1-13-10300/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2013. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-10300

Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi G.D (G.D) süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Pärn Süüdistatav G.D

Eluvõi asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus:

kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistamata (kustunud) Tõkend: ei ole kohaldatud

Kaitsja Määratud korras advokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada G.D KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 5 kuud (viis) vangistust.

KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud vangistus kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.D 3 aasta pikkuse katseaja (kolme) jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena G.D-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. (üheks)

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 3. detsembril 2013.a.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa

Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Liiklusseaduse § 129 lg 2 sätestab, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhivõi lisakaristusena ära võetud 12 kuuks või kauemaks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt nõutava liiklusteooriaja sõidueksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid mitte varem kui 12 kuud enne karistuse tähtaja möödumist. Sõidueksamit ei saa isik sooritada enne karistuse tähtaja möödumist.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 189 lg 2 ja 256

5 lg 2 alusel mõista G.D-lt menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 93 (üheksakümmend kolm) eurot 60 senti. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata, et G.D on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (kahe)

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS

Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud korras ja aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: G.D süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 02.08.2013.a. kella 22.12 paiku Tartus Kaunase puiesteel Anne autoaia juurest Jaama 173 maja juurde mootorsõidukit Volkswagen Sharan registreerimismärgiga XXX.

Sellega pani G.D toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 424 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: ei ole.

Karistuse liik ja määr:

KarS § 424 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale G.D-le karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta G.D-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS

§-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.D süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Lisakaristuse määra osas leiab kohus, et arvesse võttes asjaolu, et G.D juhtis sõidukit olukorras, kus nii tunnistajate kui ka tema enda ütluste kohaselt polnud ta suuteline oma tegevust adekvaatselt tajuma ja oli seeläbi ohtlik nii endale kui ka teistele isikutele ning ta on ka varem joobes sõidukit juhtinud, siis on põhjendatud karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks 1 aasta pikkune juhtimisõiguse äravõtmine.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot. Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra ja kohus peab seda käesoleval ajal põhjendatuks kohaldada. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu summas

93,60 eurot. Arvestades G.D varalist olukorda, peab kohus mõistlikuks anda talle juba kohtuotsuse kuulutamisel võimaluse tasuda menetluskulu vabatahtlikult 2 kuu jooksul otsuse jõustumisest.

Rutt Teeveer Kohtunik