleb kaubasaadetise kohta lisaks sama paragrahvi lõikes 2 nimetatule esitada tollideklaratsioon ka siis, kui kaubasaadetise väärtus või kogus ületab ühenduse tollimaksuvabastuse süsteemis või Eesti maksuseadustes sätestatud maksuvaba piiri. Väärteoasja materjalidest ja menetlusosaliste seletusest maakohtu istungil nähtub, et menetlusalune isik veoki juhina ei deklareerinud eelnimetatud koguse sigarettide toomist Eestisse.

3.3 Väärteoprotokolliga, veoki läbivaatuse aktiga, vaatlusprotokolliga ning menetlusaluse isiku enda seletusega on tõendatud faktiline asjaolu, et 22.08.2012 kell 12.25 sisenes menetlusaluse isiku juhitud buss Volvo Berkhof (registrimärk XXX ) läbi Narva tollipunkti Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Menetlusalune isik deklareeris bussi paakides ca 150 l diislikütust ja 40 sigaretti. Buss suunati läbivaatusele, mille käigus avastati veokist lisaks deklareeritule veel 24 800 erinevat marki sigaretti, mis olid peidetud bussi WC ruumi all asuvast kogumispaagist ehitatud peidikusse. Kõigil avastatud sigarettidel olid Venemaa maksumärgid. Seega on tõendatud, et bussi WC-sse oli ehitatud eraldi peidik, vaatluse juurde on lisatud ka vastavad fotod. Tollivaatluse käigus avastati, et WC kogumispaagi üks ots oli välja lõigatud. Selline bussi WC aluse ruumi ümberehitamine on ilmselgelt käsitletav transpordivahendi ümberehitamisena. Maakohus leidis, et bussi selline ümberehitamine on teostatud just erilise eesmärgiga, s.t. salakaubaveoks. Samas leidis maakohus, et tõendatud ei ole asjaolu, et peidiku ehitas ja sigaretid peitis sinna menetlusalune isik.

3.4 Maakohus leidis, et menetlusalune isik tuleb TS § 73 lg 1 järgi süüdi tunnistada selles, et ta toimetas deklareeritava kauba üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, selle deklareerimata jättes. Asja materjalide kohaselt on menetlusalune isik korduvalt kinnitanud, et K.M. palus tal algusest peale võtta kogu vastutus enda peale ja ta nägi, kuidas Ivangorodis seismise ajal toimetasid kaks noormeest bussi WC juures.

3.5 Maakohus leidis, et menetlusalune isik on väärteo toime pannud hooletusest. Juhul, kui ta oleks olnud tähelepanelik ja kohusetundlik ning läinud koheselt kontrollima kahte noormeest ja nende tegevust, oleks tal olnud võimalik väärtegu ära hoida. Menetlusalune isik ei näinud oma hoolsusetu teoga kaasnevat tagajärge, kuigi ta oleks võinud ja pidanud seda hoolsa käitumise puhul ette nägema. Menetlusalune isik kinnitas maakohtu istungil, et ta ei teadnud, mis tegevus toimus Ivangorodis bussi WC juures. Maakohus leidis, et see võib olla õige, kuid märgib, et reeglina ei ole isik hooletuse puhul üldse teadlik oma käitumise õigusvastasusest, jättes märkamata midagi, mille tähelepanemiseks ta oli kohustatud. Võttes vastu bussijuhi töö, tuli menetlusalusel isikul ka kindlustada, et sellega ei kaasne mingeid rikkumisi. Käesolevas asjas on menetlusalune isik oma töökohustustesse suhtunud ilmselgelt hooletult.

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni S. Šaldõbajev, kes taotleb tühistada enda süüdimõistmine TS § 73 lg 1 alusel. Menetlusaluse isiku põhiargumendid on seejuures järgmised.

4.1 Kohtuväline juurdlus oli ühekülgne ja mittetäielik, kohtuotsuses avaldatud järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Asjas ei ole üle kuulatud bussireisijaid, kes võivad tunnistada, et kogu teekonna vältel oli WC avatud ning sõitjad kasutasid seda nii sõidu ajal kui ka peatustel. Sõitjad võivad tunnistada, kes võis sigarette Vene Föderatsioonist Eestisse toimetamiseks kasutada peidikut, et tollikontrollist kõrvale hiilida. Samuti võivad reisijad tunnistada, et

S. Šaldõbajev lahkus mõneks tunniks bussi juurest. Kohtuvälises ega ka kohtumenetluses ei tehtud katseidki tuvastada kahte meest, kes olid transpordivahendi omanikud. Uurimata on asjaolu, et peidikust leitud sigarettidel puudusid apellandi sõrmejäljed. Venemaal olles soetas apellant kaks pakki sigarette „More“, mis erinesid peidikus leitud sigarettidest. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud kohtuvälises menetluses ülaltoodud asjaolusid, mistõttu on tegemist ühekülgse uurimisega, mis mõjutas ka kohtuotsuse sisu. Kohus ei kõrvaldanud minetusi ning ei tuvastanud tõde, mistõttu kuulub otsus tühistamisele.

5. Apellatsioonile esitas enda kirjalikud vastuväited kohtuväline menetleja, pidades apellatsiooni põhjendamatuks ning paludes jätta see rahuldamata.

6. Ringkonnakohtu istungil jäi S. Šaldõbajev esitatud kaebuse juurde, paludes see rahuldada ning teha enda suhtes õigeksmõistev otsus. Kohtuväline menetleja palus jätta maakohtu otsus apellatsioonivastuses esitatud argumentidel muutmata ning apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud maakohtu otsuse ning selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu ning apellatsiooni saadab osaline edu. Seejuures väljub ringkonnakohus VTMS § 146 lg 2 alusel esitatud apellatsiooni piirest, kuivõrd menetlusaluse isiku olukorda raskendavat materiaalõiguse väära kohaldamist ei ole selles käsitletud. Konkreetselt märgib kohtukolleegium järgmist.

7. KarS § 15 lg 3 sätestab tõepoolest üldpõhimõtte, mille kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. See aga ei tähenda, et kõiki eriseadustes kirjeldatud väärteokoosseise oleks võimalik panna toime isegi hooletusega ettevaatamatuse vormis; juba süüteokoosseisu enda sõnastusest ning eripärast võib tuleneda vajadus minimaalselt kaudse tahtluse järele teatud rikkumise karistusõiguslikul omistamisel. Kohtukolleegium leiab, et sellisest koosseisu poolt tingitud kitsendavast tõlgendusest tuleb lähtuda ka käesoleval juhul.

8. Tolliseaduse § 73 lg 1, mille rikkumist S. Šaldõbajevile omistatakse, nägi teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis ette vastutuse deklareeritava kauba toimetamise eest ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki tollikontrollist kõrvale hoidudes, kauba deklareerimata jättes, kaupa vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides. Ringkonnakohtu hinnangul saab selliselt kirjeldatud väärtegu panna toime üksnes minimaalselt kaudse tahtlusega. Ennekõike viitab sellele süüteokoosseisu viimane alternatiiv või muul pettuslikul viisil toimides (aga ka teadlikule käitumisele viitav kõrvale hoidumine); ringkonnakohus ei suuda ette kujutada olukorda, kuidas panna toime pettuslik tegu hooletuse vormis, s.o olukorras, kus isik ei olnud süüteokoosseisu tunnustele vastavate asjaolude esinemisest üleüldse teadlik.

9. Selline väärteokoosseisu kitsendava tõlgenduse nõue ei ole iseenesest midagi uut. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-87-06 märkinud, et sündmuskohalt lahkumise ning liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmise eest (siis kehtinud LS § 7431) saab isikut karistada vaid juhul, kui ta on üleüldse teadlik liiklusõnnetuse toimumisest. Riigikohus märgib selles lahendis, et juhul, kui menetlusalune isik ei olnud toimunud liiklusõnnetusest üldse teadlik, ei saa ka järgneda tema vastutust LS § 7431 järgi ning seda põhjusel, et isikult ei saa nõuda, et ta teataks politseile asjaolust, mis asub väljaspool tema teadmiste piire (vt otsuse p 8). Ringkonnakohus leiab, et osundatud lahendis sedastatu on asjakohane ka käesoleval juhul ehk teisisõnu – isegi kui leida, et TS § 73 lg-s 1 kirjeldatut on iseenesest võimalik panna toime ettevaatamatusega (s.o mitte nõustuda p-s 8 väljendatud seisukohaga), siis minimaalselt kaudse tahtluse tasemel peab isik eelnevalt teadma, et tema valduses on kaupa, mis kuulub deklareerimisele. Millestki sellisest aga käesoleval juhul rääkida ei saa.

10. Maakohus on asunud üheselt seisukohale (ning seda ei ole ka vaidlustatud), et bussi peidetud (sala)sigarettidest ei olnud S. Šaldõbajev teadlik (vt maakohtu otsuse lk 10, käesoleva otsuse p 3.5); sisuliselt on maakohus järeldanud, et S. Šaldõbajevit kasutati ilma tahtluseta tegutseva vahendina väärteo toimepanemisel (s.o teda kasutati ära vahendliku täideviimise tähenduses). Sellise eelduse sedastamisel on järgnev vastutus TS § 73 lg 1 alusel ringkonnakohtu hinnangul aga välistatud. Isikult, kes ei teadnud sigarettide olemasolust peidikus, ei saa ka nõuda nende deklareerimist (see asus väljaspool tema teadmiste piire) ning seejärel heita karistusõiguslikult ette selle tegematajätmist. Sellisel viisil toimides on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust VTMS § 149 p 2 tähenduses.

11. Kuigi eelnevast piisab maakohtu otsuse tühistamiseks, peab ringkonnakohus täiendavalt p-s 8 märgitule selle kohta, miks on võimalik TS § 73 lg-s 1 märgitud väärtegu võimalik toime panna vaid tahtlikult, vajalikuks lisada veel järgmist – nimelt tooks sellise seisukoha aktsepteerimine (s.o antud süüteo võimalik toimepanek ka ettevaatamatusest) kaasa vastutusaluse põhjendamatu ning ebavõrdse laiendamise.

11.1 Asjakohane on seda seisukohta illustreerida just käesolevas väärteos tuvastatud tehioludel. Nimelt on kohtuväline menetleja olnud algusest peale seisukohal, et seda tegu ei pannud S. Šaldõbajev toime n.ö omakäeliselt – (täiendatud) väärteoprotokollis on tuvastatud asjaolusid kirjeldatud just sellisena, et sigaretid asetasid Ivangorodis peatumise ajal bussi peidikusse menetluses kindlakstegemata isikud. S. Šaldõbajevile tehakse etteheide selles, et samal ajal rääkis tema bussi esiotsas juttu K.M. iga ning jättis nende tundmatute noormeeste tegevuse kontrollimata. Sellest järeldab kohtuväline menetleja, et S. Šaldõbajev tegutses sigarettide varjatult Eestisse toimetamise suhtes kaudse tahtlusega, s.o ta pidas võimalikuks, et bussi on peidetud salasigarette (tlk 99).

11.2 Toimepanemisõpetuse kontekstis tähendab eelnev kirjeldus, et kauba ebaseadusliku Eestisse toimetamise (TS § 73 lg 1) suhtes tegutses S. Šaldõbajev kaasaaitajana; tegemist on nn ühepoolse kaasaaitamisega (vahetu täideviija ei tea toetavast teopanusest), mis ei võimalda rääkida (kaas)täideviimisest maksva kohtupraktika tähenduses. Kuivõrd vaatluse all oleva süüteo näol on tegemist väärteoga, tulnuks edasiselt pöörduda KarS § 23 poole, mille kohaselt on väärteo puhul karistatav üksnes täideviimine. Olukorras, kus isik kaudse tahtluse tasemel aimab, et pannakse toime väärtegu, kuid jätab sellele reageerimata ning aitab selle toimepanemisele (tegevusetusega) kaasa, ei ole maksva materiaalõiguse kohaselt karistatav. Ehk teisisõnu – juhul, kui oleks leidnud tuvastamist S. Šaldõbajevi käitumises kaudne tahtlus toimepandava väärteo suhtes, nagu seda leidis kohtuväline menetleja, tulnuks S. Šaldõbajevi suhtes koheselt menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

11.3 Kummatigi võiks võimalikust vastutusest aga rääkida (uuesti) juhul, kui aktsepteerida võimalikku vastutust TS § 73 lg 1 alusel ettevaatamatusdelikti järgi, s.o teha isikule etteheide hoolsuskohustuse rikkumises. Ettevaatamatusdeliktide kontekstis kehtib nn üksiktäideviija põhimõte, mille kohaselt saab teha karistuseõigusliku etteheite (kui täideviijale) igaühele, kelle käitumises on tuvastatav nõutava hoolsuskohustuse rikkumine. Olukorda, kus süüteo toimepanemisele tahtlik kaasaaitamine ei ole karistatav, küll aga selle ettevaatamatu võimaldamine hoolsuskohustust rikkudes, ei pea ringkonnakohus mingilgi viisil loogiliseks. Ka seetõttu on apellatsioonikohus väljaspool p-des 9-10 märgitut seisukohal, et TS § 73 toimepanemine on võimalik üksnes minimaalselt kaudse tahtlusega.

12. Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS § 146 lg-st 2, § 147 lg 1 p-st 4, § 148 p-st 2, § 149 p-st 2, § 151 lg 1 p-st 1 tühistab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse ning lõpetab väärteomenetluse S. Šaldõbajevi suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuivõrd sarnaselt maakohtule tuvastas ka ringkonnakohus väärteo toimepanemise vahendliku täideviimise vormis, tuleb väärteo objektiks olnud sigarettide konfiskeerimise osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt.

Maarika Kuusk Aarne Sarjas Paavo Randma