1-13-9992/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-9992

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2013 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number

1-13-9992 (11230114944)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Kriminaalasi

süüdistuses KarS P.I § järgi kokkuleppemenetluses

Kohtuistungi toimumise aeg 25.11.2013

Prokurör

Rainer Amur

Süüdistatav

– isikukood: XXX; Eesti P.I kodanik; keskeriharidusega; elukoht: xxx; töötab xxxAS bussijuhina; varem kriminaalkorras karistatud 5 korral, viimati Harju Maakohtu 25.10.2011 otsusega KarS § 121 järgi vangistusega 3 kuud ja 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga tundi; tõkend: elukohast lahkumise keeld

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada P.I KarS § 169 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli)

kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1

alusel jätta mõistetud vangistus kohaldamata, kui P.I 18

(kaheksateist)-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab nimetatud : KarS § 75 lg 1 kontrollnõuded 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks ning

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. –

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata P.I-le kriminaalhooldaja.

2. Välja mõista P.I-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse

: määratud kaitsjale makstud tasu st (ükssada nelikümmend neli) , kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist eurot

koopia tegemise kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 0,45 eurot (nelisada kaheksakümmend) . eurot

Kohus määrab, et

menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul võrdsetes osades

alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr

10220034796011 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-13-9992 ja süüdimõistetu nimi.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. Asitõend

arvelduskonto väljavõttega – jätta kriminaalasja juurde pärast CD plaat P.I kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Süüdistus

P.I süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 01.06.2009 – 10.01.2013 hoidis kuritahtlikult kõrvale Tallinna Linnakohtu 13.03.2002 otsusega nr 2/4/243-8969/01 oma alaealisele lapsele XXX(sündinud XXX) elatusrahana välja mõistetud summa 1000 krooni

(63,91 eurot) kuus kuni 11.10.2010 s.o lapse täisealiseks saamiseni ja Harju Maakohtu 17.04.2007 otsusega nr 2-07-6401 oma alaealisele lapsele XXX(sündinud XXX) elatusrahana välja mõistetud summa 1500 krooni (95,87 eurot) kuus kuni 10.01.2013 s.o lapse täisealiseks saamiseni, maksmisest XXX(endine XXX) kasuks.

P.I ei tasunud kuritahtlikult ajavahemikul 01.06.2009 – 10.01.2013 kordagi oma alaealistele lastele kohtu poolt välja mõistetud elatusraha, varjates oma tulusid, töötades talle kuuluvas kulleriteenust pakkuvas firmas XXX OÜ, millel 2009 majandusaasta aruande kohaselt oli majandusaasta lõpuks raha 43885 krooni; töötades mitteametlikult 2010-2011 firmas XXX OÜ ja XXX OÜ; töötades 2012 firmas XXX OÜ; töötades 2012 firmas XXX OÜ ja alates 2013 jaanuarist firmas XXX AS (kõik eelpool väljatoodud firmad tegelevad reisikorralduse ja sõitjate veoga); kasutas oma elukaaslase ja kolmanda lapse ema XXX poolt 05.03.2009 liisitud mootorsõidukit, millega seoses ei vajanud isiklikku sõidukit; külastas regulaarselt ajavahemikul 2012 jaanuar kuni 2013 juuni XXX AS poode, kus tasus kaupade eest sularahas.

Seega pani P.I toime vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest s.o KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus P.I süüditunnistamist KarS § 169 järgi ning tema karistamist 4-kuulise vangistusega.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga. P.I on katseajal kriminaalhooldaja järelevalve all ning peab järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollinõudeid.

Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning P.I tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstud tasust 144 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 480 eurot.

Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna kõigi menetluskulude kohene tasumine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 248 lg

1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik