1-13-10506/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. novembril 2013.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 13 – 10506 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Helen Aasma Kriminaalasi

J.J-i süüdistuses

KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Paul Pikma Süüdistatav J.J

isikukood: XXX; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; töökoht: XXXOÜ (juhatuse liige); elukoht: XXX. Varem kriminaalkorras karistamata.

Alates 08.07.2013.a kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada J.J KarS § 424 järgi ning karistada teda rahalise karistusega

250 (kahesaja viiekümne) päevamäära (päevamäära suurus 4,40 eurot) ulatuses, s.o. summas 1100 (üks tuhat ükssada) eurot.

KarS § 66 lg. 1 ja lg. 3 sätteid kohaldades määrata, et mõistetud rahaline karistus, s.o summas 1100 eurot, kuulub tasumisele osade kaupa 5 (viie) kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisest tasuda igakuiselt vähemalt 220 (kakssada kakskümmend) eurot kuus.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal,

viitenumbriga 4100064939. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “J.J, kriminaalasi 1 – 13 – 10506, rahaline karistus.“ Kviitung rahalise karistuse tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

Kriminaalasi nr. 1-13-10506

2

KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel kohaldada J.J-i suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks.

J.J-i suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Välja mõista J.J-ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 5; § 180 lg. 1 alusel

menetluskuluna kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 0,45 €

(nelikümmend viis) eurosenti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “J.J , kriminaalasi 1 – 13 – 10506, koopiakulud.“

Välja mõista J.J-ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3; § 180 lg. 1 alusel

menetluskuluna joobeseisundi tuvastamise kulud kokku summas 73 (seitsekümmend kolm) eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank,

nr. 221023778606 Swedbank või nr 33

3416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “J.J, kriminaalasi 1 – 13 – 10506, joobeseisundi tuvastamise kulud“.

Välja mõista J.J-ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 2

alusel sundraha 480,00 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda 4 kuu jooksul

igakuiselt 120 (ükssada kakskümmend) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “J.J , kriminaalasi 1 – 13 – 10506, sundraha“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318

lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

3

SÜÜDISTUSE SISU

J.J on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 02.06.2013.a kella 07.05 ajal Harjumaal Tallinnas Tammsaare tee ja Mustamäe tee

ristmikul mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (veres

etanoolisisaldus 2,02 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g, lõplik tulemus 1,96 mg/g), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg. 1 /juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega

aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või

muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/

ja § 69 lg. 4 p. 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani J.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel süüdistatav J.J, kaitsja Sven Sillar ning prokuröri abi 22.11.2013.a Paul Pikma sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi

ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõista süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 250 päevamäära (päevamäär 4,40 eurot) suuruses summas, s.o summas 1100 eurot. KarS § 66 lg.

1 ja 3 alusel palub prokuröri abi määrata nimetatud summa tasumisele 5 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, tasudes igakuiselt vähemalt 220 eurot. Lisakaristusena palub prokuröri abi KarS § 50 lg. 1 p.1 alusel võtta J.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära ehk 480 eurot ning

kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. Samuti kokkuleppe

kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

Süüdistatav J.J KarS § 424 järgi tunnistas kohtuistungil end temale inkrimineeritud

kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav J.J selgitas, et

22.11.2013.a sõlmisid prokuröri abi Paul Pikma, tema (J.J) ja tema kaitsja Sven Sillar kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Prokuröri abi Paul Pikma selgitas samuti, et ta jääb 22.11.2013.a kokkuleppemenetluses sõlmitud

kokkuleppe juurde J.J-ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud

kõiki tõendeid kogumis leiab süüdistatava J.J-i

, et tõendamist on leidnud poolt

KarS § 424 järgi süüdistatava J.J-i kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning käitumine on õigesti kvalifitseeritud

KarS § 424 järgi.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava J.J-i

selgituse ning prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised

4

jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav J.J on sõlmitud

kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav

väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb J.J temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab J.J-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

KrMS § 175 lg. 1 p. 3, 5 ja 9 kohaselt on joobe tuvastamisega tekkinud kulud, kriminaaltoimiku

materjalidest koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena.

KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine

käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva

kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et J.J esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse

vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et J.J-ilt

tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328; 1 – 10 – 15032; 1 – 12 – 5420; 1-12-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulu (s.o sundraha) osas

KrMS § 180 lg. 3 sätteid, s.t määrata J.J-ilt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulu (s.o sundraha) hüvitamine ositi 4 (nelja) kuu jooksul.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3, 5, 9; § 179 lg. 1 p. 2; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: