1-13-9557/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-13-9557

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2013.a. Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-9557 (13221000042) Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Prokurör Küllike Kask Kriminaalasi

Kristina Kiis 298 lg 1 süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav KRISTINA KIIS ( .B) P

Elu- * või asukoht ja aadress:

Isikukood või sünniaeg:

XXX Kodakondsus: *

Haridus: *

Emakeel: *

Töökoht või õppeasutus: *

Karistatus: kriminaalja väärteokorras karistamata

Tõkend: ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 § 249 järgi , kohus otsustas:

Süüdi tunnistada KarS § järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) Kristina Kiis 298 lg 1

aasta vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui Kristina Kiis ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asitõend - -plaat pankade vastuskirjadega (pakend nr lide juurde. CD 1) jätta kriminaalasja materja

Välja mõista KrMS § 173 lg 2 Kristina Kiisilt alusel riigituludesse menetluskuludena sundraha

480 ning 48 . € tasu riigi õigusabi eest €

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696.

Selgituseks märkida „ tluskulud“ Kristina Kiis, 1-13-9557 mene

.

1-13-9557

2 (4) Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku

järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva

jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kristina Kiisi (Kiis) süüdistatakse KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises,

mis seisnes selles, et Kristina Kiis andis altkäemaksuna vara, s o raha, V. L.-le selle eest, et

Maanteeameti eksamineerija ametiisikuna paneks oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo.

Vastavalt Majandusja kommunikatsiooniministri 22.11.2010 määrusele nr 98 „Maanteeameti

põhimäärus“ on Maanteeamet Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Vabariigi valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu. Seega on Maanteeamet ning selle struktuuriüksus Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo riigiasutus. Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide tööülesanneteks on

muuhulgas teooriaja sõidueksamite vastuvõtmine ja eksamitulemuste vormistamine. Peaspetsialistidel on õigus esindada bürood oma tegevusala piires. Peaspetsialisti töö käigus eksamite vastuvõtmise korda reguleerib Majandusja kommunikatsiooniministri 21.06.2011

määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa

vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi kord). Korra lisa nr 1 kohaselt peab B-

kategooria juhtimisõiguse taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu sõidueksami. Korra

lisa 2 tabel 2 sätestab, et B kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30 - -e minuti

jooksul 30- - le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26 le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 4 punkt 2 sätestab, et kui eksamineerija eksamit läbi viies märkab tõsist viga või mitut vähemtõsist viga, kohustub ta lugema eksami mittesooritatuks. Lisa 4 punkt 3 sätestab, et eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile. Vastavalt liiklusseaduse § 98 lg 1 ja 2 annab Maanteeamet esmase juhiloa välja kümne tööpäeva jooksul viimase kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte sõnastusest tulenevalt puudub ametil diskretsioon otsustamisel, kas väljastada isikule juhiluba või mitte – kui isik on sooritanud kohase

eksami, on Maanteeamet kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami

1-13-9557

3 (4)

kaarti täites võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis Maanteeamet

isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et eksamineeritav sooritas eksami,

väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub otseselt

eksamineerija poolt sõidueksami kaardile märgitavast. Eksamineerija, täites peaspetsialistina eksamikaardi, teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid ja sellest tulenevalt

omab ametiseisundit. Seega on tema ülalkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui

järelevalveülesanded Karistusseadustiku § 288 lg 1 mõttes. Järelikult on Maanteeameti Lääne

regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide ehk eksamineerijate puhul tegemist ametiisikutega.

24.09.2012.a kandis Kristina Kiis * AS Swedbank arveldusarvelt nr * V. L.-le (L.) AS SEB Pank olevale arveldusarvele nr * 300 eurot. Kristina Kiisi ja V. L. vahelise kokkuleppe kohaselt pidi V.

L. talle antud raha eest garanteerima, et Kristina Kiis läbib igal juhul positiivselt 28.09.2012

toimuvad B- . L. garanteerima talle antud raha eest, et kategooria sõidueksami. Sealjuures pidi V

Kristina Kiis läbib sõidueksami positiivselt isegi siis, kui ta teeb selle eksami käigus selliseid vigu, mis muidu õigusaktide kohaselt välistaksid eksami positiivse sooritamise ja mille esinemisel

eksamineerija peaks märkima eksami tulemuseks „mittesooritatud“. Vastavalt korra § 5 lg 4 ei tohi eksamineeritav kasutada eksami käigus kõrvalist abi ning peab sooritama eksami iseseisvalt.

Seega taotles Kristina Kiis 300 euro ülekande tegemisega V. L.-le seda, et ametiisik paneks

toime seadusega mittelubatud teo, mistõttu andis Kristina Kiis 300 eurot V le altkäemaksuna. . L.-

Osa Kristina Kiisi poolt V. L.- . L.- le üle antud summast oli ette nähtud tasuna V le altkäemaksu

vahendamise eest ning ülejäänu R le kui eksamineerijale altkäemaksuna seadusega . J.- mittelubatud teo tegemise eest. Seadusega mittelubatud tegu, mille toimepanemist Kristina Kiis 300 euro andmisega taotles ning mida V. L. Kristina Kiisile tasu eest lubas, oli see et Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialist, kelle ülesandeks on juhtimisõiguse taotlejate eksamineerimine

ning eksamite läbiviimine, jätab B kategooria juhtimisõigust taotleva Kristina Kiisi poolt -

28.09.2012 toimuva B-kategooria sõidueksami käigus tehtavad vead osaliselt või täielikult sõidueksami kaardile kirja panemata selliselt, et isik läbib igal juhul eksami positiivselt.

Kristina Kiisi poolt V. L.-le antud rahast osa andis V. L. edasi R. J.-le, vahendades altkäemaksu.

V. L. lubas talle antud raha eest Kristina Kiisile, et Kristina Kiis läbib kindlasti Maanteeameti Lääne regiooni Haapsalu esinduses toimuva eksami positiivselt.

Pärast seda kui Kristina Kiis oli V teavitanud oma sõidueksami ajast, edastas V . L. . L. sama informatsiooni R. J.-le.

Seega Kristina Kiis, altkäemaksu andmisega, s o ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo, pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör taotles süüdi tunnistamis KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks Kristina Kiisi t

1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata

kui K.Kiis ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest.

MAAKOHTU SEISUKOHT

1-13-9557

4 (4)

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad

asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagi ei ole.

Asitõend plaat pankade vastuskirjadega (pakend nr 1) jätta kriminaalasja materjalide juurde. - - CD

Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik

menetleja määratud ulatuses. süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § Seega tuleb

180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 480 i eest 48 € ja tasu riigi õigusab €.

Rubo Kikerpill Kohtunik