4-13-5045/5 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-5045 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Väärteoasi Marek Mürk, taotlus täiteasjas nr 170/2008/2689 sissenõutava rahatrahvi täitekulude ositi tasumiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 31. oktoobri 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäitur Aive Kolsar, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2013 määrus Marek Mürki taotluse rahuldamise kohta täitekulude ajatamiseks täiteasjas 170/2008/2689 tühistada.

2. Kohtutäitur Aive Kolsari määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord: Käesoleva kohtumääruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 02.08.2013 esitas Marek Mürk taotluse täiteasjas 170/2008/2689 olevate nõuete täitmise ajatamiseks põhjusel, et peale Võru Kutsehariduskeskuse lõpetamist sai töökoha Tallinnasse. Kuna M. Mürk peab üürima Tallinnas korteri ning tema elukaaslane on rase, siis on kujunenud raske majanduslik olukord, mistõttu soovib ta maksta täitemenetluse kulusid maksegraafiku alusel iga kuu 20 eurot.

2. Tartu Maakohus 31.10.2013 määrusega rahuldas M. Mürki taotluse ja määras M. Mürkile täitemenetluse 170/2008/2689 täitekulude 30,90 eurot tasumise ositi 12 kuu jooksul määruse tegemisest arvates.

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kohtutäitur Aive Kolsar, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta M. Mürki taotlus nõude ositi tasumiseks rahuldamata. A. Kolsar põhjendab oma kaebust järgnevalt.

3.1. A. Kolsar leiab, et 31.10.2013 määrus ei ole põhjendatud. TMS § 38 lg 2 kohaselt nõuab täitekulud sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse. Kohtutäitur, olles täitekulude sissenõudmise osas sissenõudja, on jäetud menetlusse kaasamata. Seetõttu ei ole määruskaebuse esitaja saanud väljendada oma seisukohta.

3.2. Kohus on jätnud põhjendamata, milles seisneb täitemenetluse ebaõiglus vastustaja suhtes. Riigikohus on 12.06.2012 lahendis 3-2-1-79-12 õiguse ühetaolise kohaldamise huvides märkinud, et erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul iga võlgnik võib esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane. TMS § 45 kohaldamise aluseks on vaid erandlikud asjaolud. Erandlikuks ei saa olla asjaolu, et võlgniku suhtes on samaaegselt menetluses mitu täitemenetlust. Kohus on märkinud, et vastustaja suhtes on hulgaliselt täiteasju, milles ta peab nõudeid täitma, ent võlgniku sissetulek ei võimalda kõigis täiteasjades nõudeid korraga maksta.

3.3. Kohtutäitur juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et Maksuja Tolliameti andmetel oli vastustaja sissetulek 2013. aasta oktoobris 1075,20 eurot, mis on suurem Eesti keskmisest brutopalgast. Kohtutäituri arvates pelgalt see, et M. Mürk üürib korterit Tallinnas, ei ole selline erandlik asjaolu, mille tõttu saaks menetluse jätkamist võlgniku suhtes pidada ebaõiglaseks. Kohus on jätnud põhjendamata korteri üürimise erandlikkuse. Riigikohtu hinnangul on erandlikuks asjaoluks võlgniku väikesed lapsed, raske haigus, kõrge vanus või muud sarnased asjaolud. Kohus käesoleval juhul selliseid asjaolusid tuvastanud ei ole. Asjaolu, et võlgniku elukaaslane on lapseootel, ei tähenda tingimata seda, et elukaaslasel endal puudub igakuine sissetulek. See, et vastustaja omab perekonda, kuhu peaks lähiajal sündima laps, ei ole täitemenetluse seisukohast erandlik asjaolu. Kui vastustaja perre sünnib laps, kelle isana on ta kantud rahvastikuregistrisse, annab see aluse vabastada võlgniku sissetulek arestimisest täiendavalt 1/3 alampalga ulatuses.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas vääralt menetlusõigust, kui lahendas täitemenetluse kulud väärteomenetluse ja kriminaalmenetluse sätteid järgides.

M. Mürk on esitanud taotluse maksegraafiku sõlmimiseks, paludes määrata osamaksete suuruseks 20 eurot kuus. Kohus rahuldas M. Mürki taotluse ja ajatas täitemenetluse kulude maksmise 12 kuule tuginedes VTMS §-le 212, KrMS §-le 424 ja TMS §-le 45. Kohus on ekslikult tuginenud VTMS §-le 212, kuna käesolevad sätted reguleerivad olukordi, kus on vajalik kohtuvälise menetleja lahendite ja kohtulahendite täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine väärteoasjas. Käesoleval juhul ei ole tegemist väärteoasja lahendamisel tekkinud küsimustega, vaid täitemenetluse kulude ajatamine on seotud täitemenetlusega. Tulenevalt eeltoodust ei kohaldu ka KrMS § 424, sest tegemist ei ole rahalise karistuse tasumise ajatamisega, vaid täitemenetluses tekkinud kulude ajatamisega. Täitemenetluse kulud tekivad KTS § 28, § 31, § 32 järgi ehk tegemist ei ole karistusega, mis on mõistetud väärteomenetluses ja mida saaks ajatada KrMS § 424 alusel. Tekkinud ajatamise võimalikkuse küsimus tuleb kohtul lahendada TMS § 45 alusel.

5. Järgmiseks tuleb ringkonnakohtul lahendada küsimus, kas maakohtu sisuline otsustus täitemenetluse kulude ajatamise kohta, juhindudes TMS § 45, on sätte eesmärki ning tõlgenduspraktikat arvestades õigustatud. Ringkonnakohus maakohtu järeldusega ei nõustu järgmistel põhjendustel.

5.1. KTS § 28 lg 1 on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Võlgnikul lasub kohustus maksta täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu TMS § 38 lg 1 ja KTS § 30 järgi. Kohtutäituri tasu ja täitekulude nõuete arvel kaetakse kohtutäituri tegevuskulud, mis ei ole finantseeritavad ühestki muust allikast, kui kohtutäituri ametitegevuse kaudu laekuvate rahasummade arvel. Arvestades otseste täitekulude (TMS § 37) nõude sisu ja eesmärki ning kohtutäituri ametiteenuse tasulisuse põhimõtet, on täituril õigus nõuda võlgnikult täitekulu tasumist.

5.2. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muuhulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-79-12 on märgitud, et TMS § 45 tuleb tõlgendada erinormina kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid väga erandlikud asjaolud (nt väikesed lapsed, raske haigus, väga kõrge vanus vm sarnased asjaolud).

Antud juhul on maakohus arvestanud, et avaldusest nähtuvalt on M. Mürkil hulgaliselt täiteasju, milles ta peab nõudeid täitma. M. Mürki perekonda sünnib lähiajal laps ning tema sissetulek ei võimalda kõigis täiteasjades nõudeid korraga maksta.

Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaolud ei anna alust väiteks, et võlgniku perekondlik ja majanduslik olukord oleks sedavõrd halb, et menetluse jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Ringkonnakohus arvestab siinjuures ka kohtutäituri vastuväites toodud argumenti, et M. Mürki sissetulek 2013. a oktoobris oli 1075,20 eurot, mis on suurem Eesti keskmisest brutopalgast. Samuti märgib kohtukolleegium, et M. Mürki perekonda peatselt sündiv laps ei anna samuti alust tema vastu suunatud nõuet ajatada, kuivõrd raseduse ja emadusega kaasnevad mitmed riiklikud sotsiaalsed garantiid. Arvesse tuleb võtta sedagi, et antud täitemenetluses on täitemenetluse kuludeks 30,90 eurot, mistõttu ei saa selle pikendamist kuidagi pidada mõistlikuks juba ainuüksi seetõttu, et isiku sissetulekut arvestades ei tohiks

M. Mürkile olla täitekulude tasumine ülejõukäiv.

6. Eeltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus kohtutäitur A. Kolsari määruskaebuse ja tühistab maakohtu määruse, millega maakohus rahuldas M. Mürki avalduse täiteasjas nr 170/2008/2689 olevate nõuete täitmise ajatamiseks.

7. TsMS § 661 kohaselt võib käesoleva kohtumääruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau