3-09-1167/135 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.11.2013. a Tallinn

Haldusasja number

3-09-1167

Haldusasi

AS Pajker, V.T. ja R.M. kaebus Vabariigi Valitsuse 23.04.2009

korralduse nr 148 õigusvastaseks tunnistamiseks ja osaliseks

tühistamiseks.

Taotlus LKS § 91 lg 6 suhtes algatada põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetlus.

Asja läbivaatamise vorm

Istungimenetlus ja kirjalik menetlus.

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Vabariigi Valitsuse 23.04.2009

korralduse nr 148 tühistamise nõue;

2. Jätta rahuldamata Vabariigi Valitsuse 23.04.2009

korralduse nr 148 õigusvastasuse tuvastamise nõue;

3. Jätta rahuldamata taotlus tunnistada LKS § 91 lg 6

põhiseaduse vastaseks ja algatada põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetlus.

4. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus: - kaebajatele: AS

Pajker,

V.T.

ja

R.M.;

kaebajate

esindajale:

vandeadvokaat Rait Kaarma; vastustajale: Vabariigi

Valitsus (Keskkonnaministeeriumi kaudu); vastustaja

esindajatele: Helen Holtsman, Herdis Fridolin

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult

teatavaks tegemisest esitada apellatsioonkaebuse vahetult

Tallinna Ringkonnakohtule.

KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsuse 23.04.2009 korraldusega nr 148 muudeti „Vabariigi Valitsuse 05.08.2004

korraldust nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ ja

28.05.2009 esitasid AS Pajker, V.T.e ja R.M. kohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 23.04.2009

korralduse nr 148 õigusvastasuse tuvastamise ja osaliselt tühistamise nõudes.

14.09.2009 määrusega kohus tagastas kaebajate poolt enam tasutud riigilõivu (tlk 146, I köide).

14.09.2009 määrusega võttis kohus AS Pajker, V.T.e ja R.M. kaebused Vabariigi Valitsuse

23.04.2009 korralduse nr 148 õigusvastasuse tuvastamise ja osalise tühistamise nõudes

menetlusse ning liitis haldusasjad nr 3-09-1167; 3-09-1300; 3-09-1301 ühte menetlusse, ühiseks

haldusasja numbriks jäi 3-09-1167.

2. 18.10.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse jätkamise viisiks poolte nõusolekul

kirjaliku menetluse. Kaebajatel tuli esitada täpsustatud kaebus, korrastada kaebuse nõuded ning

esitada kaebajate poolt tellitud ekspertiisiakt.

Kompromissi ei sõlmitud.

Kohus andis kaebajale lõpliku seisukoha esitamise võimaluse – 31.10.13.a. ja tähtaja

kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide täpsustamiseks ja esitamiseks. Kohus andis sellest

tulenevalt vastustajale lõpliku seisukoha esitamiseks peale kaebaja vastuse saamist, so

07.11.13.a.

Kaebuse esitajad jäid kaebuse juurde ja teatasid, et nende tellitud ekspertiisiakti kohtule ei

esitata. Vastustaja jäi endistele seisukohtadele.

KAEBUSE ESITAJATE SEISUKOHAD

3. AS Pajker, V.T. ja R.M. leiavad, et kui Vabariigi Valitsuse 23.04.2009 korraldusega nr 148

kehtestati uuesti muudetud korralduse lisa 1 „Natura 2000 võrgustiku alade - linnualade ja

loodusalade nimekiri“ ja lisa 2 „Natura 2000 võrgustiku alade - linnualade ja loodusalade

ülevaatekaardid“ uues sõnastuses, siis korralduse Natura 2000 võrgustiku linnualade nimekirja p-

s 45 on ära toodud Pärnu lahe linnuala (EE0040346) Pärnu maakonnas (edaspidi Pärnu lahe

linnuala) liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse.

AS Pajker vaidlustab Natura 2000 laiendamise korralduse ulatuses, milles Natura 2000

võrgustiku, täpsemalt Pärnu lahe linnuala, koosseisu on arvatud AS Pajker omandisse kuuluvad

kinnistud nimetusega Põllu (registriosa nr 2738106; katastritunnusega 15904:003:1725 ja

15904:003:1726), Rannamaa (registriosa nr 2738206; katastritunnusega 15904:003:0928), Poldri

(registriosa nr 2738706; katastritunnusega 15904:003:1723 ja 15904:003:1724) ja Ranna

(registriosa nr 2738806; katastritunnusega 15904:003:0926).

Kaebajate R.M. ning V.T. omandisse kuuluvad kinnistud nimetusega Kuldranna, Merepiiga ja

Merepeiu (registriosa nr 2958206; katastriüksuste tunnustega 15905:002:0219; 15905:002:0295

ja 15905:002:0296) (edaspidi koos kinnistud).

4. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määruse projektist „Ajutiste piirangute rakendamine

majandustegevusele väljaspool kaitsealasid asuvatel Natura 2000 võrgustikualadel“ esitas

02.03.2004 V.T. taotluse, milles palus Audru aleviku ja mere vahelise ala välja-arvamist Natura

2000 võrgustiku linnuhoiualast.

Taotlused esitasid ka R.M. ja AS Pajker.

5. Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistuse 06.05.2004 vastuskirjas AS-le Pajker

„Natura 2000 võrgustiku moodustamisest“, (edaspidi Pärnumaa Keskkonnateenistuse vastuskiri)

sedastati selgesõnaliselt, et maaomaniku arvamuseta kaitseala või hoiuala ei moodustata, küll aga

viidati, et Natura 2000 võrgustiku alade raames moodustati Audru vallas ajutiste piirangute ala

„Pärnu laht.“

6. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615-k (jõust. 05.08.2004) kinnitati LKS § 91

lg 6 alusel „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ ehk Natura

2000 võrgustiku alade korraldus, sellega ei määratud kaebajate kinnistuid Natura 2000

võrgustikku loetellu ehk Pärnu lahe linnuala hulka.

Alates 05.08.2004 olid kaebajad teadmisel, et nende ettepanek kinnistud Natura 2000 võrgustiku

alasse mitte lugeda on arvesse võetud ja nende kinnistutel ei asu kaitse alla võtmisele kuuluvat

loodusobjekti.

7. Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määruse nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu

maakonnas“ § 1 lg 1 p 1 kohaselt võeti kaitse alla Audru poldri hoiuala (edaspidi Audru poldri

hoiuala), mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse

kohta I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.

Üllatuslikult olid kaebajate kinnistud määratud Audru poldi hoiuala hulka.

Kaebajad esitasid halduskohtule kaebuse eeltoodud määruse tühistamiseks ja see on tühistatud

kaebajaid puudutavas osas (haldusasi nr 3-07-1839; Riigikohtu otsus nr 3-3-1-57-09).

8. Natura 2000 laiendamise korraldus on õigusvastane ning rikub kaebajate subjektiivseid õigusi

ja piirab vabadusi kinnistute omanikena. Natura 2000 algse korraldusega olid kinnistud Natura

2000 korraldusest jäetud välja.

Kaebajad paluvad tühistada Natura 2000 laiendamise korralduse ulatuses, millega Natura 2000

võrgustikku laiendatakse kaebajate kinnistutele. Kaebajad nimetavad, kuidas olid maaüksused

omandatud ning et nende kinnistute osas puudusid piirangute kohaldamiseks andmed.

Küüni maaüksuse osas oli avaldus ostueesõigusega erastamiseks esitatud Audru Vallavalitsusele

26.12.1997. Audru Vallavalitsuse korralduse nr 267 ostueesõigusega erastamiseks võeti vastu

26.06.2000. Pärnu maavanema korraldus 1365-m maa erastamiseks võeti vastu 25.08.2000.

Erastajaks oli OÜ Audru Mõis. 30.03.2001 (leping on esitatud kohtule) müüdi maaüksus

kaebajale AS Pajker, kes jagas maaüksuse eraldi katastriüksusteks. Vaidlusaluste kinnistuste

hulka kuuluvad nendest järgmised katastriüksused: Põlluotsa 15904:003:1726, Põllu

15904:003:1725, Poldriotsa 15904:003:1724 ja Rannamaa 15904:003:0928.

Torni maaüksuse osas esitati avaldus ostueesõigusega erastamiseks Audru Vallavalitsusele

26.12.1997. Audru Vallavalitsuse korraldus nr 265 ostueesõigusega erastamiseks võeti vastu

26.06.2000. Pärnu maavanema korraldus 1366-m maa erastamiseks võeti vastu 25.08.2000.

Erastajaks oli OÜ Audru Mõis. 30.03.2001 (leping on esitatud kohtule) müüdi maaüksus

kaebajale AS Pajker, kes jagas maaüksuse eraldi katastriüksusteks. Vaidlusaluste kinnistuste

hulka

kuuluvad

nendest

järgmised

katastriüksused:

Poldri

15904:003:1723,

Ranna

15904:003:0926.

Merepiiga maaüksuse osas esitati avaldus ostueesõigusega erastamiseks Audru Vallavalitsusele

04.02.2003. Audru Vallavalitsuse korraldus nr 61 ostueesõigusega erastamiseks võeti vastu

23.02.2004. Pärnu maavanema korraldus 455-m maa erastamiseks võeti vastu 28.06.2004.

Erastajateks olid kaebajad R.M. (1/2) ja V.T. (1/2). Hiljem jagati maaüksus eraldi

katastriüksusteks Vaidlusaluste kinnistuste hulka kuuluvad nendest järgmised katastriüksused:

Merepeiu 15905:002:0295 ja Kuldranna 15905:002:0296. Tähelepanuväärne on Merepiiga

üksuse erastamisel asjaolu, et Natura 2000 eelvaliku alade määramisel said kaebajad

Keskkonnateenistuselt kokkuleppe, et Natura ala piir asub 300 m meie erastamissooviga maast

eemal. Sellisena piir ka kinnitati. Kirjalikke tõendeid kaebajatel selle kokkuleppe kohta ei ole,

kuid seda tõendab ka asjaolu, et kui kaebajad sõlmisid riigiga (maavanema kaudu) maa

ostueesõigusega ostu-müügi lepingu, siis ei olnud seal kirjas mingeid piiranguid ega kitsendusi

(ei Natura 2000 ega ka hoiuala kohta).

Kaebajad esitavad eeltoodu iseloomustamiseks kaardi (vt tlk 85 pöördel, II köide).

9. 11.10.2010 esitatud seisukohas kaebajad leiavad, et vastustaja eirab põhimõttelise veana oma

vastuses Riigikohtu 15.10.2009 lahendist nr 3-3-1-57-09 tulenevat mõju antud haldusasjale.

Vaidlustatud haldusakt anti välja varem kaebajate kinnistutele ulatuva hoiuala ja Natura 2000 ala

piiride ühtlustamiseks. Nimetatud Riigikohtu lahendiga kaebajate kinnistute ulatuses

õigusvastaselt moodustatud Audru poldri hoiuala otsus tühistati, seega on ka vaidlustatud

haldusakt sellest tulenevalt õigusvastane ja kuulub tühistamisele.

10. Kaebajad

vaidlevad

vastu

vastustaja

ebaõigetele

ja

kehtivatele

õigusaktidele

mittetuginevatele väidetele.

10.1. Kaebajate kinnistud asuvad kompaktselt Audru poldri läänepiiril piirnedes idast osaliselt

metsamassiiviga, põhjast Audru alevikuga ja läänest olemasoleva golfirajaga ning vastustaja ei

ole tõendanud, et kaebajate kinnistute Natura 2000 ala hulgast välja jäämise korral oleks Pärnu

lahe linnuala terviklikkus lõhutud. Kinnistud ei asu Audru poldri keskel või eraldi n-ö

lahustükkidena selle sees, vaid kompaktselt tervikuna läänepiiril piirnedes omakorda põhjast

Audru alevikuga, läänest olemasoleva golfirajaga ja idast osaliselt metsamassiiviga, mistõttu on

ebaõige vastustaja väide „üksikute kinnistute väljalõikamisest“.

10.2. Tõendatud ei ole kaebajate kinnistute tähendus Pärnu linnualale.

Asjaoludest, et Euroopa Liidu jaoks on nn Pärnu lahe piirkonna näol üldiselt tegemist

rahvusvaheliselt tähtsa linnualaga ja erapooliku Eesti Ornitoloogiaühingu poolt on 2003. aastal

(ehk enne Natura 2000 ala algset korraldust) välja antud trükis „Euroopa Liidu tähtsusega

linnualad Eestis“ ei tulene, et nende kinnistute Natura 2000 ala hulka arvamiseks ei tulnuks läbi

viia kohast ja kaebajaid kaasavat menetlust; kinnisomandile kehtestatud ulatuslikke

kasutuspiiranguid tuli vaidlustatud haldusaktis kohaselt põhjendada.

10.3. Ajavahemikul 05.08.2004–23.04.2009 ehk Natura 2000 ala algse korralduse ja vaidlustatud

haldusakti vahele jäänud ajavahemikul ei viidud kaebajate kinnistute Natura 2000 ala hulka

arvamise osas läbi kaebajaid kaasavalt läbi ühtegi haldusmenetlust. Vastustaja poolt 23.11.2009

esitatud dokumendid käivad Riigikohtu poolt üheselt õigusvastaseks tunnistatud Audru poldri

hoiuala moodustamise menetluse kohta või varasemaks kuupäevast 05.08.2004 ehk perioodi

enne Natura 2000 ala algset korraldust ning seetõttu ei ole tegemist asjas tähtsust või tähendust

omavate tõenditega Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 1 mõistes ja kaebajad

vaidlevad nende käesoleva haldusasja juurde võtmisele vastu.

10.4. HMS § 40 lg 1 kohaselt ei ole vastustaja enne vaidlustatud haldusakti andmist perioodil

05.08.2004-23.04.2009 kaebajate poole vaidlustatud haldusakti kohta oma arvamuse ja

vastuväidete esitamiseks pöördunud ja see toob kaasa haldusakti tühistamise. Kaebaja viitab

Riigikohtu HK 19.06.2009 lahendi nr 3-3-1-27-09 p-le 11.

10.5. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastustaja ei pidanud eelnevalt kohast ja kaebajaid

kaasavat haldusmenetlust läbi viima, siis on loodukaitseseaduse (LKS) § 91 lg 6 või selle sätte

kohaldamise eelduseks oleva haldusmenetluse reguleerimata jätmise näol tegemist Eesti

Vabariigi Põhiseadusega (PS) vastuolus oleva olukorraga. Täpsemalt oleks tegemist

õigusselguse ja õiguskindluse (PS § 10) ja omandõiguse riive seadusereservatsiooni nõude (PS §

32 2. lõik) rikkumisega. Käesoleval juhul ei saa vastustaja viidata kaebajate omandiõiguse

riivamise alusena Euroopa Liidu Nõukogu direktiividele, kuna direktiive ei saa kaebajate õigusi

piiravalt otse kohaldada.

10.6. Kohtuistungil leidsid kaebajad, et nad ei ole saanud esitada nende tellitud tööd ja

ökoloogilise uuringu eelnõu, mille kaebajad tellisid, peamine viga on selles, et on eeldatud, et

vaidlusalased kinnistud kuuluvad Natura 2000 ala hulka. Kaebajad ei ole rahul eelnõu

kvaliteediga ja sellega, kuidas uuring läbi viidi. Kuna uuringus oli käsitletud kaebajate kinnistute

ala Natura 2000 alana ja sealt pinnalt tehtud järeldusi; uuringute läbiviimisel osales kaebaja

arvates erapoolikud isikud, so Eesti ornitoloogia ühingu liikmed, kuigi kaebajad tellisid uuringu

eeldusel, et teostatakse vaatlused ja analüüs erapooletute isikute poolt. Sisuliselt ja vastuoluliselt

asuti järeldusele, et golfi arendus ei toeta Pärnu lahe linnuala kaitse eesmärkide saavutamist.

Asjas ei ole välistatud kompromissi leidmine, kuna golfi ala laiendus võib omada ka teatud

positiivset mõju Pärnu lahe linnualale.

10.7. Riigipoolseks kohustuseks oli välja selgitada lindude olemasolu kaebajate kinnistul.

Vastustaja väidab, et ei pidanud Natura 2000 võrgustiku ala kindlaksmääramiseks ühtegi

haldusmenetlust läbi viima, kuid samas nähtub, et kinnistuomanikele on seatud omandi

kasutamisel olulised piirangud. LKS § 91 lg 6 on vastuolus Põhiseadusega, kui kohus või

vastustaja asuvad seisukohale, et ei pea võtma kinnistu omanikega kontakti, et nende seisukoht

ära kuulata. Järgides LKS § 8- 11 nähtub, et tegelikult peaks menetlusest teatama, et alustatakse

Natura 2000 laiendamise menetlust. Vastustajal tulnuks läbi viia ka ekspertiis ja selleks tulnuks

kaasata ka kaebajad. LKS § 8 on seatud ekspertiisinõue. Enne haldusakti andmist tulnuks LKS §-

dest 8, 9, 10 ja 11 juhinduda ka selles menetluses. Tegemist on avatud menetlusega ja kohaldada

ei saa HMS § 58.

10.8. Esitatud akt „Kaitse korraldamine Audru Poldri hoiualal“ ei tõenda, et kinnistud on Pärnu

Lahe linnuala jaoks vajalikud. Nõustuda ei saa vastustaja väitega, et Natura 2000 alasse

arvamine ei too kaasa piiranguid. See väide, et Pärnu lahe linnuala ei toimi nende kinnistuteta

tuleb tõendada vastustajal, temal on tõendamiskoormis, sj peab hindama proportsionaalsust ja

otstarbekust. Riigi kohustuseks on moodustada Natura 2000 võrgustik, kuid kinnistuomanikele

seatakse olulised piirangud, seega on vaja läbi viia ka ekspertiis.

10.9. Eelnevalt kaebaja nimetas, et kui 2001 a omandati kinnistud AS Pajkeri poolt, siis ajutised

piirangud kehtestati alles 2004 a. R.M. ja V.T.e omandasid kinnistud 2004 septembris ja ajutised

piirangud kehtestati mais 2004. Seda, et sinna võiks hoiuala või Natura 2000 ala kehtestada,

kaebajad ei teadnud, kui nad omandasid kinnistud. Hoiuala moodustamise protsessi algatamisel

02.03.2004 a esitasid nad taotluse Natura 2000 alast väljaarvamise kohta. Kaebajate äriühingute

kaudu omandati kinnistud 1996-1997 aastatel. Haldusaktiga on peatatud ka nende algatatud

detailplaneering.

11. Kaebajate subjektiivsete õiguste riive.

Vastustaja on kinnistute osas võtnud endale siduva kohustuse võtta kinnistud kaitse alla.

Valikudiskretsioon on jäänud vastustajale vaid kaitserežiimi osas; vaidlusaluste kinnistute Natura

2000 võrgustikku arvamine toob kaasa seega rida avalik-õiguslikke kohustusi ja kitsendusi.

Kaitse alla võetud loodusobjekti suhtes kohalduvad LKS §-dest 14-17 tulenevad üldised

kitsendused ja koormatised ja tulevikus ka konkreetsest kaitserežiimist tulenevad piirangud.

Samuti tuleb arvestada piirangute ja kitsendustega, mis tulenevad KeHJS normidest (vt nt § 46).

Riigikohtu HK oma 19.06.2009 otsuse nr 3-3-1-27-09 p-s 11 on rõhutanud järgmist: „Seega

kehtivad kaebaja kinnistutel olulised looduskaitselised piirangud tulenevalt nende kuulumisest

Natura 2000 võrgustikku. OÜ-l Suviste Põllumajandussaadused ei ole enam võimalik

vaidlustada asjaolu, et tema kinnistutel on nende Natura 2000 võrgustikku kuulumisest

tulenevalt vajalik looduskaitseliste piirangute rakendamine.“

Antud juhul on ilmselge, et vaidlustatud haldusakt seab kaebajate kinnistutele ulatuslikud

piirangud, kuid need on seatud õigusvastaselt, seega on rikutud kaebajate põhiseaduslikult

kaitstud omandiõigust.

Kaebajad taotlevad haldusakti õigusvastasuse tuvastamist ja leiavad, et põhjendatud huviks

antud juhul on kahju hüvitamise esitamise kavatsuses, kuna vaidlusaluste kinnistute osas on

algatatud Audru Vallavolikogu 14.06.2007 otsustega nr 100 ja 102 detailplaneeringud (edaspidi

koos DP-d). Vaidlustatud haldusaktiga on vaidlusalused kinnistud arvatud Natura 2000

võrgustikku ja kuna kaebajate teada ei ole vaidlusaluste kinnistute arvamine Natura 2000

võrgustikku vajalik ja õiguspärane, siis tellis kaebaja AS Pajker 13.11.2009 Fjordfresh Holding

AS-lt teenusena Natura 2000 linnumõju hindamise uuringu. Nimetatud lepinguga on kaebaja AS

Pajker tasunud 07.12.2009 kokku 491 000 kr.

Tellitud uuring aga ei ole lõplikul kujul valminud ja seda kohtule ei saa esitada.

Tegemist ei ole kohtult taotletud ekspertiisiga ja seetõttu ei ole võimalik nõuda nimetatud

ekspertiisiks kulunud kulutuste hüvitamist kohtu kaudu. Kui lõplikust ekspertiisiaktist peaks

siiski ilmnema, et vaidlusalused kinnistud on arvatud Natura 2000 võrgustikku alusetult ja need

arvatakse Natura 2000 võrgustikust välja, siis soovivad kaebajad nõuda vastustajalt selle raames

tehtud kulutuste hüvitamist, kuna ekspertiisi pidanuks tellima vastustaja. Seega võib vastustaja

õigusvastase tegevuse ja kantud kulutuste vahel olla põhjuslik seos. Riigikohtu HK on oma

18.02.2010 määruse nr 3-3-1-88-09 p-s 11 rõhutanud järgmist: „Kaebaja hilisema

hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib kohus põhjendatud huvina kõrvale jätta üksnes juhul,

kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.“

Preventiivse huvina nähtub, et juhul, kui vaidlusalused kinnistud jäetakse antud haldusasja

raames Natura 2000 võrgustikku, siis soovivad kaebajad kohtu hinnangut vaidlustatud haldusakti

eelnenud menetluse (antud juhul siis täpsemalt menetluse puudumise) õiguspärasuse kohta.

Kaebaja AS Pajker on AS White Beach Development aktsionär, millise äriühingu omandisse

kuuluvad olemasoleva golfiala kinnistud registriosadega nr 2005806 (katastriüksuse nr

15904:003:0965 ) ja nr 27380 (katastriüksuse nr 15904:003:1727) ja sellega seoses on kaebajatel

vajalik teada, kas olemasoleva golfiala Natura 2000 võrgustikku on samuti võimalik laiendada

teadusliku ekspertiisita ja kinnistuomanikke kaasamata. Preventiivsel eesmärgil soovib kaebuse

esitaja tagada, et vastustaja poolt kaebaja omandisse kuuluva kinnistu suhtes kaitse alla võtmise

eelduste kindlakstegemisel (nt võimalik uus Natura 2000 võrgustiku moodustamise menetlus) ja

võimalikus uues kaitse alla võtmise menetluses (st hoiuala või muu sobiva kaitserežiimi

kehtestamise uues protsessis), kui ka näiteks LKS §-s 25 kirjeldatud kaitsekorralduskava

koostamisel, järgiks vastustaja vastavaid haldusmenetluse ja looduskaitseseadusest tulenevaid

põhjendamise- ja menetlusreegleid ning et piiranguid kehtestataks õiguspäraselt.

Kaebajad on veendunud, et põhjendatud huvi võib seisneda ka menetluskulude jagunemises, nt

juhul, kui vaidlustatud haldusakti kaebaja poolt taotletud osas nt HMS § 58 alusel ei tühistata

(millega kaebajad ei nõustu), kuid halduskohtus tuvastatakse resolutsioonis vaidlustatud

haldusakti õigusvastasus, siis kuulub kaebus vähemalt osaliselt rahuldamisele- HKMS § 92 lg 2.

Kaebajad möönavad, et antud juhul siduv Riigikohtu praktika puudub, kuid Riigikohtu praktika

kohaselt ei saa kohus minna kaebaja taotluseta üle tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele (vt

Riigikohtu 03. 04.2007 haldusasja nr 3-3-1-6-05).

12. Vaidlustatud haldusakti sisuline õigusvastasus.

Haldusakt peab olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega, haldusaktist peab üheselt nähtuma akti

õiguslik ja faktiline alus, samuti peab haldusakt olema proportsionaalne, kaebajad viitavad

Riigikohtu HK 28.10.2003 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-66-03; 24.01.2008 otsusele haldusasjas

nr 3-3-1-62-07. Vaidlustatud haldusakt on ebaselge, võetud vastu kaalutlemisreegleid eirates ja

ebaproportsionaalne, sj ei ole olematu motivatsiooni tõttu võimalik kontrollida, kas konkreetsel

juhul esinevad kaebajate kinnistute osas õiguslikud eeldused Natura 2000 laiendamise korralduse

õiguslikuks aluseks oleva LKS § 91 lg 6 kohaldamiseks ning kaebajate kinnistute Natura 2000

võrgustiku alade loetellu arvamiseks. Korraldusest ei nähtu, milliste liikide elupaigad või rände

peatuspaigad täpsemalt kinnistutel (mitte Pärnu lahe linnualas) tavapäraselt asuvad, millised on

kinnistute nimetatud võrgustikku lugemise põhjendused ja selles ei märgita, kas elu- ja

peatuspaikade kindlaks tegemiseks on läbiviidud teaduslik ekspertiis. Diskretsioonivigade tõttu

on haldusakt õigusvastane.

Kinnistute omanikena neid Natura 2000 võrgustiku laiendamise protsessi, st haldusmenetlusse,

ei kaasatud, seega ei olnud kaebajatel ka haldusmenetluse raames võimalik saada selgust selle

kohta, kas ja millised kaitset vajavad loodusväärtused täpsemalt kinnistutel asuvad ning kas ja

miks on tingimata vajalik ja proportsionaalne kinnistute Natura 2000 võrgustiku ala, st Pärnu

linnuala, hulka arvata. Riigikohtu HK on 19.04.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-1-07

väljendanud, et kohtuasjas vaieldavuste olemasolul ning eriti olukorras, kus toimikus puuduvad

olulised tõendid, ei saa kohus piirduda otsuse motiveerimisel üldise konstateeringuga, viitamata

sealjuures usaldusväärsetele tõenditele. Kaebajatel ei ole kohustust tõendada, et loodusväärtusi ei

esine kinnistutel ulatuses, mis tingiks nende paratamatu Natura 2000 võrgustiku arvamise e

negatiivset asjaolu tõendamise kohustust (Riigikohtu lahendid nr-ga 3-2-1-7-03, 3-2-1-84-03 ja

3-2-1-88-07).

Natura 2000 laiendamise korraldusel on Riigikantselei kaudu kättesaadav seletuskiri, millele ei

ole aga Natura 2000 laiendamise korralduses viidatud ja mida sellest tulenevalt ei saa lugeda

vaidlustatud haldusakti osaks ega sellele kohtus tugineda, sj seletuskirjas puudub nõuetekohane

motivatsioon, kaalutlused ja selged viited kinnistute osas võimalikele läbiviidud ekspertiisidele.

Puutuvalt 2003 Eesti Ornitoloogiaühingu trükisesse „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad

Eestis“ peavad kaebajad vajalikuks rõhutada järgmist:

Audru poldri hoiuala moodustamisel ei viidud läbi LKS § 8 lg-s 3 nimetatud kaitse alla võtmise

põhjendatuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi. Eesti Ornitoloogiaühing on

lindudest, linnuuurimisest ja -kaitsest huvituvate inimeste vabatahtlik ühendus ( www.eoy.ee/ )

ja seega tuleb lugeda nimetatud mittetulundusühingu poolt välja töötatud kriteeriumeid

mitteusaldusväärseteks, kuna ühingu eesmärkidest tulenevalt on selgelt ühingu huvi tagada

linnualade võimalikult ulatuslik ja maksimaalne mitte aga optimaalne (põhjendatud ja

otstarbekas) kaitse. Seletuskirjas on küll sedastatud, et linnudirektiivist ei nähtu Natura 2000

linnualade valimiseks täpseid kriteeriume, kuid samas ei ole seletuskirjas kuidagi põhjendatud

Eesti Ornitoloogiaühingu poolt välja töötatud kriteeriumide vastavust linnudirektiivi artikli 4

punktidele 1 ja 2.

Viitega LKS §-le 7 ja LKS §-le 70 märgivad kaebajad, et Natura 2000 laiendamise korralduse

seletuskirjas aga ei ole kuidagi põhjendatud, miks satuksid vastustaja arvates kaebajate kinnistute

Natura 2000 võrgustiku alasse mittearvamisel linnudirektiivis nimetatud linnuliigid või nende

pesitsus- või peatumispaikade soodsa seisundi säilitamine või taastamine ohtu või millised

teaduslikud ekspertiisid on vahepeal läbi viidud, mis tingiksid käesoleva Natura 2000 võrgustiku

ja sellega koos Pärnu lahe linnuala laiendamise.

Natura 2000 võrgustiku alade määratlemine on üles ehitatud printsiibil, et liikmesriigid peavad

keskenduma teadusliku kriteeriumi rakendamise abil välja selgitatud alade esitamisele teatud

ajahetkeks, milleks Eesti puhul oli 01.05.2004 ning seejärel keskenduma nende alade kaitse

korraldamisele. Isegi, kui vahepealsel ajal on Natura 2000 võrgustiku ala seisund halvenenud, ei

tähenda see mitte automaatselt uute alade valimist, vaid eelkõige vajadust suurendada

jõupingutusi olemasolevate alade kaitse korraldamisele. Eeldusel, et kinnistutel ei asu kaitset

vajavaid loodusväärtusi või neid asub vähesemal määral kui eeldaks kinnistute Natura 2000

alana määratlemine, on kaebajate kinnistute Natura 2000 võrgustiku alana määratlemine lisaks

eeltoodule ka ebaproportsionaalne.

13. Korralduse formaalne õigusvastasus.

Rikutud on LKS-s sätestatud menetluse nõudeid ning ei ole lähtutud hea halduse

(haldusmenetluse) põhimõtetest. Isegi, kui asuda seisukohale, et vaidlustatud haldusakti

andmiseks ei pidanud vastustaja järgima LKS §-des 8–11 kirjeldatud menetlusreegleid (millega

kaebajad ei nõustu), siis tulnuks läbi viia avatud menetlus vastavalt HMS-s sätestatud avatud

menetluse reeglitele vastavalt. HMS § 40 lg 1 kohaselt tuli enne haldusakti andmist anda

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma

arvamus ja vastuväited, kuid kaebajate poole enne vaidlustatud haldusakti vastuvõtmist ei ole

laiendamise teemal üldse pöördutud. Kohaldamisele ei kuulu HMS § 58.

Kui kohus peaks asuma seisukohale, et vaidlustatud haldusakti andmisele, mis toob Riigikohtu

15.10.2009 lahendi nr 3-3-1-57-09 kohaselt kaasa kaebajate omandiõigusele pöördumatu ja

ulatusliku kasutuspiirangu, ei pidanud eelnema kohast ja kaebajaid kaasavat haldusmenetlust, siis

on LKS § 91 lg 6 või selle sätte kohaldamise eelduseks oleva haldusmenetluse reguleerimata

jätmise näol tegemist Eesti Vabariigi Põhiseadusega vastuolus oleva olukorraga. Sellisel juhul

tuleks jätta halduskohtul LKS § 91 lg 6 kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetlus. Täpsemalt oleks sellisel juhul tegemist õigusselguse ja õiguskindluse (PS § 10)

ning omandõiguse riive seadusereservatsiooni (PS § 32 2. lõik) nõuete rikkumisega. Käesoleval

juhul ei saa vastustaja viidata kaebajate omandiõiguse riivamise alusena Euroopa Liidu Nõukogu

direktiividele, kuna direktiive ei saa kaebajate õigusi piiravalt otse kohaldada (selle kohta vt ka

Riigikohtu 15.10.2009 lahendit nr-ga 3-3-1-57-09).

Sisuliselt oleks sellise käsitluse puhul tegemist sundvõõrandamisega kinnistuomanikku

teavitamata ja kaasamata.

Haldusakt on täielikult põhjendamata.

Natura 2000 laiendamise korralduse kohta on küll koostatud seletuskiri, kuid sellele ei ole

haldusaktis endas viidatud ja selle tõttu ei saa lugeda seda vaidlustatud haldusakti osaks. Isegi

kui seda võiks lugeda haldusakti osaks, siis selles ei ole nõuetekohaselt põhjendatud kinnistute

arvamist Natura 2000 võrgustiku koosseisu.

14. Vastustaja võtab oma 18.10.2010 esitatud menetlusdokumendis omaks, et kaebajate ja seega

vaidlusaluste kinnistutega seoses vaidlustatud haldusakti raames menetlustoiminguid läbi ei

viidud (punkti 3 teine lõik). Asjaolu, et „kui otseselt kaebajate seotud menetlustoiminguid ei

tehtud, siis menetlustoiminguid üldse ei tehtud. Vaidlustatud korralduse menetluses suheldi

paljude kinnistute omanikega ning viid läbi menetlustoiminguid.“ Isegi kui vaidlustatud

haldusakti osas suheldi teiste mittevaidlusaluste kinnistute omanikega, siis see vastupidi tõendab,

et kaebajaid koheldi võrreldes teiste kinnistuomanikega ebavõrdselt ehk õigusvastaselt.

15. Audru polder ei kuulu tervikuna Natura 2000 võrgustikku, mistõttu ei saa vaidlusaluste

kinnistute arvamist Natura 2000 võrgustikku põhjendada Audru poldri terviklikkusega.

Algselt kokkulepitud Natura 2000 ala suurus Audru poldril oli ~ 520 ha. Samas suuruses oli

vaidlustatud haldusaktini st kuni laienemiseni 2009 kevadel. Pärast 2009 kevadet on Natura 2000

ala suurus Audru poldril ~705 ha. Kogu Audru poldri suurus on eri andmetel 1150–1300 ha

olenevalt sellest, millised ääreala objektid sinna haarata. Audru poldri suuruseks on seega ~1300

hektarit, kuna see haarab maaparandusobjekte tervikuna. Seega on Natura 2000 ala suurus algselt

kokkulepitud piirides 520/1300 ehk 40% poldri pinnast ning praeguse tegeliku suuruse järgi

705/1300 ehk 54% poldri pinnast ning ei saa väita, et kogu Audru polder on linnualana üks

tervik.

Kui võtta kogu Pärnu lahe linnuala (koodiga RAH0000131, pindalaga 109 581 ha), siis tegelikult

on kaebajate esitatud kompromissvariant (millega väheneks Natura ala ainult ca 75 ha võrra)

vähendab kogu Pärnu lahe linnuala ainult ca 0,068 % võrra. Väita, et Natura 2000 võrgustiku ala

vähendamine 0,068% on kaitstavate lindude rände- ja pesitsuspaikade osas otsustava

tähendusega või isegi olulist mõju omavat, on ebaõige.

Vaidlusaluste kinnistute arvamiseks Natura 2000 võrgustikku ei piisa kinnistute Audru poldri

koosseisu kuulumisest. Kuna Audru poldrit ei arvatud Natura 2000 koosseisu täies ulatuses, siis

rikub vaidlustatud haldusakt ka PS §-st 12 tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet.

Audru poldri tegelik ulatus nähtub kaebusele lisana esitatud kaardilt (punasega tähistatud ala, vt

tlk 86 ja 91, II köide). Kaebajad toovad võrdluseks Natura 2000 võrgustiku ulatuse Audru poldril

käesoleval hetkel ( kaart tlk 86 pöördel, II köide).

16. Vastustaja poolt 23.11.2009 menetlusdokumendi p-s 2 viidatud uuringute näol ei ole tegemist

tõenditega selle kohta, et vaidlusalused kinnistud tuleb paratamatult Natura 2000 võrgustikku

arvata. Nimetatud uuringud käsitlevad Audru poldrit või Pärnu lahe linnukaitseala üldiselt ning

seega ei oma need antud asjas tähtsust; vastustaja poolt 23.11.2009 esitatud dokumendid käivad

Riigikohtu poolt üheselt õigusvastaseks tunnistatud Audru poldri hoiuala moodustamise

menetluse kohta või varasemaks kuupäevast 05.08.2004 ehk perioodi enne Natura 2000 ala

algset korraldust ja need ei ole käsitletavad tõenditena TsMS § 238 lg 1 mõistes.

17. Kaebajad peavad vajalikuks kommenteerida OÜ Hendrikson & Ko koostatud erapoolikut ja

sisuliselt teostamata jäänud uuringut.

Keskkonnaministeerium on neile uuringu teostamiseks edastanud ebaõiget informatsiooni (nt

kogu Natura 2000 ala moodustamise ajalugu, samuti on ekspertide väitel neile edastatud

ebausutavaid loendusandmeid). Eeltoodud põhjusel on hetkel uuring ümberkirjutamisel.

18. Vastustaja toob asjakohatuna oma vastuse p-s 1.1 välja, et linnumõju hindamise uuringu

tellis ja tasus kaebaja AS Pajker ja siis ei ole teised kaebajad V.T. ja R.M. kulutusi teinud ning

selles osas neil põhjendatud huvi puudub. Tegelikult omavad nad 50% AS Pajker aktsiatest

(andmed avalikust ehk äriregistrist kättesaadavad) ja AS Pajker aktsionäridena on neil

põhjendatud huvi vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ja tegemist ei ole

alternatiivnõuetega. Väär on vastustaja seisukoht, et kaebajate preventiivne huvi ei saa seisneda

selles,

et

kaebajate

poolt

viidatud

katastriüksused

numbritega

15904:003:0965

ja

15904:003:1727 ei ole Natura 2000 võrgustikku arvatud. Kaebajad just nimelt soovivad tagada

õigusvastasuse tuvastamise taotlusega, et vastustaja ei arvaks samuti Audru poldril asuvaid

kaebajatega seotud katastriüksusi (st kinnistuid) Natura 2000 võrgustiku hulka kaebajaid

kaasamata, vastavaid kohustuslikke ekspertiisi läbi viimata ja Natura 2000 laiendamise otsust

põhjendamata.

19. Vastustaja asub kaebajatele taas üllatuslikult oma vastuses järeldusele, et „LKS § 91 lõike 6

kohaselt kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000

võrgustiku alade loetelu. Natura korraldusega kehtestati Euroopa Komisjonile esitatav

linnualade ja loodusalade nimekiri. Vaidlusalune korraldus ei määranud kindlaks ala

kaitserežiimi. [..] Ei ole põhjendatud kaebajate taotlus jätta LKS § 91 lg 6 kohaldamata ja

algatada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus Riigikohtus. Vaidlusalune haldusakt ei piira

kaebaja õigusi.“

Kaebajad toetuvad endiselt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2009 otsuse nr 3-3-1-27-09 p-s

11 toodud üheselt mõistetavale selgitusele. Samuti tuleb arvestada piirangute ja kitsendustega,

mis tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest, nt KeHJS §

45. Seega rikub vaidlustatud haldusakt ilmselgelt kaebajate õigusi ja see tuleneb üheselt

tuvastatud Riigikohtu lahendis nr-ga 3-3-1-27-09. Haldusakt rikub kaebajate omandiõigust (PS §

31) ja ettevõtlusvabadust (PS § 32); samuti rikkus vaidlustatud haldusakti menetlus või

täpsemini menetluse mittetoimumine kaebajate õigust seaduslikule menetlusele (PS § 3).

Lisaks asus vastustaja seisukohale, et „Ka Natura 2000 võrgustiku ala naabrusse plaanitava

tegevuse puhul tuleb arvestada, et tegevus ei kahjustaks Natura objekte. Seega ei piira

vaidlustatud korraldus oluliselt kaebajate õigusi vaidlusalustel kinnistutel.“

Seega võtab vastustaja eeltooduga omaks asjaolu, et vaidlustatud haldusakt siiski rikub kaebajate

õigusi, kuigi järgmises lõigus asub vastustaja jälle vastupidisele seisukohale „Vaidlusalune

haldusakt ei piira kaebaja õigusi“.

Kaebajad ei nõustu, et antud juhul ei ole vahet, kas vaidlusalused kinnistud kuuluvad Natura

2000 võrgustikku või mitte, kuna seal tuleb kaitsta Natura 2000 objekte samamoodi.

Kaebajad esitavad dokumentaalse tõendina asja juurde keskkonnaministeeriumi (vastustaja

esindaja) 11.02.2009 vastuskirja nr 16-1/7328-2 „Suuresilla kalafarmi Audru poldri hoiuala

laiendusettepanekust“ (edaspidi Keskkonnaministeeriumi seisukoht - tlk 236, II köide), mis oli

esitatud vastuseks OÜ Hendrikos & Ko 19.02.2009 kirjale nr 940/09 „Audru poldri Põldeotsa ja

Saulepa küla Suuresilla Suurfarmi kinnistu detailplaneeringu (kavandatav intensiivkasvatus)

keskkonnamõju strateegilisest hindamisest“ (edaspidi Hendriksoni küsimus – tlk 237, II köide).

Keskkonnaministeeriumi seisukohas on ära toodud vastus vastustaja vastuses tsiteeritud väitele:

„Küsimuses, kas Natura 2000 võrgustikku esitatud alal leiduvate linnuliikide häirimist tuleb

vältida ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala, oleme jätkuvalt arvamusel, et

Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 21 kohaldamine on suunatud siiski konkreetsetele aladele. Liikide

häirimine väljaspool Natura 2000 võrgustiku alasid ei ole loodusdirektiivi artikli 6 lõike 2

rakendusalas. Sarnasele seisukohale asutakse ka Euroopa Komisjoni antud juhendmaterjalis

„Natura 2000 alade kaitsekorraldus“ (lk 23), mille kohaselt Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 2

„meetmed on suunatud üksnes „loodushoiualadel“ paiknevatele liikidele ja elupaigatüüpidele.“

Seega ei ole õige vastustaja seisukoht, et ei ole vahet, kas kaebajate vaidlusalused kinnistud on

Natura 2000 võrgustiku arvatud või mitte, kuna liikide häirimine väljaspool Natura 2000

võrgustiku alasid ei ole Euroopa Liidu loodusdirektiivi artikli 6 lõike 2 rakendusalas ehk

kaitstavaid liikide elupaiku ja häirimatust tuleb kaitsta Natura 2000 võrgustiku alal.

Keskkonnaministeeriumi seisukohas on järeldus, et „Natura 2000 võrgustiku alade

määratlemine on üles ehitatud printsiibil, et liikmesriigid peavad keskenduma teadusliku

kriteeriumi (milleks oli ka IBA alade nimekiri) rakendamise abil välja selgitatud alade

esitamisele teatud ajahetkeks, mille Eesti puhul oli 01.05.2004 ning seejärel keskenduma nende

alade kaitse korraldamisel. Kui vahepealsel ajal on alade seisund halvenenud, ei tähenda see

automaatselt uute alade valimist vaid vajadust suurendada jõupingutusi olemasolevate alade

kaitse korraldamisele.“

Kaebajad ei nõustu, et nö 2003. aasta IBA uuring oleks käesoleval juhul kohaseks

ekspertiisiaktiks 2009. Küll aga nõustuvad kaebajad üheselt ministeeriumiga selles osas, et Eestil

oli kohustus esitada Natura 2000 võrgustiku alade loetelu Euroopa Liidule 01.05.2004 ja pärast

seda keskenduma nende alade kaitsele. Antud juhul on aga vastustaja käitunud vastupidiselt.

Vastustaja asub direktiivide kohaldamise põhimõtte osas üllatuslikult oma vastuses täiesti

ebaõigele ja arusaamatule seisukohale viidates lahendile, mis on tühistatud.

IBA uuringu osas viitavad kaebajad, et Riigikohtu HK on selgesõnaliselt rõhutanud järgmist:

„Teose lk -d 101-102 käsitlevad kogu Pärnu lahte, muu hulgas ka Audru roostikku, kuid ei

esitata spetsiifilisi põhjendusi vaidlusaluse ala osas, samuti ei hinnata kavandatavate piirangute

otstarbekust.“ Kohus on andnud tähenduse looduskaitselise väärtuse kaitse alla võtmises nõutava

ekspertiisi puudumisele: „Kui aga menetlus algab ilma nõuetekohase ekspertiisita ning ka

menetluse kestel ei korraldata ekspertiisi, mille käigus selgitataks välja kõik olulised asjaolud, ei

saa menetluse tulemusena antav haldusakt (loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus) olla

õiguspärane, sest välja on selgitamata olulised asjaolud. Sellisel juhul on nõuetekohase

ekspertiisi puudumine oluline menetlusrikkumine, mis annab aluse menetluse tulemusena antud

haldusakti tühistamiseks.“ Vaidlustatud haldusakti andmisel ei ole sj 2003. aasta IBA uuringule

tuginetud. Ebaõige ja vastuoluline oleks seisukoht, et kuigi 2003. aasta IBA uuring ei ole piisav

hoiuala moodustamiseks, on see täiesti piisav sisuliselt sama ulatusliku omandiõiguse piirangu

kaasa toomiseks Natura 2000 võrgustiku raames.

Direktiivi kaebajate kahjuks otsekohaldamise võimalikkuse küsimusele on aga Riigikohus

leidnud, et „Seega saab direktiiv vahetult panna kohustusi üksnes liikmesriikidele, mitte aga

üksikisikutele, ning direktiivile ei saa kohtus tugineda üksikisiku vastu. Kui nõustuda

ringkonnakohtu järeldusega, et vastustajal ei olnud kaalutlusõigust kassaatorite kinnistute

suhtes hoiuala kaitserežiimi kehtestamise osas, tähendaks see, et direktiivi vahetu kohaldamine

tooks kaasa kassaatorite omandiõiguse olulise riive. Selline olukord aga ei ole Euroopa Kohtu

praktika kohaselt lubatav.“ Seega ei ole lubatud antud juhul Euroopa Liidu direktiive ka Natura

2000 võrgustiku raames kaebajate omandiõigust oluliselt riivavalt vahetult ehk otse kohaldada.

Seoses vastustaja väidetega kaebajate arvamuse enne vaidlustatud haldusakti andmist

ärakuulamise kohta soovivad kaebajad rõhutada, et Keskkonnaministeeriumi Natura komisjon

kinnitas 23.03.2004 Riigikogu keskkonnakomisjonile, et Euroopa Komisjonile ei esitata

eraomanikuga

kooskõlastamata

maid.

Sellekohast

informatsiooni

levitasid

kõik

keskkonnateenistused ja ajakirjandus ning on käesoleva hetkeni üleval ka Natura 2000 veebilehel

http://www.natura2000.envir.ee/?nodeid=106&lang=et . See oli kõigile menetlusosalistele teada.

Seejuures jõustus looduskaitseseadus alles 10.05.2004 ehk ajal, millal Natura 2000 alade

nimekirja koostamine oli sisuliselt juba lõppenud, ja kaebajad teadsid, et vaidlusaluseid

kinnistuid ei ole Natura 2000 võrgustiku koosseisu lülitatud.

Seoses loodushoiutöödega märgivad kaebajad, et enamik töid teostati mitte nendele kuuluvatel

kinnistutel, vaid jätkuvalt riigimaadel. Peale selle ei tähenda loodushoiutööde teostamine

paratamatult seda, et vaidlusalused kinnistutele tuleb paratamatult kohaldada ulatuslikke

looduskaitselisi piiranguid.

Vastustaja möönab, et IBA (the Inventory of Important Bird Areas in the European Community)

nimekiri ei ole asjaomastele liikmesriikidele õiguslikult siduv. Seega võtab vastustaja

sõnaselgelt omaks selle, et kaebajate omandisse kuuluvate vaidlusaluste kinnistute arvamine

Natura 2000 võrgustikku ei ole Eesti riigile kohustuslik Euroopa Liidu liikmesriigiks olemisest

tulenevalt. 2003. a IBA uuring ei ole Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-57-09 tulenevalt vaidlustatud

haldusakti andmiseks kohane ja piisav.

Margus Ellermaa 2008 soovitused ei ole tõend vaidlusaluste kinnistute Natura 2000 võrgustiku

arvamise paratamatuse kohta. Pealegi on Margus Ellermaa seotud erapooliku Eesti Ornitoloogia

Ühinguga ( http://www.eog.ee/node/31 ). Täpselt samad vastuväited käivad ka A. Kuresoo

„eksperthinnangu“ kohta. A. Kuresoo oli Eesti Ornitoloogiaühingu esimees perioodil 1994–

2000. Seega on vastustaja poolt esitatud dokumentide osas tegemist asjakohatute tõenditega, mis

ei

kuulu

haldusasja

juurde

võtmisele. Samuti

ei

ole

ülaltoodud

ja

varasemates

menetlusdokumentides toodud põhjustel õigustatud antud haldusasjas ka HMS § 58

kohaldamine.

20. Kaebajate taotlused:

1) teha kindlaks Vabariigi Valitsuse 23.04.2009 korralduse nr 148 „Vabariigi Valitsuse

05.08.2004 korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri“ muutmine“ õigusvastasus;

2) tühistada kaebajate omandisse kuuluvate kinnistute osas Vabariigi Valitsuse 23.04.2009

korraldus nr 148 „Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile

esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ muutmine“;

3) jätta LKS § 91 lg 6 kohaldamata kui Põhiseadusega vastuolus olev säte ja/või tunnistada LKS

§ 91 lg 6 kohaldamise eelduseks olevate menetlusreegleid sisaldava õigustloova akti andmata

jätmine Põhiseadusega vastuolus olevaks ning algatada põhiseaduslikkuse järelevale menetlus

Riigikohtus;

4) Mitte võtta asja juurde vastustaja 23.11.09 esitatud dokumente, kuna tegemist ei ole asja

tähtsust omavate tõenditega (TsMS § 238 lg 1 mõttes).

5) mõista Vabariigi Valitsuselt välja kõik kaebajate poolt käesoleva haldusprotsessi raames

kantud menetluskulud (esitatud 18.10.2010 kohtule ja vastustajale) ning Vabariigi Valitsuse

menetluskulud jätta Vabariigi Valitsuse enda kanda.

Kaebajate esindaja esitas kohtuistungil menetluskulude nimekirja. Kaebajad on taotlenud

menetluskulude hüvitamist summas 49 890 kr koos riigilõivuga (sj õigusabi 49 140 kr ja riigilõiv

kokku 750 krooni). Seoses käesoleva haldusasjaga on AS Pajker tasunud Alvin, Rödl & Partner

AB OÜ-le: 08.12.2009 arve nr 656, 05.06.2009 alusel 33 134,40 kr; 08.12.2009 arve nr 756,

06.07.2009 alusel 2124 kr;15.01.2010 arve nr 1110, 07.10.2009 alusel 9 936 kr; 12.07.2010 arve

nr 1242, 07.11.2009 alusel 4968 kr; 12.07.2010 arve nr 297, 07.03.2010 alusel 4752

kr;12.07.2010 arve nr 398, 07.04.2010 alusel 2160 kr; 12.07.2010 arve nr 611, 07.06.2010 alusel

1296 kr. Kokku on laekunud koos käibemaksuga 58 370, 40 kr.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

21. Vastustaja palub jätta kaebus tervikuna rahuldamata ja jätta menetluskulud kaebaja kanda.

Vastustaja leiab, et menetluskulude nõue on ka põhjendamatult suur (tlk 53 III kd).

22. Kaebajate seisukohaga, et kuna Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615-k ei

määratud kaebajate kinnistuid Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade

nimekirja, siis alates 05.08.2004 olid kaebajad teadmisel, et nende kinnistutel ei asu kaitse alla

võtmisele kuuluvat loodusobjekti, vastustaja ei nõustu.

AS-le Pajker, mille juhatuse liige on kaebuse esitaja R.M., on Pärnumaa Keskkonnateenistus

saatnud 06.05.2004 kirja nr 38-3-1/718-2 (tlk 182, I köide), milles informeeritakse Natura 2000

võrgustikku kuuluva hoiuala moodustamise protsessist ning kirjas on selgitatud, et arvestades

asjaolu, et AS Pajker on alates 2002 suvest hooldanud Audru poldri niite, pidi ta olema teadlik,

et hooldab väärtuslikku kooslust, mis on väärtuslik just lindude rändepeatuspaigana ja

pesitsusalana. Peale selle saatis Pärnumaa Keskkonnateenistus 11.08.2004 AS-le Pajker kirja nr

38-3-1/2927 (tlk 183, I köide), millega informeeriti kaebajat edasisest menetlusprotsessist ja

võimalusest osaleda avalikul väljapanekul (11.08.2004-27.09.2004) ning avaliku arutelu

toimumise ajast (08.09.2004) ning esitati vastuväidete esitamise tähtaeg.

Ka kinnistute (15905:002:0219, 15905:002:0295 ja 15905:002:0296) kaasomanikku V.T.e on

06.05.2004 kirjaga nr 38-3-1/718-2 (tlk 185, I köide) informeeritud kavandatavatest piirangutest.

Loodusobjekti kaitse alla võtmise teade avaldati 02.08.2004 Ametlikes Teadaannetes (tlk 186, I

köide). Teates avaldati hoiualade nimekiri, mille osas algatati hoiualade moodustamise menetlus

ning samas teatati hoiualade avalikust väljapanekust ja avalike arutelude toimumise aegadest,

samuti vastuväidete ja ettepanekute esitamise tähtaegadest. Samasisulised teated avaldati

05.08.2004 ajalehtedes „Eesti Päevaleht“ (tlk 187, I köide) ja „Pärnu Postimees“ (tlk 188, I

köide).

Nähtuvalt 08.09.2004 Audru Vallavalitsuses toimunud hoiualade kaitse alla võtmise avalikul

arutelul osalenute nimekirjast, osales selles ka kaebaja R.M. (positsioon 4) (tlk 189, I köide).

Seega on peale Vabariigi Valitsuse 05.082004 korralduse nr 615-k kehtima hakkamist korduvalt

kaebajatele selgitatud edaspidist menetlust nende kinnistute suhtes hoiuala moodustamise osas

ning kaebajatele ei saanud jääda ettekujutust, et nende kinnistutel ei asu kaitse alla võtmisele

kuuluvat loodusobjekti. Vastustaja viitab ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohtadele

haldusasjas nr haldusasi nr 3-07-1839 (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-57-09).

23. Haldusakti sisulise põhjendatuse osas nähtub, et kaebuses nimetatud kinnistute maa-ala

loodusväärtuseks on seal elavad linnud. Lindude elupaiku, mille hulka kuuluvad nii nende

pesitsus- ja toitumisalad kui rändepeatuspaigad, ei ole reeglina võimalik piiritleda üksikute

kinnistute kaupa. Kõnealused kinnistud kuuluvad Pärnu lahe linnuala koosseisu, mis moodustab

ühtse ökoloogilise terviku ning millest üksikute kinnistute väljalõikamine ei ole põhjendatud. On

täiesti ilmne, et linnud oma elutegevuses liiguvad ja lendavad ringi ning ei viibi pidavalt ühes ja

samas kohas, seega eelnimetatud asjaolu saab TsMS § 231 lg 1 kohaselt pidada üldtuntuks.

Pärnu lahe linnuala kuulub Euroopa Liidu mõistes Natura 2000 linnuala koosseisu.

Direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta ei sätesta linnualade valimiseks täpseid

kriteeriume, siis töötati need välja Eesti-Hollandi projekti „Linnuhoiualade väljavalimine Natura

2000

võrgustiku

jaoks

Eestis“

ehk

MATRA-SPA

raames

(kättesaadav

http://www.seit.ee/artiklid.php3?f=10&artid=26 ). Tähtsate linnualade piiritlemiseks kasutati

kogu Euroopas juhendmaterjali „Important Bird Areas in Europe: Prority sites for conservation“

(Heath, M.F & Evans, M.I. (edc) 20002 vols. Cambridge UK). Kõigis Euroopa Liidu

liikmesriikides moodustati linnualad Rahvusvahelise tähtsusega linnualade (nn IBA alade) alusel

ning ornitoloogilised kriteeriumid, mida järgiti MATRA-SPA projektiski on avaldatud Eesti

Ornitoloogiaühingu trükises „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ (Kuus A., Kalamees,

Eesti Ornitoloogiaühing 2003, Tartu, kättesaadav: http://www.eoy.ee/projektid/iba/iba2003.pdf ).

Pärnu lahe linnuala puhul tuleb arvestada ala suurt rahvusvahelist tähtsust kuna tegemist on

rahvusvaheliselt tähtsa linnualaga (IBA), mis omab väga suurt siseriiklikku kaitseväärtust.

Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides moodustati linnualad rahvusvahelise tähtsusega linnualade

(IBA alade) alusel ja Eestis alustati selle tööga juba 1991 a. Euroopa kohus (lahend C-44/95) on

linnualade piiride lahendamisel viidanud IBA aladele ja neile valikukriteeriumitele. Alade

valikukriteeriumid on välja toodud uurimuses „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ (Kuus

A., Kalamees, Eesti Ornitoloogiaühing 2003, Tartu, lk 9, 14-15), nende kriteeriumide ning

juhendite alusel valitud Pärnu lahe IBA alasse kuulus ka maa-ala, millel praegu on kinnistud

tunnustega

15904:003:1725;

15904:003:1726;

15904:003:0928;

15904:003:1723;

15904:003:1724; 15904:003:0926; 15905:002:0295; 1505:002:0296.

Otsuse tegemisel lähtuti EÜ Nõukogu direktiivist 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest,

mille nõuete täitmiseks tuleb riigil kaitsta lindude kaitse seisukohast kõige olulisemaid alasid ja

linnukaitselised alad tuleb moodustada ning piiritleda lähtudes ornitoloogilisest kriteeriumist.

Arvestati Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt võib riik vaid erandjuhtudel vähendada

kaitseala ulatust. See peab vastama ülekaalukatele üldistele huvidele, mis kaalub üles

ökoloogiliste eesmärkidega seotud huvid. Majanduslikud asjaolud ei ole vaadeldavad viidatud

ülekaalukate huvidena (Otsused C-3/96; C-374/98; C-355/90; C-371/98; C-3/96; C-57/89).

Natura alad ei ole tavalised kaitsealad – need on paikkonnad, millel on üleeuroopaline tähtsus.

Natura 2000 võrgustiku loomise eesmärk on eelkõige seotud avalike huvide kaitsmisega.

Vaidlustatud korralduse haldusmenetlust ei saa võrdsustada hoiuala moodustamise menetlusega

ja tuleb arvestada teadlaste poolt antud arvamustega, seega on Eesti Ornitoloogiaühingult

„Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ ekspertiis-uurimus käesolevas haldusmenetluses

arvestatav. Pärnu lahe linnuala näol on tegemist Euroopa Liidu tähtsusega linnualaga Eestis ja

arvestades EÜ Nõukogu direktiivist 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta tulenevat

kohustust Eesti Vabariigile kaitsta lindude kaitse seisukohast kõige olulisemaid alasid ja

linnukaitselised alad moodustada, puudus vastutajal võimalus teha asjas teistsugune otsus ja

kaebajate kinnistud hoiualast välja jätta lõhkudes Pärnu lahe linnuala ökoloogilise terviklikkuse,

mis on aga lubamatu.

Vaidlustatava korralduse andmise tingis ka vajadus täpsustada Natura 2000 alade piirid.

Paljud siseriiklikult kaitse alla võetud alade piirid (ka kaebajate kinnistud) ei kattunud Natura

2000 alade piiridega. 2005 detsembris Euroopa Komisjoni poolt Läti vabariigis, Lilastes

korraldatud boreaalse regiooni seminari lõppotsuste kohaselt peab Eesti riik mitmel Natura 2000

loodusalal täiendama elupaigatüüpide ja liikide loetelusid. Keskkonnaministeerium on aastatel

2006-2008 koostöös ekspertidega kogunud täiendavaid andmeid olemasolevatel Natura 2000

aladel esinevate loodusväärtuste kohta, mille tulemusel täpsustatakse Natura 2000 alade kaitse

eesmärke. Nii on antud soovitused Audru poldri kaitse korraldamiseks aastast 2009 alates. Pärnu

lahe linnuala osa on ka Audru poldri osa. „Soovitused põhinevad Audru poldri praegusele

olukorrale (pidevad käigud alale aastatel 2002-2008), aerofotodele, linnustikuandmetele (Natura-

andmevorm, Eesti ornitoloogiaühing, Riiklik Looduskaitsekeskus) ja kaitsekorraldusmeetmetele

Soomes, Rootsis ja mujal Euroopas (Ellermaa, M. 2008. Kaitse korraldamine Audru poldri

hoiualal. Mergus Birding. Käsikiri. Keskkonnaameti Nigua seire- ja uurimiskeskuse

teadusarhiivis, kättesaadav ka http://www.nigula.ee/ala/Audru_HA/uuringud/Ellermaa2008.pdf,

lk 3) „Audru poldri kaitserežiim on moodustatud kahes järgus: (1) linnudirektiivi alusel

moodustati Pärnu lahe linnuala (Natura 2000 ala EE0040346 ), vastavalt Vabariigi Valitsuse

korraldusele nr 615-k (05.08.2004) – Audru polder on vaid väike osa sellest suurest linnualast ja

lisaks märgatav osa poldri kompleksist jäeti Naturast hoopis välja; (2) riikliku

looduskaitseseaduse alusel moodustati Audru poldri hoiuala, mis jõustus Vabariigi Valitsuse

18.05.2007 määrusega nr 154 (hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas).“ (sealsamas lk

3). „Kalamehe (2000), Lõhmuse jt (2001) ning Pärnu lahe Natura ala andmevormi andmetel ala

omab maailmalaiust tähtsust väikeluige ja valgepõsk-lagle kaitses ning regionaalset (Euroopa)

tähtsust laululuige kaitses. Valgepõsk-laglele ala on kujunenud tähtsaks alles 2000-ndatel. Aasta

2007 välitööde kokkuvõtete põhjal regionaalselt tähtsate liikide hulka kuulub kindlasti ka suur-

laukhani. Enamike ülejäänud vabariigi määruses loetletud liikidele Audru polder on riikliku

tähtsusega peatus- või pesitsusala. Vaid täpikhuik on määruses liik, kelle esinemine ei ole alal

tõenäoliselt olnud regulaarne ja kelle kaitse korraldamiseks ei ole vajadust suurt ette võtta. Ala

võib tõenäoliselt majandada nii, et sellest tuleks rahvusvahelise tähtsusega peatuskoht

kurvitsatele (tildrid, tutkas).“ (sealsamas lk 4). Leitakse, et: „Natura alad peaksid olema

kaitsekorralduslikult võimalikult ühtsed ühikud, mis lihtsustab kaitse planeerimist ja seiret. Ka

loodus- ja linnudirektiiv eeldavad, et Natura-alad tuleb valida esmaselt ökoloogiliste tervikutena,

mitte

maaomandi

jagunemise

või

majanduslike

kaalutluste

alusel.

Vastavalt

Eesti

Ornitoloogiaühingu ettepanekule 12.9.2008 tuleb linnuhoiuala laiendus viia lõpuni ja samas

ühtlustada linnuhoiuala ja linnuala piirid 100 % teineteisega kattuvaks, sest kaitstavad väärtused

on samad mõlemates kaitserežiimides. Laiendustega koos uue ala pindala küüniks 1000 ha.

Bürokraatia ja segaduste vähendamiseks riikliku seadusega kinnitatav (hoiuala) ja EL-i direktiivi

põhjal kinnitatavad (linnuala) juriidilised piirid tasuks ühtlustada ja moodustada alast

looduskaitseala kaitse-eeskirjaga. Linnuala ja linnuhoiuala/looduskaitseala ühtsed piirid on

põhjendatavad ka ühtsetest ala kaitseväärtustest lähtudes. Poldri ja Pärnu lahe vahele jäävat

kitsast Audru roostikukaitseala võib pidada eraldi ühikuna ka tulevikus.“(sealsamas lk 7).

Audru poldri hoiuala osas on viimased seireandmed kogutud 2009 „Audru poldri 2009. aastal

kevadrändel

peatuvate

lindude

seire“

(kättesaadav:

http://www.nigula.ee/ala/Audru_HA/uuringud/kevad2009.zip ). Seire aruandes on tõdetud, et

Audru polder ei ole oma olulisust rändlindude peatumisalana kaotanud ning täitis rahvusvahelise

tähtsa linnuala kriteeriume. „Audru poldril 2009. aastal kevadrändel peatuvate lindude seire

loendusandmed sektorites 17-19“ (kättesaadav: http://www.nigula.ee/tmp/audru.zip )

Vaidlustatud haldusaktiga kinnitatakse Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade loetelu. Vabariigi Valitsuse korraldus Natura 2000 võrgustiku alade Euroopa Komisjonile

esitamise kohta ei ole teatavate alade kaitse alla võtmise otsus. Vastavalt LKS § 10 lg-le 1

võetakse ala kaitsealana või hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsuse määrusega. Vastavalt

15.10.2009 Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-57-09 on tühistatud Vabariigi Valitsuse 18.05 2007.a

määrus nr 154 kaebajate kinnistuid puudutavas osas. Seega on tühine kaebajate kinnistuid

puudutavas osas nende alade kaitse alla võtmine.

16.11.2009 sai Keskkonnaministeerium Läänemaa Linnuklubilt Looduskaitseobjekti kaitse alla

võtmise ettepaneku (tlk 190, I köide). Ettepanek puudutab 15.10.2009 Riigikohtu otsusega nr 3-

3-1-57-09 tühistatud kinnistute kaitse alla võtmist. Keskkonnaministeerium korraldab lähtuvalt

ettepanekust ja LKS § 8 just vaidlusaluste kinnistute osas kaitse alla võtmise põhjendatuse ning

kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi ning kindlasti kaasab ja teavitab menetlusest ka

kaebajaid.

24. Korralduse formaalse õigusvastasuse väites leiab vastustaja, et haldusmenetluses tuleb anda

isikutele võimalus esitada vastuväiteid ja anda informatsiooni kavandatavatest riigi otsustest.

Menetluses on isikud on arvamust väljendanud, seega ei saa mitte kuidagi järeldada, et

haldusorgan on tegutsenud sõnamurdlikult või lausa õigusvastaselt.

V.T. esitas 02.03.2004 taotluse vaidlustatavate kinnistute väljaarvamiseks Natura 2000

linnuhoiualast (kaebaja lisa 5) ja AS Pajker esitas 02.03.2004 taotluse vaidlustatavate kinnistute

väljaarvamiseks Natura 2000 linnuhoiualadest (tlk 191, I köide). 11.08.2004 on kaebajale

väljastatud kiri nr 38-3-1/2927 (tlk 183, I köide), millega teavitati menetluse edasisest käigust.

Seega on kaebajate etteheide asjakohatu ja väär. 28.04.2009 on vaidlustatud korralduse

kehtestamise kohta korraldusega seotud kinnistute omanikele, saadetud teade (tlk 192, I köide).

Keskkonnaministeerium on teavitanud õigusest taotleda toetust, kuid on lisatud kontaktandmed

täiendavate küsimuste korral. Nimekirjast nähtub, et teade on saadetud ka R.M.le ja V.T.ele. Kiri

on saadetud küll lihtkirjana, kuid kaebajatele saadetud kirjad ei ole adressaadile tagastatud.

Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisel tulnuks

järgida LKS § 8-11 nõudeid. Kui menetlusnormid vaidlustatava haldusakti andmiseks puuduvad,

siis tuleb lähtuda haldusmenetluse seaduses sätestatud korrast haldusasja menetlemisel.

25. Kohtuistungil märkis vastustaja, et tegemist on linnualaga, kus asuvad väärtused ja välja

arvata neid Natura 2000 nimestikust ei saaks. Kaebajate tellitud ekspertiisiuuring on saadetud

kommenteerimiseks ja ettepaneku tegemiseks nendele, kes selle tellisid (kaebajatele ja kinnistute

omanikele) ning samuti keskkonnaametile (27.09.2010). Esitatud on ettepanekuid kaebajate endi

poolt, Keskkonnaameti poolt vastustaja teada ettepanekuid esitatud ei ole.

Teine ekspertiis on keskkonnaameti poolt tellitud, selle tulemus edastatakse eeldatult

26.10.2010. Keskkonnaameti ekspertiis näitab praegust seisu, mis sellel alal toimub, kas need

väärtused on seal olemas. Kui uus uurimus peaks lükkama ümber vanad väited, ehk kinnitama, et

see pole lindudele väga oluline ala, siis võiks kõne alla tulla muudatuste tegemist. Natura

linnualade valikukriteeriumid olid kogu Euroopas ühtsed. Kaebajaid huvitavate kinnistute osas

on (lk 101 ja 102) välja toodud Pärnu lahe kava ja nimetatud liigid, mis sellel alal peatuvad,

põhjendused valiku osas ning lisatud on kaart. Audru Poldri näol on tegemist ühe tervikuga,

looduslikke piire on järgitud selles alas ja seetõttu on hinnang antud tervikuna, mitte kinnistute

kaupa, vaid piirid määrab poldriala. Natura alaks määramiseks on aluseks ekspertuurimus, mis

vastavalt riiklikule programmile Natura 2000 tehakse kindlaks, seal on üldpõhimõtted kuidas

toimub valik – üleeuroopaliste kriteeriumite põhjal. Kategooria C2 Euroopa liidu tähtsusel –

vähemalt 1 % Euroopa liidus ohustatud populatsioonist peatub - vastab kolme liigi osas. See on

tõestatud 2003 aastast ekspertuuringuga, see ei vaja täiendavat uuringut, kuna tegemist on ühtse

piirkonnaga. Ala piiri ei saa seetõttu vähendada ja poldriala on kindel tervik. Poldril asuvate

niitude hooldamise eest maksti As Pajkerile toetust loodustoetuste määruse alusel.

26. Haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kaebajate poolt nimetatud huvid ei ole

põhjendatud huviks.

Kaebajad on nimetanud, et huviks on AS Pajkeri poolt tellitud ekspertiisi läbiviimiseks kulutuste

hüvitamise nõude esitamises tulevikus. Nähtub, et AS Pajker tellis 13.11.2009 keskkonnamõju

komplekshindamise raames Natura 2000 linnumõju hindamise (13.11.2009 teenuse osutamise

leping, kaebaja 28.10.2010 esitatud vastuse lisa 2). Kaebajad esitasid kohtule taotluse

täiendavate tõendite ja taotluste esitamise tähtaja pikendamiseks. Kaebajad põhjendasid taotlust

sellega, et nemad, kohapealsed ettevõtjad ja kohalik omavalitsus, on tellinud Hendrikson & Ko

erapooletute ekspertide poolt ökoloogilise uuringu. Kaebajad palusid korduvalt pikendada

uuringu esitamise tähtaega ent lõpeks loobusid ise selle esitamisest, kuna leidsid, et nende enda

poolt tellitud ekspertide esialgne hinnang on erapoolik ja ökoloogiline uuring on jäänud sisuliselt

teostamata. Väite kohaselt tellitud linnumõju hindamise uuringu eest on tasutud 491 000 kr ja see

tuleks hüvitada. Vastustaja ei nõustu seisukohaga, et nimetatud asjaolu saab seostada

põhjendatud huviga. Kaebajad ei ole kohtule esitanud tõendit (ekspertiisiakti), mille tellimise

kulude hüvitamist nad kunagi tulevikus nõuaksid. Kaebajad ei saa põhjendatud huvina esile tuua

kahju hüvitamise nõuet sellise ekspertiisi tellimisega seotud kulutuste hüvitamiseks, mille

tõendina kohtule esitamisest nad ise loobusid. Kaebajal on õigus esitada kohtule kohtukulude

nimekiri ja kuludokumendid haldusasjas menetluskulude väljamõistmiseks, kuid ekspertiisiakti

kohtule ei ole esitatud ning seega ei saa nõuda ka sellise menetluskulu väljamõistmist.

Linnumõju hindamise uuringu (ekspertiisi) tellis 13.11.2009 ja tasus ainult kaebaja AS Pajker

(13.11.2009 teenuse osutamise leping, kaebaja 28.10.2010 esitatud vastuse lisa 2). Kaebajad

V.T. ja R.M. ei ole kulutusi uuringule teinud, seega ei saaks V.T. ja R.M. ka nõuda uuringuks

tehtud kulutuste hüvitamist ega nimetada sellise kahju hüvitamise esitamise kavatsust

põhjendatud huvina. Ka AS Pajker ei saa nimetada ekspertiisi tellimisega seotud kulutuste

hüvitamise nõuet põhjendatud huviks.

Nimetatud preventiivset huvi ei saa samuti tunnustada ja arusaamatu on seos preventiivse huvi

õiguste kaitsmisel selle seostamisega kinnistutega, mida ei ole Natura 2000 võrgustikku

nimetatud (katastriüksused 15904:003:0965 ja 15904:003:1727). Riigikohtu HK on märkinud, et

„tuvastamiskaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitleda

juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude

muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele“ (vt nt Riigikohtu

21.06.2010 otsus nr 3 3-1-24-10). Kuna kaebaja poolt nimetatud katastriüksused 15904:003:0965

ja 15904:003:1727 ei ole Natura 2000 võrgustikku arvatud, siis ei saa käesolevas haldusasjas

tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil kaasa aidata kaebaja õiguste kaitsmisele

tulevikus. Soov, et vaidlustatud kinnistute uues kaitse alla võtmise menetluses kui ka

kaitsekorralduskava koostamisel järgitaks vastavaid haldusmenetluse ja looduskaitseseadusest

tulenevaid põhjendamise- ja menetlusreegleid ning see oleks signaaliks, et vastustaja kohaldaks

vaidlusaluste kinnistute suhtes looduskaitselisi piiranguid õiguspäraselt, on samuti eksitav.

Erinevalt Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja kinnitamise menetlusest tuleb kaitse alla

võtmise menetluses korraldada loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ning piirangute

otstarbekuse ekspertiis (LKS § 8 lg 3) ja viia läbi avatud menetlus (LKS § 9). Erinevalt

loodusobjekti kaitse alla võtmisega ei kaasne Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja

kinnitamisega ka piirangute kehtestamist. Seega vaidlustatud korralduse menetlust ei saa

võrdsustada hoiuala moodustamise menetlusega ega vaidlustatud korralduse menetlus ei anna

õigust kaebajatele nõuda õigusvastasuse tuvastamist preventiivsel eesmärgil õiguslikult ja

faktiliselt hoopis teiste asjaoludega ja menetlusega seoses.

Kaebajad on põhjendanud huvi vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks

sellega, et kaebajad võivad taotleda menetluskulude (õigusabikulude) hüvitamist osaliselt, selles

osas, mida kohus lähtudes HKMS § 92 lg 2 ei rahulda. Samas on kaebajad ise jõudnud

28.10.2010 esitatud vastuses seisukohale, et kohus ei saa minna ilma kaebaja taotluseta

tühistamistaotluselt tuvastamistaotlusele ehk teisisõnu kohtul pole õigust otsustada kaebuse

osalist rahuldamist ilma kaebajate taotluseta. Kaebaja on oma taotluses viidanud küll vaid

HMKS § 6 lg 2 p-le 1 (tühistamistaotlusele) nimetamata HKMS § 6 lg 3 p 1, kuid sisuliselt on

taotlenud haldusakti tühistamist või ka õigusvastasuse tuvastamist. Järelikult on kaebaja

nõustunud kaebuse osalise rahuldamisega aga ka menetluskulude osalise rahuldamisega ning ei

saaks ka hiljem nõuda menetluskulude hüvitamist.

27. Kaebajad leiavad, et vaidlustatud haldusakti kehtestamisel on rikutud LKS §-des 8-11

sätestatud menetlusreegleid.

Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et vaidlustatud korralduse menetluses tulnuks järgida

LKS § 8-11 nõudeid. Ei saa väita, et LKS § 91 lg 6 kohane haldusmenetlus oleks reguleerimata,

sest haldusmenetluses tuleb lähtuda haldusmenetluse seadusest ning sellest on ka vaidlustatud

korralduse andmisel lähtutud. Hoiuala moodustamise ja Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja

kinnitamise menetlus on küll seoses, kuid Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määruse nr 154

kaebajate kinnistute osas tühistamine ei too kaasa paratamatult vaidlusaluse korralduse

tühistamist. LKS § 91 lõike 6 kohaselt kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega Euroopa

Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade loetelu. Natura korraldusega kehtestati

Euroopa Komisjonile esitatav linnualade ja loodusalade nimekiri. Vaidlusalune korraldus ei

määranud kindlaks ala kaitserežiimi. Vastavalt LKS § 10 lg-le 1 võetakse ala kaitsealana või

hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsuse määrusega. 18.05.2007 Vabariigi Valitsuse määrus nr

154, mille § 1 lg 1 p 1 kohaselt moodustati Audru poldri hoiuala, mis piiras oluliselt kaebajate

õigusi nendele kuuluvatel vaidlusalustel kinnistutel. Nimetatud määruse § 2 kohaselt on

hoiualade valitseja Keskkonnaamet ja LKS § 14, 32, 33 on sätestatud kitsendused ning hoiualal

esinevate loodusväärtuste kaitse toimub kavandatava tegevuse mõju hindamise alusel. Natura

korraldus Natura 2000 võrgustiku alade loetelu Euroopa Komisjonile esitamise kohta ei ole alade

kaitse alla võtmise otsus ning ei kehti LKS sätestatud piirangud.

KeHJS § 3 p 2 näeb küll ette keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse kavandatavate

tegevuste puhul, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada

Natura 2000 võrgustiku ala, kuid tegevust hinnatakse mitte ainult Natura võrgustiku alal, vaid ka

alal, kus tegevus võib mõjutada Natura võrgustiku ala. Seega, kui kaebajate kinnistud ka ei asuks

Natura 2000 võrgustiku alal, siis lähtudes asjaolust, et kinnistutel planeeritav tegevus võib siiski

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, peaks keskkonnamõju vaidlustatud kinnistutel siiski (küll

sellest seisukohast kuidas ta mõjutab näiteks lähedal asuvat Natura 2000 ala) hindama. Ka

Natura 2000 võrgustiku ala naabrusse plaanitava tegevuse puhul tuleb arvestada, et tegevus ei

kahjustaks Natura objekte. Seega ei piira vaidlustatud korraldus oluliselt kaebajate õigusi

vaidlusalustel kinnistutel.

28. Ei ole põhjendatud kaebajate taotlus jätta LKS § 91 lg 6 kohaldamata ja algatada

põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus Riigikohtus.

Kaebajad on viidates 15.10.2009 Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-57-09 väitnud, et käesoleval

juhul ei saa vastustaja viidata kaebajate omandiõiguse riivamise alusena Euroopa Liidu Nõukogu

direktiividele, kuna direktiive ei saa kaebajate õigusi piiravalt otse kohaldada. 08.04.2009

otsuses nr 3-07-1839 (p 29) asus Ringkonnakohus seisukohale, et vastustaja kaalutlusõigus

hoiuala moodustamisel oli sedavõrd redutseeritud, et apellantide kinnistud tuli hoiuala hulka

arvata. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-57-09 p-s 21 on Riigikohus märkinud, et ringkonnakohtu

viidatud lahendid käsitlevad ala valimist Natura 2000 erikaitsealade võrgustikku. Hoiuala

moodustamisel aga ei olnud kassaatorite kinnistud hoiuala moodustamise hetkel hõlmatud

Natura 2000 erikaitsealaga. Käesoleval juhul aga ongi tegemist ala valimisega Natura 2000 ala

võrgustikku, mille puhul oli Natura 2000 alade võrgustiku moodustamisel kaalutlusõigus

sedavõrd redutseeritud, et kaebajate kinnistud tuli Natura 2000 võrgustiku nimekirja nimetada.

Euroopa Kohus on leidnud, et Natura alade valikul tuleb arvestada üksnes ökoloogilisi

kriteeriume (Näiteks Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas nr C-44/95). Linnualade valimisel ja

piiride määramisel tuleb lähtuda linnudirektiivi art 4 lg 1 ja 2 nimetatud ornitoloogilistest

kriteeriumitest ning Natura alade valik peab tuginema eelkõige loodusväärtust arvestavatele

teaduslikele faktidele ehk tuleb arvestada eelkõige teadlaste poolt antud arvamustega.

29. Menetluses on V.T. esitanud 02.03.2004 taotluse vaidlustatud kinnistute väljaarvamiseks

Natura 2000 linnuhoiualast (kaebaja 12.06.2009 kohtule esitatud lisa 5).

AS Pajker esitas 02.03.2004 taotluse vaidlustatud kinnistute väljaarvamiseks Natura 2000

linnuhoiualadest, kusjuures kirjas selgitab, et Natura 2000 projekti rakendamine Audru

poldrialal on igati tervitatav, kuid linnuhoiualade piirid peaksid olema nihutatud ~ 1,5 km lääne

suunas vastavalt eelnevatele kokkulepetele (tlk 191, I köide).

06.05.2004 kirjadega R.M.le ja V.T.ele selgitati, et kuna nad on Audru poldri niitude hooldamise

eest saanud märkimisväärseid summasid, siis pidid nad teadma, et tegemist on väärtusliku

linnualaga ning linnuala naabrusesse ja sellele alale hoonete ja rajatiste ehitamine võib oluliselt

kahjustada linnuala kaitseväärtuste soodsat looduskaitselist seisundit (tlk 182 ja 185, I köide).

11.08.2004 on kaebajale väljastatud kiri nr 38-3-1/2927 (tlk 183, I köide), millega teavitati

menetluse edasisest käigust. Seega on kaebajate etteheide asjakohatu ja väär.

AS Pajker aga ka Audru Mõis OÜ (V.T.) on saanud Audru poldri niitude hooldamise eest

märkimisväärseid summasid.

28.08.2003 sõlmiti Pärnumaa Keskkonnateenistuse ja AS Pajker esindaja R.M. vahel

loodushoiutöö leping nr PA-38-3-2003/1471, mille kohaselt AS Pajker kohustus tegema lepingus

ettenähtud loodushoiutöid. Lepingu p 1.1 kohaselt on loodushoiutöödeks kasutatava ala pindala

linnualana väärtusliku poldri hooldamine 148 ha, 500 kr/h, 74 0000 kr ning selle piirid on

määratud lepingu lahutamatu lisana. Lepingu lisast ja lepingust nähtub, et tegemist on

vaidlustatud kinnistutega, mis kuuluvad kaebajatele. 24.09.2003 on loodushoiutööde eest AS-le

Pajker makstud 87 320 krooni (tlk 112, II köide).

28.08.2003 sõlmiti Pärnumaa Keskkonnateenistuse ja OÜ Audru Mõis, keda esindas juhatuse

liige V.T. loodushoiutöö leping nr PA-38-3-2003/1470, mille kohaselt OÜ Audru Mõis kohustus

tegema lepingus ettenähtud loodushoiutöid. Lepingu p 1.1 kohaselt loodushoiutöödeks

kasutatava ala pindala on linnualana väärtusliku poldri hooldamine 152 ha, 500 kr/ha, 76 000

krooni ning selle piirid on määratud lepingu lahutamata lisaga. Lepingust ja lepingu lisast

nähtub, et tegemist on vaidlustatud kinnistutega, mis käesoleval ajal kuuluvad kaebajatele.

16.12.2003 on loodushoiutööde eest OÜ Audru Mõis tasutud 80 830 krooni (tlk 116 ja 116

pöördel, II köide).

Nimetatud

lepingud

on

sõlmitud

06.06.2003

keskkonnaministri

käskkirja

nr

loodushoiutööde teostamise korra kohaselt (tlk 119-125, II köide).

R.M. ja V.T. omandasid 21.11.2004 kinnistud (praegu katastritunnustega 15905:002:0219;

15905:002:0295 ja 15905:002:0296) (kaebaja 12.06.2009 esitatud kaebuse lisa 2). 06.05.2004

teavitati nii R.M. kui ka V.T.e keskkonnaministri 22.04.2004 määruse nr 24 „Majandustegevuse

ajutiste piirangute rakendamine väljaspool kaitsealasid asuvatel Natura 2000 võrgustiku aladel“

kehtestamisest. (Pärnumaa Keskkonnateenistuse 06.05.2004 kiri nr 38 3 1/718-2 AS-le Pajker,

ja Pärnumaa Keskkonnateenistuse 06.05.2004 kiri nr 38-3-1/718-2 V.T.ele, tlk 182 ja 185, I

köide).

AS-i Pajker teavitati 06.05.2004 aastal keskkonnaministri 22.04.2004 määruse nr 24

„Majandustegevuse ajutiste piirangute rakendamine väljaspool kaitsealasid asuvatel Natura 2000

võrgustiku

aladel“

kehtestamisest.

Majandustegevuse

ajutised

piirangud

kehtestati

vaidlusalustele kinnistutele (tlk 126, II köide). AS Pajker sai 2003 loodushoiutöödeks toetust.

Seega, kuna kaebajaid AS Pajker, R.M. ja V.T.e ja teavitati 06.05.2004 ajutistest

majanduspiirangutest ja AS Pajker ja V.T. (OÜ Audru Mõis juhatuse liikmena) olid saanud 2003

loodushoiutöödeks toetust, siis pidid nad teadma, et nimetatud kinnistutel on loodusväärtused

ning kinnistud arvatakse Natura 2000 võrgustikku. V.T. ja R.M. pidid kinnistuid (praegu

katastritunnustega 15905:002:0219; 15905:002:0295 ja 15905:002:0296) 2004 aasta sügisel

omandades sellega ka arvestama.

30. Kaebajad leiavad, et vaidlustatud haldusakt on ebaselge, vastu võetud kaalutlemisreegleid

eirates ja ebaproportsionaalne.

Vaidlustatud haldusakti kohaselt kinnitati LKS § 91 lõike 6 alusel Euroopa Komisjonile esitatav

„Natura 2000 võrgustiku alade – linnualade ja loodusalade nimekiri“.

Eesti Ornitoloogiaühingu „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ ekspertiis-uurimuses on

Euroopa Liidu tähtsusega linnualade valiku aluseks BirdLife International’i tähtsate linnualade

’C’ kategooria kriteeriumid (Kuus, A., Kalamees, A. (koost.) 2003. Euroopa Liidu tähtsusega

linnualad Eestis. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu. lk 7; 13-14, vt tlk 164-222). Nende

kriteeriumide ning juhendite alusel valitud Pärnu lahe IBA alasse kuulus ka maa-ala, millel on

vaidlusalused kinnistud. „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ uurimuse lk 101-102

nähtuvalt on Pärnu lahe alal liigid, mille isendite elupaigad vajavad kaitset. Vaidlustatud

haldusaktis ei ole küll otseselt viidatud nimetatud uurimusele, kuid vaidlustatud haldusakti

andmisel on lähtutud eelkõige just selles ekspertiis-uurimuses esitatust.

Euroopa Kohus on leidnud, et hindamisel, mil määral on liikmesriik täitnud linnudirektiivi artikli

4 lõikest 1 tulenevat kohustust, võib kohus aluseks võtta Euroopa Ühenduste tähtsate linnualade

nimekirja (the Inventory of Important Bird Areas in the European Cmmunity, IBA), kus on ära

märgitud linnualad, millel on ühenduses looduslikult esinevate linnuliikide kaitsmisel suur

tähtsus. Ning kuigi Euroopa Ühenduse tähtsate linnualade nimekiri ei ole asjaomastele

liikmesriikidele õiguslikult siduv, sisaldab see teaduslikke andmeid, mis võimaldavad hinnata,

kas liikmeriik on täitnud kohustust klassifitseerida liikide kaitseks arvuliselt ja suuruselt kõige

sobivamad alad linnualadeks (Euroopa Kohtu otsused C-3/96; C-374/98). Lindude elupaiku,

mille hulka kuuluvad nii nende pesitsus- ja toitumisalad kui rändepeatuspaigad, ei ole reeglina

võimalik piiritleda üksikute kinnistute kaupa. Eriti keeruline oleks eristada mingit väiksemat,

lindudele mittesobivat ala, ühe terviku poldriala piires. Vaidlusalused kinnistud kuuluvad Pärnu

lahe linnuala koosseisu, mis moodustab ühtse ökoloogilise terviku ning millest üksikute

kinnistute väljalõikamine ei ole põhjendatud.

Margus Ellermaa on koostanud 2008 soovitused kaitse korraldamiseks Audru poldri hoiualal

(tellinud Riiklik Looduskaitsekeskus, töövõtuleping nr 1-11/58) (tlk 128-143, II köide).

Eelnimetatud töös on tõdetud (tlk 129 pöördel, II köide) et ala omab ülemaailmset tähtsust

väikeluige ja valgepõsk-lagle kaitses ning regionaalset (Euroopa) tähtsust laululuige kaitses.

Valgepõsk-laglele on ala kujunenud tähtsaks alles 2000-ndatel. Aasta 2007 välitööde

kokkuvõtete põhjal regionaalselt tähtsate liikide hulka kuulub kindlasti ka suur-laukhani.

Enamike ülejäänud vabariigi määruses loetletud liikidele Audru polder on riikliku tähtsusega

peatus- või pesitsusala. Ala on võimalik majandada nii, et sellest kujuneks rahvusvahelise

tähtsusega peatuskoht kurvitsatele (tildrid, tutkas). Seega ka nimetatud töös esitatu kohaselt

asuvad vaidlustatud kinnistutel loodusväärtused.

31. Vastustaja on palunud kohtul Keskkonnaameti poolt tellitud eksperthinnangu valmimiseni

taotluste ja tõendite tähtaja pikendamist.

Vastustaja esitas Keskkonnaameti ja Maaülikooli ning Põllumajandus ja Keskkonnainstituudi

vahelise lepingu nr 14-7.2/98 kohaselt 09.11.2010 Andres Kuresoo Audru poldri hoiuala

laiendamise ettepaneku eksperthinnangu (tlk 145-151, II köide). Eksperthinnangus hinnatakse

vaidlusaluse ala loodusväärtusi kõigi Läänemaa Linnuklubi ettepanekus käsitlevate kinnistute -

Põllu

(15904:003:1725,

15904:003:1726),

Rannamaa

(15904:003:0928),

Poldri

(15904:003:1723, 15904:003:1724) ja Ranna (15904:003:0926) ja Merepiiga, Merepeiu,

Kuldranna (15905:002:0295, 15905:002:0296, 15905:002:0219) puhul nii eraldi kui ka kogu

poldriala ökoloogilisest terviklikkusest lähtuvalt. Hindamisel võeti arvesse ka arenduse mõjusid

vaidlusala vahetus naabruses asuvatele kaitstavatele aladele - Pärnu lahe hoiuala ning Audru

roostiku kaitseala loodusväärtustele. Ekspertiisis on tehtud järeldus, et veelinnud esinevad

suurema asustustihedusega eelkõige suurpoldril s.t Läänemaa Linnuklubi poolt ettepandud alal,

samuti, et linnustiku esinemismuster vaidlusalustel maadel on esinduslik ja lindude

asustustihedus suur. Nimetatud alad moodustavad lahutamatu terviku suurpoldril esinevatest

kevadrändel toituvatele veelindudele sobivatest aladest. Ala terviklikkuse kohta selgitab ekspert,

et Riigikohtu kohtuasja 3-3-1-57-09 poolt tühistatud Audru poldri hoiuala osa väljajätmise

halvimaks tagajärjeks on hüdroloogilise terviku lõhkumine ja veelindude toitumisalade oluline

vähenemine (eriti hanedele, lagledele), samuti puhveralade vähenemine (kõik ala võtmeliigid) ja

kokkuvõttes hoiuala pindala vähenemine kriitiliselt väikseks. Kuigi 09.11.2010 eksperthinnang

on koostatud peale vaidlusaluse määruse kehtestamist, kinnitavad selles esitatud arvamus ja

tulemused, et vaidlusalustel kinnistutel on loodusväärtused. Seega ei ole olnud ega nähtu ka

hilisemalt, et vaidlusaluste kinnistute arvamine Pärnu lahe linnulasse ei olnud meelevaldne.

Ekspert-uuringu „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ uurimuse lk 101 nähtuvalt asuvad

just sellisel alal (just Audru poldri osas) loodusväärtused nagu ka vaidlusaluse haldusaktiga

Natura 2000 võrgustiku ala kinnitati. Natura 2000 linnuala välispiiri on vaid vähesel määral

täpsustatud ning välja on jäetud poldri serva jäävad hoonestatud alad, mis lindudele

peatuspaigaks ei sobi.

Kui ka asuda seisukohale, et vaidlusaluse haldusakti kehtestamisel on eksimusi menetluse ja

vorminõuetes ei saa lähtudes HMS § 58 olla haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuseks, kuna

rikkumised ei mõjutanud asja otsustamist. Ka viimase 09.11.2010 eksperthinnangu kohaselt on

vaidlusalused kinnistud olulised ja moodustavad lahutamatu terviku suurpoldril esinevatest

kevadrändel toituvatele veelindudele sobivatest aladest.

32. Kaebajate väide, et Keskkonnaministeerium on edastanud OÜ-le Hendrikson & Ko ebaõiget

informatsiooni

ja

selliselt

võimalus

uuringu

protsessi

mõjutada,

ei

vasta

tõele.

Keskkonnaministeerium ei ole edastanud OÜ-le Hendrikson & Ko ebaõiget informatsiooni ega

selliselt mõjutanud Audru poldri uuringu protsessi. Kaebaja ise tellis nimetatud uuringu ja

kooskõlastamisele edastatud arvamusega mittenõustumine ei anna alust põhjendamatute ja

alusetute süüdistuste esitamiseks.

33. Vastustaja jääb seisukohale, et V.T. ja R.M. Kuldranna kinnistu omanikena ei ole teinud

kulutusi uuringu tellimisega seoses ning seega nad ei saa nõuda uuringuks tehtud kulutuste

hüvitamist ega nimetada sellise kahju hüvitamise esitamise kavatsust põhjendatud huviks.

Vastustaja jääb ka seisukoha juurde, et kuna kaebajad ei ole kohtule esitanud tõendit (uuringut-

ekspertiisiakti), siis ei saa ka AS Pajker põhjendatud huvina esile tuua kahju hüvitamise nõuet

sellise ekspertiisi tellimisega seotud kulutuste hüvitamiseks, mille tõendina kohtule esitamisest

nad ise loobusid.

34.Käesoleval ajal on Pärnu lahe linnuala Euroopa Komisjonile esitatud.

35. Vastustaja jääb seisukohale, et kui vaidlustatud kinnistud ka ei asuks Natura 2000 võrgustiku

alal, peaks vaidlustatud kinnistutel keskkonnamõju hindama, juhul kui planeeritav tegevus võiks

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kuna vaidlustatud kinnistud asuksid ka siis, kui nad ei

kuuluks Natura 2000 võrgustiku koosseisu, ikka Natura 2000 võrgustiku ala naabruses. Seega

antud juhul ei piira kaebajate õigusi nende kinnistute Natura 2000 võrgustikku kuulumine.

Kaebaja tõendina esitatud 11.02.2009 Keskkonnaministeeriumi kirjas nr 16-1/7328-2 toodud

seisukoht, et loodusdirektiivi art 6 lg 2 meetmed on suunatud üksnes loodusaladel paiknevatele

liikidele ja elupaigatüüpidele, on õige. Nimetatud kirjas on aga ka selgitatud, et vältida tuleb

mõjude avaldumist loodusalal, kuna liikmesriik peab rakendama vajalikke meetmeid, et vältida

alal elupaigatüüpide ja liikide elupaikade halvenemist ja alal kaitstavate liikide olulist häirimist

ning olulist mõju avaldava tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkidele tuleb asjakohaselt hinnata.

Loodusdirektiivi art 7 nähtub, et nimetatud meetmeid peab ka linnualal rakendama.

Keskkonnaministeeriumi kirjast ei saa teha järeldust, nagu ei tuleks Natura 2000 võrgustiku

aladele lähedal asuvatel kinnistutel kavandatavate tegevuste puhul keskkonnamõju hinnata, kui

tegevus eeldatavalt võib oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.

36. Kaebajad järeldavad, et ala peab enne Euroopa Komisjonile Natura 2000 võrgustikku

esitama ja siis kehtestama alale kaitse. Vastustaja on seiskohal, et sellist nõuet LKS ei sätesta.

LKS § 7 kohaselt on loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduseks selle ohustatus, haruldus,

tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust

tulenev kohustus.

Vastustaja jääb ka varasemates vastustes esitatud seisukoha juurde, et Eesti Ornitoloogiaühingu

„Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ ekspertiis-uurimus on vaidlustatud korralduse

menetluses arvestatav. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-57-09 leidnud, et nimetatud uurimus

ei ole kohane ekspertiis hoiuala moodustamise menetluses, kuna ei vasta LKS § 8 esitatud

nõuetele. Euroopa Liidu tähtsusega linnualade valiku aluseks on BirdLife International’i tähtsate

linnualade ’C’ kategooria kriteeriumid („Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ Kuus,

Kalamees, Eesti Ornitoloogiaühing 2003, Tartu, lk 7; 13-14). Nende kriteeriumide ning juhendite

alusel valitud Pärnu lahe IBA alasse kuulus ka maa-ala, millel on vaidlusalused kinnistud.

„Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ uurimuse lk 101-102 nähtuvalt on Pärnu lahe alal

liigid, mille isendite elupaigad vajavad kaitset. Vaidlustatud haldusakti seletuskirjas on kirjas, et

Natura 2000 alade valiku aluseks on olnud looduskaitseliselt väärtuslike taimekoosluste

inventuurid, kaitstavate liikide leiukohad, tähtsad linnualad ja kaitstavad alad, mis on välja

pakutud keskkonnateenistuste, teadlaste ja ekspertide poolt. Natura 200 alade valikul lähtuti

ainult teaduslikest kriteeriumitest. Seega on vaidlusaluse haldusakti seletuskirjas (lk 1 - 2)

selgitatud asjaolu, et alade valikul on lähtutud teadlaste ja ekspertide arvamusest.

Kaebajad väidavad, et nad teadsid, et nende kinnistuid ei ole Natura 2000 võrgustiku nimekirja

kinnitatud, kuna 23.03.2004 anti teada, et Euroopa Komisjonile ei esitata maid ilma eraomanike

kooskõlastamata. Vastutaja jääb selle juurde, et on 06.05.2004 kirjadega teavitas Pärnumaa

Keskkonnateenistus kaebajaid AS Pajker, R.M. ja V.T.e 05.05.2004 keskkonnaministri

määrusega kehtestatud ajutistest majanduspiirangutest ning oma tegevustes paluti arvestada

Natura 2000 võrgustiku esialgsete piiridega. Kaebajatele selgitati ka seda, et kuna nad on Audru

poldri niitude hooldamise eest saanud märkimisväärseid summasid, siis pidid nad teadma, et

tegemist on väärtusliku linnualaga ning linnuala naabrusesse ja sellele alale hoonete ja rajatiste

ehitamine võib oluliselt kahjustada linnuala kaitseväärtuste soodsat looduskaitselist seisundit.

Peale selle olid AS Pajker ja V.T. (OÜ Audru Mõis juhatuse liikmena) saanud 2003. aastal

loodushoiutöödeks toetust. V.T. ja R.M. pidid kinnistuid (praegu katastritunnustega

15905:002:0219; 15905:002:0295 ja 15905:002:0296) 2004. a sügisel omandades arvestama, et

kinnistutel on loodusväärtused. 11.08.2004 (so peale 05.08.2004 Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud Natura korraldust) on AS-le Pajker väljastatud Pärnumaa Keskkonnateenistuse kiri

nr 38-3-1/2927, millega teavitati menetluse edasisest käigust ja selgitati veelkord, et kinnistutel

on 05.05.2004 keskkonnaministri määrusega kehtestatud ajutised majanduspiirangud. Lähtudes

ülaltoodust pidid kaebajad teadma, et nimetatud kinnistutel on loodusväärtused ning kinnistud

arvatakse Natura 2000 võrgustikku.

Väide, et Audru polder on märksa ulatuslikum moodustis kui praegune Natura 2000 võrgustiku

ala ning kuna vastustaja ei ole seda väidet ümber lükanud, siis see nii ongi. Vastustaja ei nõustu

sellise seisukohaga ning märgib, et on oma 15.11.2010 vastuses seda küsimust käsitlenud.

Vaidlustatud kinnistute arvamine Pärnu lahe linnulasse ei olnud meelevaldne. Ekspert-uuringu

„Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ uurimuse lehekülg 101 nähtuvalt asuvad just sellisel

alal (just Audru poldri osas) loodusväärtused nagu ka vaidlustatud haldusaktiga Natura 2000

võrgustiku ala kinnitati. Natura 2000 linnuala välispiiri on vaid vähesel määral täpsustatud ning

välja on jäetud poldri serva jäävad hoonestatud alad, mis lindudele peatuspaigaks ei sobi.

Kaebajate poolt 28.10.2010 vastuse lisas 3 esitatud kaart võib küll näidata Audru poldri suurust,

kuid ei kinnita vähimalgi määral, et kaardil punaselt tähistatud ala peaks olema Natura 2000

võrgustiku ala ja kuuluma väärtuslike linnualade hulka. Küll aga näitab vastustaja poolt esitatud

Andres Kuresoo eksperthinnangu p 1.3 ja lisa 2 ja 5, et just vaidlustatud kinnistutel on lindude

asutustihedus suur ning nimetatud alad moodustavad lahutamatu terviku suurpoldril kevadrändel

toituvatele veelindudele esinevatest aladest (tlk 145-151, II köide).

Seega on Audru poldri ala väärtuse olulisus vaidlustatud kinnistute osas tõendatud, lisaks Eesti

Ornitoloogiaühingu „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ ekspertiis-uurimusele ja

Margus Ellermaa koostatud 2008. aasta soovitustele kaitse korraldamiseks Audru poldri hoiualal,

ka Andres Kuresoo 2010. aasta eksperthinnanguga. Kaebajate seisukoht, et kui eksperdid

M.Ellermaa ja A.Kuresoo on seotud kaebajate arvates erapooliku Eesti Ornitoloogiaühinguga,

siis ei ole ekspertarvamused asjakohased tõendid, vastustaja ei nõustu. Asjaolu, et uuringu

läbiviijad on Eesti Ornitoloogiaühingu liikmed, ei saa kahtluse alla seada nende uurimuse

sõltumatut arvamust, sj ornitoloogid on pädevad isikud hindama linnualade väärtusi ja mõjusid

sellele. Ornitoloogiaühingusse kuuluvad kõige tunnustatumad ornitoloogid, kelle teadmistes ja

eksperdina sõltumatu hinnangu andmises ei ole põhjust kahtluse alla seada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

37. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata ja jätta kaebaja menetluskulud tema

kanda. Vastustaja menetluskulude nõuet ei esitanud.

38. AS-le Pajker kuuluvad Pärnumaal Audru vallas Valgeranna külas kinnistud Põllu

(katastriüksuste tunnustega 15904:003:1725, 15904:003:1726), Rannamaa (15904:003:0928),

Poldri (15904:003:1723, 15904:003:1724) ja Ranna (15904:003:0926).

R.M. ja V.T.e kaasomandisse kuulub samas kinnistu Merepiiga, Merepeiu, Kuldranna

(15905:002:0295, 15905:002:0296, 15905:002:0219).

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615-k kinnitati looduskaitseseaduse (edaspidi

LKS) § 91 lg 6 alusel „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“.

Nimetatud määruse kohaselt ei kuulunud kaebuse esitajate kinnistud Natura 2000 võrgustiku

koosseisu.

18.05.2007 Vabariigi Valitsuse määruse nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu

maakonnas“ § 1 lg 1 p 1 kohaselt võeti kaitse alla Audru poldri hoiuala, kaitse-eesmärgiks

Euroopa nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ looduliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud

liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Nimetatud hoiualal paiknevad ka

kaebuse esitajate kinnistud. 30.05.2007 avaldati Riigi Teataja I osas Vabariigi Valitsuse

18.05.2007 määrus nr 154.

39. Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 154 võeti kaitse alla Audru poldri hoiuala

ja AS Pajker, V.T. ja R.M. esitasid halduskohtule kaebused määruse nr 154 tühistamiseks

ulatuses, milles Audru poldri hoiuala hulka on arvatud kaebajatele kuuluvad kinnistud, mis on

kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna jaoskonna kinnistusregistri

registriosadesse nr 2738106, 2738206, 2738706, 2738806 ja 2958206. Riigikohus rahuldas

kaebajate kaebuse ja tühistas (haldusasi nr 3-3-1-57-09) Vabariigi Valitsuse 18.05.2007. a

määruse nr 154 kaebajate kinnistuid puudutavas osas.

40. Audru poldril pesitsevad järgmised kaitsekorralduslikult olulised liigid nagu roo-loorkull

(Linnudirektiivi I lisa, III kaitsekategooria), tuuletallaja (Linnudirektiivi I lisa, III

kaitsekategooria),

täpikhuik

(Linnudirektiivi

I

lisa,

III

kaitsekategooria),

rukkirääk

(Linnudirektiivi I lisa, III kaitsekategooria), niidurüdi (Linnudirektiivi I lisa, II kaitsekategooria),

mustsaba-vigle (Linnudirektiivi I lisa, II kaitsekategooria), suurkoovitaja (Linnudirektiivi I lisa,

III kaitsekategooria), punajalg-tilder (Linnudirektiivi I lisa, III kaitsekategooria), punaselg-õgija

(Linnudirektiivi I lisa, III kaitsekategooria).

Euroopa Liidu liikmesriikides moodustati linnualad Rahvusvahelise tähtsusega linnualade (nn

IBA alade) alusel ning ornitoloogilised kriteeriumid, mida konkreetsel juhul järgiti, pärinevad

Eesti Ornitoloogiaühingult „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“.

Tähtsate linnualade piiritlemiseks kasutati kogu Euroopa juhendmaterjali „Important Bird Areas

in Europe: Priority sites for conservation“, mistõttu arvestades ala suurt rahvusvahelist tähtsust

ning seda, et tegemist on rahvusvaheliselt tähtsa linnualaga (IBA), mis omab suurt siseriiklikku

kaitseväärtust, oli kriteeriumite ning juhendite alusel valitud Pärnu lahe IBA alasse kaebajate

omandis olevad kinnistud.

41. Käesolevalt esitasid kaebajad kaebuse Vabariigi Valitsuse 23.04.2009 a korralduse nr 148

tühistamiseks osas, millega arvati Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja kaebajatele kuuluvad

kinnistud.

Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et kui Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr

615-k ei määratud kaebajate kinnistuid Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku

alade nimekirja, siis olid kaebajad teadmisel, et nende kinnistutel ei asu kaitse alla võtmisele

kuuluvat loodusobjekti ning neil oli õigustatud ootus, et kinnistud jäävadki Natura 2000

võrgustikust välja või et kinnistuid ei arvata hoiuala hulka.

Kohtu hinnangul ei muuda käesolevalt vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks ka asjaolu, et

Riigikohus tühistas määruse nr 154 .

Ajutised piirangud kehtestati osaliselt ka väljaspool Natura 2000 võrgustikku asuvatele aladele

keskkonnaministri 22.04.2004 määrusega „Majandustegevuse ajutised piirangute rakendamine

väljaspool kaitsealasid asuvatel Natura 2000 võrgustiku aladel“.

Maaomanikud oleks pidanud eeldama, et kui piirangud kehtestati, siis planeeritakse ala kaitse

alla võtta ning Natura võrgustikku esitada.

Natura 2000 ala nimekirjad on lahtised ning neid on võimalik täiendada. Asja materjalidest ja

kaebajatele ala moodustamise menetluse käigus saadetud kirjadest nähtuvalt ei saanud kaebajatel

tekkida õiguspärast ootust või usaldust, et nende kinnistutele ei looda hoiuala või et kinnistud

jäetakse Natura 2000 võrgustikust välja.

Kaebajatele edastatud kirjadest nähtub, et AS Pajker on alates 2002. a suvest hooldanud Audru

poldril asuvaid niite ja saanud selle eest märkimisväärseid summasid, samuti sõlmiti

hooldustööde lepingud eesmärgil, et tegemist on väärtusliku linnualaga, mis vajab kaitset. Juba

lepingute kaudu olid isikud informeeritud, et hooldada tuleb väärtuslikku kooslust ning ka R.M.

ning AS Pajker pidid olema teadlikud, et hooldavad väärtuslikku kooslust, mis on lindude

rändpeatuspaigaks ja pesitsusalaks.

Samuti nähtub, et kuigi Audru Vallavolikogu andis välja detailplaneeringute otsused, ei tingi see

käesoleva haldusakti õigusvastasust ja kohus siinkohal märgib, et võimalik, et Audru

Vallavolikogu saab DP taotlusi läbi vaadata, käesolevalt ei saa otsustada, kas omavalitsus

tegutses otsuseid vastu võttes õiguspäraselt või mitte.

42. Riigikohtu halduskolleegium on juba varasemalt esitanud seisukohad, mille kohaselt LKS §

91 lg-st 6 ega muudest õigusaktidest ei tulene, et Vabariigi Valitsus ei või oma korraldust,

millega Natura 2000 võrgustiku alad kindlaks määratakse, muuta. Lisaks ei ole välistatud

hoiualade loomine aladel, mis pole lülitatud Natura 2000 võrgustikku (RK HK lahend nr 3-3-1-

57-09 p 19). Kuigi on tõsi, et "Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas" § 1 lg 1 p 1

kohaselt võeti kaitse alla Audru poldri hoiuala ja kaitse-eesmärgiks oli Euroopa nõukogu

direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide ja I lisas

nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse ja määrus nr 154 tühistati, on võimalik

eelpooltoodult Natura võrgustiku korraldust muuta. Ka kohtupraktika kohaselt ei ole kohtud

senimaani teistsugusele seisukohale asunud.

43. Käesolevas haldusasjas nähtub, et LKS § 91 lg 6 tulenevalt kinnitas Vabariigi Valitsus

korraldusega Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade loetelu ja Natura

2000 võrgustiku alad määratakse linnudirektiivi art 4 lõigete 1 ja 2 ning loodusdirektiivi art 4

lõike 1 nõuete kohaselt. Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustiku moodustamist Eestis

reguleerivad loodusdirektiiv, linnudirektiiv ja looduskaitseseadus.

44. LKS § 69 kohaselt koosneb Natura 2000 võrgustik Eestis linnualadest, millest Eesti riik on

Euroopa Komisjoni linnudirektiivi kohaselt teavitanud, ning aladest, millel on vastavalt

loodusdirektiivile Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt üleeuroopaline tähtsus. Vastavalt on

märkinud ka Riigikohtu HK, et “Linnudirektiivi kohased kaitsealad on moodustatud koheselt

pärast Euroopa Komisjonile vastavasisulise nimekirja esitamist liikmesriigi poolt (linnudirektiiv,

art 4 lg 1). Loodusdirektiiv näeb seevastu ette, et pärast liikmesriigi poolt alade nimekirja

esitamist Euroopa Komisjonile kinnitab komisjon liikmesriikide esitatud loetelude põhjal

ühenduse tähtsusega alade loetelu (loodusdirektiiv, art 4 lg 2). Ühenduse tähtsusega alade

loetellu määratud alad tuleb liikmesriikidel omakorda võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kuue

aasta jooksul määrata õigus- ja haldusaktide ja/või lepingu alusel erikaitsealaks, st alaks, kus

kohaldatakse vajalikke kaitsemeetmeid, et säilitada või taastada nende looduslike elupaikade

ja/või liikide populatsioonide, mille jaoks ala on määratud, soodsat kaitsestaatust

(loodusdirektiiv art 4 lg 4, art 1 p l ja art 6 lg 1). Alates ala ühenduse tähtsusega alade loetellu

kandmisest lasub liikmesriigil kohustus kohaldada sellel loodusdirektiivi art 6 lõigetes 2–4

sätestatud kaitsemeetmeid (art 4 lg 5). Seda põhimõtet kajastab LKS § 69, mis määratleb

ühenduse tähtsusega alade loetellu kantud alad Natura 2000 võrgustiku aladena. Natura 2000

võrgustiku aladel kohalduvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest

tulenevad kohustused (eelkõige näiteks § 3 p 2 – keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus; § 29

lg 2 – keeld anda tegevusluba, kui kavandatav tegevus võib mõjuda kahjulikult ala

terviklikkusele või kaitse-eesmärgile; § 33 lg 1 p 4 – keskkonnamõju strateegilise hindamise

kohustuslikkus). Nimetatud kohustused tekivad seega juba enne alade riigi poolt erikaitsealadeks

määramist”.

Kuigi kaebajad väidavad, et nad teadsid, et nende kinnistuid ei ole Natura 2000 võrgustiku

nimekirja kinnitatud ja et sai eeldada, et kinnistutel puuduvad väärtused kuna väidetult

23.03.2004 anti teada, et Euroopa Komisjonile ei esitata maid ilma eraomanike kooskõlastamata,

nähtub, et kaebuse esitajatele oli siiski teada, et kinnistutel võib esineda väärtusi, mille tõttu olid

juba varem seatud kaitsemeetmed ja ette nähtud loodushoiutööd, et säilitada olemasolev olukord.

Samas tuleb kohtul nõustuda vastustaja esitatud seisukoha ja andmetega, et 06.05.2004 kirjadega

teavitas Pärnumaa Keskkonnateenistus kaebajaid AS Pajker, R.M. ja V.T.e 05.05.2004

keskkonnaministri määrusega kehtestatud ajutistest majanduspiirangutest ning oma tegevustes

paluti arvestada Natura 2000 võrgustiku esialgsete piiridega. Kaebajatele selgitati lisaks, et kuna

nad on Audru poldri niitude hooldamise eest saanud märkimisväärseid summasid, siis pidid nad

teadma, et tegemist on väärtusliku linnualaga ning linnuala naabrusesse ja sellele alale hoonete ja

rajatiste ehitamine võib oluliselt kahjustada linnuala kaitseväärtuste soodsat looduskaitselist

seisundit, selleks olidki AS Pajker ja V.T. (OÜ Audru Mõis juhatuse liikmena) saanud 2003.

aastal loodushoiutöödeks toetust. V.T. ja R.M. pidid kinnistuid (käesolevalt katastritunnustega

15905:002:0219; 15905:002:0295 ja 15905:002:0296) 2004. a sügisel omandades arvestama, et

kinnistutel on loodusväärtused.

11.08.2004 (so peale 05.08.2004 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud Natura korraldust) on AS-

le Pajker väljastatud Pärnumaa Keskkonnateenistuse kiri nr 38-3-1/2927, millega teavitati

menetluse edasisest käigust ja selgitati veelkord, et kinnistutel on 05.05.2004 keskkonnaministri

määrusega kehtestatud ajutised majanduspiirangud.

Seega ei nõustu kohus, et kaebajatele ei olnud teada, et nimetatud kinnistutel on loodusväärtused

ning kinnistud võidakse arvata Natura 2000 võrgustikku.

Kohtu arvates saab neid põhjendusi kogumis arvestades asuda seisukohale, et korralduse

andmine on olnud põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

45. Kohus nõustub kaebuse esitajatega, et vaidlusalune korraldus võib rikkuda kaebajate

omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, kui haldusakt ei tugine seaduse nõuetele.

Kohus möönab, et mõningane ebaselgus tekkis, kui vastustaja esitas erinevaid seisukohti

analoogilistes asjades seotult kaebeõiguse küsimusega. Kohus leiab, et kaebuse esitajatel on

kaebeõigus. Käesolevalt on Riigikohtu HK selgitanud täiendavalt, mismoodi tuleks mõista

haldusasjades nr 3-3-1-27-09, nr 3-3-1-57-09 ja nr 3-3-1-85-10) avaldatut.

Kokkuvõtteks nähtub Riigikohtu eelmärgitud lahenditest, et kinnistuomaniku kaebeõiguse osas

on põhimõtteliselt võimalikud kaks lahendusvarianti, so tunnustada saaks kaebeõigust üksnes

erikaitseala (nt hoiuala) moodustamise otsusele ning eitada kaebeõigust eelvalikuala määramise

otsusele, ent Riigikohus nimetab, et teine võimalus on tunnustada kaebeõigust eelvalikuala

määramise otsuse vaidlustamiseks, millest omakorda järeldub piiratum kaebeõigus hilisema

erikaitseala moodustamise otsuse vaidlustamiseks (vt Riigikohtu HK lahend nr 3-3-1-58-12 p

14). ELK hinnangul on efektiivse õiguskaitse tagamiseks piisav, kui kinnistuomanikul on

võimalus vaidlustada siseriiklik Natura võrgustiku ala erikaitsealaks määramise otsus (Eesti

õigusest võib näiteks tuua ühenduse tähtsusega alade loetellu kantud alal LKS kohase

looduskaitseala või hoiuala moodustamise).

Kuna Riigikohtu HK märkis lahendis nr 3-3-1-58-12, et Eesti õigus näeb aga lisaks direktiivi

kohaselt üldjuhul Euroopa Komisjoni otsusele järgneva erikaitseala otsuse vastuvõtmisele ette

veel ühe haldusotsuse tegemise ning selleks on LKS § 91 lg 6 kohane eelvalikualade

kindlaksmääramise otsus, siis on kaebuse esitajal kaebeõigus.

Riigikohtu eelviidatud lahendi p-is 17 märgitakse, et LKS § 91 lg 6 alusel vastu võetud

eelvalikualade määramise otsus on haldusakt, täpsemalt üldkorraldus, mis mõjutab

kinnistuomanike õigusi ja mida kinnistuomanikud saavad halduskohtus vaidlustada.

Ka käesoleval juhul nähtub, et korralduse nr 148 tühistamiskaebusega vaidlustamine ei ole

eesmärgipäratu, kuivõrd põhimõtteliselt on väärtuste puudumisel võimalik protsessi nn tagasi

pöörata ja kontrollida väärtuste olemasolu. Korralduse tühistamine võiks kaasa tuua kinnistute

eelvalikualaks

määramise

sisulise

põhjendatuse

uue

kontrollimise

vastustaja

poolt.

Kaitseväärtuse puudumise korral oleks vastustajal võimalik pöörduda Euroopa Komisjoni poole

Natura võrgustiku piiride muutmise ettepanekuga. ELK hinnangul on efektiivse õiguskaitse

tagamiseks piisav, kui kinnistuomanikul on võimalus vaidlustada siseriiklik Natura võrgustiku

ala erikaitsealaks määramise otsus. Riigikohus on selgitanud, et Eesti õigusest võib näiteks tuua

ühenduse tähtsusega alade loetellu kantud alal LKS kohase looduskaitseala või hoiuala

moodustamise. Eesti õigus näeb aga lisaks direktiivi kohaselt üldjuhul Euroopa Komisjoni

otsusele järgneva erikaitseala otsuse vastuvõtmisele ette veel ühe haldusotsuse tegemise ja

selleks on LKS § 91 lg 6 kohane eelvalikualade kindlaksmääramise otsus.

46. Kaebajad leiavad, et vaidlustatud haldusakt on ebaselge, vastu võetud kaalutlemisreegleid

eirates ja ebaproportsionaalne. Kokkuvõtlikult kordas kaebaja, et Riigikohus tühistas oma

15.10.2009 otsusega nr 3-3-1-57-09 Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määruse nr 154 kaebajatele

kuuluvate kinnistute osas hoiuala moodustamise kohta eelkõige järgnevatel põhjustel: (a)

vaidlustatud hoiuala moodustamise määrus oli nõuetekohaselt motiveerimata ja (b) vaidlusaluste

kinnistute kaitse alla võtmisel ei teostatud looduskaitseseaduses kohustuslikuna ettenähtud

nõuetekohast ekspertiisi. Kaebajad leiavad, et käesoleva vaidluse puhul on samaselt jäetud

vaidlustatud haldusakt motiveerimata ja läbi on jäänud viimata LKS-i kohane kaitse alla võtmise

põhjendatuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiis; vaidlustatud haldusaktile ei

eelnenud mingisugust haldusmenetlust.

47. Kuivõrd vaidlust ei ole küsimuses, et nimetatud alal paiknevad kaebajate kinnistud ja Audru

Vallavolikogu otsustega nr 100 "Detailplaneeringu algatamine Valgeranna külas Kuldranna

maaüksusel" ning nr 102 "Detailplaneeringu algatamine Valgeranna külas Põllu, Poldri, Ranna ja

Rannamaa maaüksusel" algatati 14. 06. 2007 kaebajate kinnistute osas detailplaneering, mille

eesmärgiks oli golfiväljaku II etapi ehitusõiguse seadmine, maa sihtotstarbe muutmine

maatulundusmaast äri- ja üldmaaks ning ehitusõiguse määramine paaripuhkemajade ehitamiseks,

siis võib kaebajate tegevus olla piiratud, kui vaidlustatud haldusakti kohaselt kinnitati LKS § 91

lg 6 alusel Euroopa Komisjonile esitatav „Natura 2000 võrgustiku alade – linnualade ja

loodusalade nimekiri,“ mille lisa 1 kohaselt on Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku

linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud linnualade nimekirjas p 45 Pärnu lahe linnuala (EE0040346) Pärnu

maakonnas ning nimetatud on isendite liigid.

48. Kuivõrd kaebuse esitajate põhiväiteks on, et kuna puudub ekspertiis, siis ei saanud arvestada

Eesti Ornitoloogiaühingu „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ uurimust.

Kohus märgituga ei nõustu.

Euroopa Liidu tähtsusega linnualade valiku aluseks on Bird Life International’i tähtsate

linnualade ’C’ kategooria kriteeriumid (Kuus, A., Kalamees, A. (koost.) 2003. Euroopa Liidu

tähtsusega linnualad Eestis. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu. lk 7; 13-14, vt tlk 164-222). Selle

tööga sai arvestada, kuivõrd kaebaja viidatud Riigikohtu lahenditest ei tulene, et antud juhul

peaks olema juba koostatud ekspertiis ja kui see puudub, siis on haldusakt õigusvastane.

Linnudirektiivi artikli 4 lg 1 kohaselt klassifitseerivad liikmesriigid erikaitsealadena direktiivi I

lisas nimetatud liikide kaitseks eelkõige arvuliselt ja suuruselt kõige sobivamad alad ja „ELK

praktika kohaselt piirdub liikmesriigi kaalutlusruum siinkohal ornitoloogiliste kriteeriumite

kohaldamisega selleks, et selgitada välja linnuliikide kaitseks kõige sobivamad alad.

Liikmesriikidel

on

kohustus

kõik

ornitoloogilistele

kriteeriumitele

vastavad

alad

linnukaitsealadeks määrata (nt C-3/96, p-d 61–62). Liikmesriik ei tohi alade määramisel arvesse

võtta muid huve, sh nt sotsiaalseid või majanduslikke kaalutlusi (C-355/90, p 18; C-44/95, p 27).

Väga erandlikel juhtudel on riigil võimalik kindlaksmääratud linnualade ulatust vähendada, kui

selleks on ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub üles ökoloogiliste eesmärkidega seotud avaliku

huvi. Majanduslikud ja vabaaja veetmisega seotud kaalutlused selliseks avalikuks huviks olla ei

saa (C-57/89, p-d 21 ja 22).“

Riigikohus nimetab, et arvesse saab võtta asjakohasena teadusinfo alade loetelust, kus

märgitakse, milliseid kohalikke looduslikke elupaigatüüpe ja liike alal esineb. ELK praktika

kohaselt on tegemist ammendava kriteeriumiteloeteluga ning liikmesriigid ei või ka loodusalade

loetelu esitamisel võtta arvesse majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi, regionaalseid või

kohalikke kaalutlusi (C-371/98, p-d 15–25)“. Kuivõrd eelvalikualade kindlaksmääramisel ei ole

märkimisväärset kaalutlusruumi, siis on piisav, kui kasutatakse olemasolevat teadusinfot.

Riigikohtu lahendis on selgitatud lisaks, et „selles suhtes erineb Natura eelvalikualade

moodustamise otsus üksnes siseriikliku õigusega reguleeritud loodusobjekti kaitse alla võtmise

otsusest (vrd Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-3-1-85-10, p 42). Eelvalikuala korraldust tuli

põhjendada asjaoludega, mis kinnitaksid väljavalitud alade vastavust direktiivides nimetatud

looduskaitsealastele kriteeriumitele“.

Seega tuleb kohtul nõustuda, et nende kriteeriumide ning juhendite alusel on ka valitud Pärnu

lahe IBA alasse vaidlusalused kinnistud. „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ uurimuse

lk 101-102 nähtuvalt on Pärnu lahe alal liigid, mille isendite elupaigad vajavad kaitset ja

vaidlustatud haldusakti andmisel on lähtutud eelkõige just selles ekspertiis-uurimuses esitatust.

Töö sisaldab teaduslikke andmeid, mis võimaldavad hinnata, kas liikmeriik on täitnud kohustust

klassifitseerida liikide kaitseks arvuliselt ja suuruselt kõige sobivamad alad linnualadeks

(Euroopa Kohtu otsused C-3/96; C-374/98).

49. Samas nähtub, et kuna lindude elupaiku, mille hulka kuuluvad nii nende pesitsus- ja

toitumisalad kui rändepeatuspaigad, ei ole reeglina võimalik piiritleda üksikute kinnistute kaupa,

siis puudub ka praktiliselt võimalus lindudele mittesobivat ala määrata kaebaja soovitud viisil.

Vaidlusalused kinnistud kuuluvad Pärnu lahe linnuala koosseisu, mis moodustab ühtse

ökoloogilise terviku.

Kohus on määrusega juhtinud kaebuse esitajate tähelepanu asjaolule, et tulenevalt Riigikohtu

antud selgitustest saab järeldada, et eelvalikualaks määramise otsus saab tugineda teadusinfiole.

Kaebaja vaidlustatud haldusakt on LKS § 91 lg 6 alusel vastu võetud eelvalikualade määramise

otsusena ja kohus sj ei näe, et järgida tuleks seaduse 2. peatükis kirjeldatud loodusobjekti kaitse

alla võtmise menetlust, mistõttu oleks igas sarnases asjas asjassepuutumatud viited LKS –ses

märgitud menetluskorra järgimisele, mis reguleerivad muid küsimusi. Kuna kaebajad olid

märkinud, et eksiti, kui kasutati teadusinfot, siis leidis kohus, et kaebajal on veel võimalik oma

seisukohti täpsustada.

Kaebuse esitajad oma seisukohti enam ei täpsustanud, mistõttu kohus jääb seisukohale, et ELK

praktika kohaselt on teadusinfo justnimelt selleks aluseks, mille põhjal on võimalik otsustus teha,

kuna tegemist on ammendava kriteeriumiteloeteluga, kuigi liikmesriigid võivad loodusalade

loetelu esitamisel võtta arvesse ka muid majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja kohalikke

kaalutlusi, kuid otsustamiseks ei vajanud läbiviidud menetlus ekspertiiside tegemist, kaebaja

nimetas LKS § 8 ekspertiisinõuet. Nagu nähtub, on ekspertiisinõue ja LKS § 9 ette nähtud

hoiuala kaitse alla võtmise menetluse kohta. Seega ei oleks iseenesest haldusakti andmiseks

vajadust ekspertiisi järele.

Kaebajad ei ole senimaani esitanud enda tellitud ekspertiisiakti, seega ei ole kohtule esitaud

tõendeid, mis võiksid mingil moel kinnitada, et asjakohase teadusinfo kasutamine oli antud juhul

välistatud ja kaebajal on olemas andmed/tõendid väärtuste puudumisest.

Kaebajad leiavad, et vaidlustatud haldusakt rikub kaebajate õigusi ning haldusakti andmisel

tulnuks järgida LKS § 8-11 sätestatud menetlusreegleid, kuid kuna antud juhul nähtub, et LKS §

91 lõike 6 kohaselt kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega Euroopa Komisjonile esitatava

Natura 2000 võrgustiku alade loetelu ehk kuna käesoleval juhul on tegemist ala valimisega

Natura 2000 ala võrgustikku, siis ei kohaldata LKS § 8-11 sätteid. Loodusväärtuste kaitse alla

võtmise menetluses tuleb järgida LKS § 8-11 sätestatud menetlusreegleid.

Kaebuse esitajate kinnistuid puudutavalt saab märkida, et kuigi 18.05.2007a Vabariigi Valitsuse

määrus nr 154, millega /§ 1 lg 1/ moodustati Audru poldri hoiuala, piiras kaebajate õigusi

nendele kuuluvatel vaidlustatud kinnistutel (kaebajatel oli õigus ka see haldusakt vaidlustada)

ning see tühistati, on menetlust alustatud uuesti. LKS §-des 14, 32, 33 on sätestatud kitsendused,

mille tuvastamisel kaebajad ei saa väita, et piiranguteks puuduvad põhjused, va kui kaebajad ei

tõenda vastupidist. Käesolevas haldusasjas antud akti saab põhistada ilma eelmärgitud

ekspertiisita ja nagu kohus juba märkis, siis Natura alade valik peab tuginema eelkõige

loodusväärtusi arvestavatele teaduslikele faktidele ehk tuleb arvestada eelkõige teadlaste poolt

antud arvamustega, seega 2003 IBA uuring on antud juhul piisav. Lisaks nimetab kohus

siinkohal, et Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-57-09 leidnud, et nimetatud uurimus ei ole kohane

ekspertiis hoiuala moodustamise menetluses, kuna ei vasta LKS § 8 esitatud nõuetele.

Käesolevalt ei ole hoiuala menetlus vaidluse objektiks ja seetõttu vaidlustatud korralduse

menetluses ei pea lähtuma LKS § 8 lg 3.

50. Kuna „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis“ uurimuse lk 101-102 nähtuvalt on Pärnu

lahe alal liigid, mille isendite elupaigad vajavad kaitset, siis nähtub, et vaidlustatud haldusakti

seletuskirjas märgitaksegi, et Natura 2000 alade valiku aluseks on olnud looduskaitseliselt

väärtuslike taimekoosluste inventuurid, kaitstavate liikide leiukohad, tähtsad linnualad ja

kaitstavad alad, mis on välja pakutud keskkonnateenistuste, teadlaste ja ekspertide poolt. Natura

2000 alade valikul lähtuti ainult teaduslikest kriteeriumitest.

Seega nõustub kohus vastustajaga, et haldusakti andmise alusmaterjal kinnitab, et on võimalik

saada teavet, mille alusel väärtused kindlaks tehakse ja haldusakti seletuskirjast (lk 1 - 2) nähtub,

et alade valikul on lähtutud teadlaste ja ekspertide arvamusest.

51. Kohus nõustub kaebajatega selles, et hilisemad uuringud ei saa mõjutada käesoleva

haldusakti tulemusi. Ometi saab siiski vastustaja viidata, et kuivõrd kaebaja ise ei esitanud oma

tellitud ekspertuurimust, siis ei ole olnud vastustajal põhjust käesoleva ajani kahelda

loodusväärtuste olemasolus kaebajate kinnistutel ning kaebajate kinnistute osas on Riigikohtu

otsusest tulenevalt uuesti alustatud kaitse korraldamiseks vajalike uuringute läbiviimist.

Vastavalt ongi M.Ellermaa koostatud 2008 soovitused kaitse korraldamiseks Audru poldri

hoiualal ja A.Kuresoo poolt 09.11.2010 esitatud Audru poldri hoiuala laiendamise ettepaneku

eksperthinnang ja töö on tellitud Riikliku Looduskaitsekeskuse poolt (tlk 128-143, II köide).

Tlk 129 pöördel ( II köide) olevas töös nimetatakse ülemaailmset tähtsust väikeluige ja

valgepõsk-lagle kaitseks ning regionaalset (Euroopa) tähtsust laululuige kaitseks; valgepõsk-

laglele on ala kujunenud tähtsaks alles 2000-ndatel. Aastal 2007 tehtud välitööde kokkuvõttest

nähtub, et regionaalselt tähtsate liikide hulka kuulub suur-laukhani; ülejäänud vabariigi

määruses loetletud liikidele Audru polder on riikliku tähtsusega peatus- või pesitsusala. Ka on

märgitud, et ala on võimalik majandada nii, et sellest kujuneks rahvusvahelise tähtsusega

peatuskoht kurvitsatele (tildrid, tutkas).

Kohus nõustub, et kuna käesoleval ajal menetluses oleva tööga ei saa põhistada varasemat

haldusakti, on kohus siinkohal vajalikuks pidanud tõendina esitatud dokumente mitte tagastada,

kuivõrd vastustaja ei ole soovinud sellega mitte põhistada vaidlusalust haldusakti, vaid ta esitab

andmed, mis kinnistavad, et senimaani ei ole võimalik olnud loobuda ala kaitsmisest, seda enam,

et kaebuse esitajad ei esitanud vastustajale ega kohtule enda tellitud tööd, mis võiks kinnitada, et

peaks esinema põhjendatud kahtlusi varem kogutud teadusinfo õigsuse suhtes. Kuna Natura

2000 võrgustiku alade määratlemine on üles ehitatud printsiibil, et liikmesriigid peavad

keskenduma teadusliku kriteeriumi rakendamise abil välja selgitatud alade kaitse korraldamisele

ning isegi, kui vahepealsel ajal on Natura 2000 võrgustiku ala seisund halvenenud, ei tähenda

see alade välja arvamist, vaid eelkõige vajadust suurendada jõupingutusi olemasolevate alade

kaitse korraldamisele. Kuna kaebajad kahtlesid, kas kinnistutel asub kaitset vajavaid

loodusväärtusi või et neid asub seal nüüdseks vähesemal määral, kui eeldaks kinnistute Natura

2000 alana määratlemine, siis nähtub kohtule, et kaebajate kinnistute Natura 2000 võrgustiku

alana määratlemine ei ole toimunud meelevaldselt ja senimaani ei esine kahtlusi väärtuste

puudumisest. Kaebaja ei esitanud enda tellitud ekspert-tööd, mistõttu kohtul puudub võimalus

võrrelda erinevate spetsialistide seisukohti, kuid kaebaja nappidest seletustest võib järeldada, et

tellitud töö pigem kinnitaks väärtuste olemasolu, kui lükkaks nende esinemise võimaluse ümber.

Selgituse, justkui oleks vastustaja esitanud ekspertiisiks valeandmeid on vastustaja ümber

lükanud, kuid isegi kui see niimoodi oleks olnud, on käesolevaks ajaks möödunud pikka

ajavahemik, mil kaebaja saanuks lähteandmeid täpsustades nõuda tema tellitud ekspertiisi

lõpuleviimist. Isegi juhul, kui võrgustike alade seisundid halvenevad või juba halvenesid, ei ole

see aluseks, et teha nimekirjades muutusi, kuivõrd ka sellisel juhul tuleb ennekõike alade

kaitsekorraldust tõhustada.

Kohtule ei esitatud tõendeid, et lisaks eeltoodule oleks haldusakt kuidagi ebaproportsionaalne.

Vastustaja esitas tõendid, mis kinnitavad, et kaebajate kinnistute osas ei saa kaebajate esitatut

arvesse võtta ja nende esitatud kaart, mis võiks kaebajate arvates pädeda, ei põhine ühelegi

teadusinfo kriteeriumile ja ei peegelda õigesti tegelikke asjaolusid.

Kaebajad leidsid, et kui võtta kogu Pärnu lahe linnuala (koodiga RAH0000131, pindalaga 109

581 ha), siis tegelikult on kaebajate esitatud kompromissvariant (millega väheneks Natura ala

ainult ca 75 ha võrra) vähendab kogu Pärnu lahe linnuala ainult ca 0,068 % võrra. Väita, et

Natura 2000 võrgustiku ala vähendamine 0,068% on kaitstavate lindude rände- ja

pesitsuspaikade osas otsustava tähendusega või isegi olulist mõju omavat, on ebaõige.

Vaidlusaluste kinnistute arvamiseks Natura 2000 võrgustikku ei piisa kinnistute Audru poldri

koosseisu kuulumisest. Kuna Audru poldrit ei arvatud Natura 2000 koosseisu täies ulatuses, siis

rikub vaidlustatud haldusakt ka PS §-st 12 tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet. Audru poldri

tegelik ulatus nähtub kaebusele lisana esitatud kaardilt (punasega tähistatud ala, vt tlk 86 ja 91, II

köide). Kaebajad toovad võrdluseks Natura 2000 võrgustiku ulatuse Audru poldril käesoleval

hetkel ( kaart tlk 86 pöördel, II köide).

Kohus siinkohal märgib, et nn kompromisslahendusega ei saanud vastustaja enam arvestada ja

kui mingil põhjusel muudatuste tegemine osutub võimalikuks, siis seda ka tehakse. Käesoleval

ajal on kinnistute arvamine Pärnu lahe linnulasse teostatud uuringu „Euroopa Liidu tähtsusega

linnualad Eestis“ ja selle uurimuse lk 101 nähtuvalt asuvad sellisel alal (just Audru poldri osas)

loodusväärtused, vastavalt Natura 2000 võrgustiku ala ka kinnitati. Natura 2000 linnuala

välispiiri on täpsustatud, kuna välja jäeti poldri servale jäävad hoonestatud alad, mis lindudele

peatuspaigaks ei sobi. Kuna kaebajate poolt oli 28.10.2010 vastuses (lisa 3) küll esitatud kaart

Audru poldri suuruse kohta, ei ole sellel kaardil märgitud ala osas (punasega tähistatud ala)

kaebajatel esitada andmeid, et see ala ei peaks kuuluma väärtuslike linnualade hulka, kui samas

nähtub, et nimetatud alad moodustavad lahutamatu terviku suurpoldril. Vastustaja ei saa kuidagi

asuda tõendama, justkui oleks kaebaja soovitud viisil Natura ala vähendamine võimalik. Nn

kompromissvariant ca 75 ha osas ala vähendamiseks ei oleks võimalik ja vastustaja ei pea seda

eraldiseisvalt tõendama. Väga erandlikel juhtudel on riigil võimalik kindlaksmääratud linnualade

ulatust vähendada, seda saaks teha, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub üles

ökoloogiliste eesmärkidega seotud avaliku huvi, kuid majanduslikud ja vabaaja veetmisega

seotud kaalutlused selliseks avalikuks huviks olla ei saa (C-57/89, p-d 21 ja 22). Kaebaja,

soovides rajada eraettevõtluse raames golfiraja, toetub aga selliselt majanduslikule ja vaba-aja

veetmise huvile, millele antud juhul vastustaja toetuda ei saa.

Inimasutusega alad ilmselgelt ei toeta võimalust kaitsta looduväärtusi soovitud viisil, mistõttu ei

ole tekkinud kaebaja kinnistutel samaväärset olukorda, et vastustaja saanuks juba koheselt piiri

korrigeerida.

52. Kaebajad ei ole rahul sellega, et neid ei kaasatud menetlusse.

Kohus nõustub kaebuse esitajatega, et hoiuala moodustamise menetluse suhtes on nad juba

avaldanud arvamust, et neil puudus võimalus esitada oma vastuväited ning ka käesolevalt

leiavad kaebajad, et neid ei ole ettenähtud korras menetlusse kaasatud või neid võidi kohelda

ebavõrdselt teiste kinnistute omanikega.

Vastustaja on märkinud, et miks ta leiab, et kaebajad on olnud kaasatud menetlusse määral, mis

võimaldas olla asjadega kursis ja kaitsta vajadusel oma õigusi.

Nii hoiuala moodustamise kohta kui ka käesolevas haldusasjas on vastustaja viidanud, et

maaomanikele on teatatud vastavasisuliste kirjadega ja postiga kaitse alla võtmise vajadusest ja

kaitse alla võtmisele eelnes LKS § 9 tulenev menetlus ning loodusobjekti kaitse alla võtmise

teade on avaldatud ka 02.08.2004 Ametlikes Teadaannetes, st et teates avaldati hoiualade

nimekiri, hoiualade avalik väljapanek ja teatatud oli avalike arutelude toimumise aegadest,

samuti vastuväidete ja ettepanekute esitamise tähtaegadest. Need teated olid avaldatud ka

05.08.2004 ajalehes „Eesti Päevaleht“, „Pärnu Postimees“. Vastustaja on esitanud andmed, et

AS-le Pajker, mille juhatuse liige on kaebuse esitaja R.M., on Pärnumaa Keskkonnateenistus

saatnud 06.05.2004 kirja nr 38-3-1/718-2, milles informeeritakse Natura 2000 võrgustikku

kuuluva hoiuala moodustamise protsessist ning täiendavalt LKS § 9 lg 5 kohase teate 11.08.2004

kirjaga nr 38-3-1/2927, millega informeeriti kaebajat edasisest menetlusprotsessist ja

võimalusest osaleda avalikul väljapanekul (11.08.2004 – 27.09.2004), ka teatati avaliku arutelu

toimumise ajast (08.09.2004). Kinnistute kaasomanikku on 06. 05.2004 teavitatud kirjaga nr 38-

3-1/718-2 kavandatavatest piirangutest. Nt on 08.09.2004 Audru Vallavalitsuses toimunud

hoiualade kaitse alla võtmise avalikul arutelul osalenute nimekirjast näha, et sellel koosolekul

osales R.M..

Kohus siinkohal märgib, et kuivõrd ka Riigikohus on nentinud teises haldusasjas, et hoiualade

moodustamise menetluse algusest alates pole võimalik eristada, kas menetlused viidi läbi

eristades hoiuala või Natura eelvalikuala moodustamise otsuse langetamisele suunatud tegevusi,

siis saab käesolevalt möönda, et ilmselt on selline olukord tekkinud mitte üksnes kaebajate

kinnistutega puudutavas osas ja olukorda selgitab asjaolu, et esines erinev arusaam, missugusena

tuleks mõista ühe või teise haldusakti tähendust ja selle andmiseks vajalikku menetlust, millele

on kohus viidanud juba eelnevalt, kui tõi esile Riigikohtu HK tõlgenduse kehtivast olukorrast ja

seadusest. Kohus leiab, et kuivõrd eelnevast selgub, et kui hoiuala menetlust ning Natura

eelvalikuala menetlust ka ei hoitud rangelt lahus, siis nende osalisel ühitamisel ei saa siiski asuda

seisukohale, et isikud jäid ära kuulamata või et nad olid teadmatuses, miks Natura eelvalikulasid

moodustatakse ja missugused kaitsekohustused võiksid üldse tulevikus veel järgneda. Seega ei

saa väita, et vastustaja jättis isikud ilma võimalusest HMS § 40 lg 3 p 6 alusel nende seisukohti

avaldada, selliselt olid menetlusosalistena ka kaebajad ära kuulatud, kuigi jäädi erinevatele

seisukohtadele. Kui kinnistuomanikele oli tagatud arvamuste esitamine ja antud juhul ka

kaebajatele, siis järeldub, et vastuväidete esitamise võimalus oli olemas ning vastuväidetele

esitati omapoolseid sisulisi selgitusi. Vastustaja vastustest ei saa järeldada, et kaebajaid koheldi

ebavõrdselt, kuna selline osaliselt kattuv menetlus kehtis kõigi suhtes ja kaebaja ei ole toonud

esile andmeid, mil keegi muu isik oleks saanud teistsuguse kohtlemise osaliseks.

Kohus ei saa nõustuda kaebajatega, et eelnevalt saanuks kaebajatel tekkida tõsikindel

veendumust, et nende kinnistuid Natura võrgustikku üldse ei arvata ja seda ka siis, kui nn üldust

olevat teavitatud vastuoluliselt ja kaebajad väidetavalt ei teadnud täpset aega, kuidas

eelvalikualade määramise menetlus edasiselt jätkub.

Kuna Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et hea halduse põhimõte tähendab ka seda, et isikule

tuleb mõistliku aja jooksul anda teavet teda puudutava menetluse käigust ning „Hea halduse

põhimõttega

ei

ole

kooskõlas

menetluse

läbiviimine

menetlusosalise

teadmata

ja

menetlusosalisega suhtlemata (vt Riigikohtu üldkogu 31. mai 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-85-10,

p 37 ja seal viidatud lahendid), siis ka käesoleval juhul võib kohus küll möönda, et selle

põhimõtte vastu on vastustaja korralduse andmise menetluses eksinud, kui esitati vastuolulist

teavet, kuid kokkuvõtteks kõigest eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebuse esitajaid

oli siiski informeeritud piisavalt haldusmenetlusest nii, et kaebajad said esitada kõik oma

vastuväited, st neile olid tagatud võimalused oma vastuväidete esitamiseks menetluse kestel ja

need vastuväited on arvestatavad nii hoiuala menetluses kui ka käesolevas menetluses, vastustaja

sj ongi neid ka niimoodi arvestanud. Kuna hoiuala menetlus jätkub, siis on kaebajal veelkord

võimalik tuua välja lisa-argumente, kui neid esineb, samuti osaleda teda huvitavas ekspertiisis ja

tellida oma ekspertiis. Hoolimata sellest, et kinnistuid 2004. aastal eelvalikualade nimekirja ei

arvatud, oli kinnistute omanikule keskkonnateenistusega peetud kirjavahetusest teada, et

menetlust jätkatakse ning pole välistatud kinnistute hilisem lisamine Natura eelvalikualade

hulka. Kuigi kaebajad väidavad, et nad teadsid, et nende kinnistuid ei ole Natura 2000 võrgustiku

nimekirja kinnitatud, kuna 23.03.2004 anti teada, et Euroopa Komisjonile ei esitata maid ilma

eraomanike kooskõlastamata, ei saa sellest järeldada, et kaebajatele oli seetõttu lubatud alade

väljajätmist võrgustikust.

Vastutaja on oma vastustes juba selgitanud, et 06.05.2004 kirjadega teavitas Pärnumaa

Keskkonnateenistus kaebajaid AS Pajker, R.M. ja V.T.e 05.05.2004 keskkonnaministri

määrusega kehtestatud ajutistest majanduspiirangutest ning oma tegevustes paluti arvestada

Natura 2000 võrgustiku esialgsete piiridega. Seega ei saanud ühegi menetlus tarvis jääda

arusaama, et Natura võrgustiku piirid pole teada või et alal piiranguid muudetakse. Kaebajatele

seega justnimelt selgitati, et nad on Audru poldri niitude hooldamise eest saanud

märkimisväärseid summasid, seega on tegemist väärtusliku linnualaga ning linnuala naabrusesse

ja sellele alale hoonete ja rajatiste ehitamine võib oluliselt kahjustada linnuala kaitseväärtuste

soodsat looduskaitselist seisundit. AS Pajker ja V.T. (OÜ Audru Mõis juhatuse liikmena) olid

saanud 2003. a loodushoiutöödeks toetust. V.T. ja R.M. pidid kinnistuid (praegu

katastritunnustega 15905:002:0219; 15905:002:0295 ja 15905:002:0296) 2004. a sügisel

omandades arvestama, et kinnistutel on loodusväärtused. Kuigi kaebajad leiavad, et nad

omandasid vaidlusaluse kinnistu riigilt maa ostueesõiguse erastamise kaudu ja omandiõigus

vaidlusalusele kinnistule tekkis 24.11.2004 ning erastamisdokumentides ega ostu-müügilepingus

ei olnud viidet sellele, et vaidlusalune kinnistu on riigil kavas lülitada Natura 2000 võrgustikku

või et nimetatud maatüki osas üldse mingisugused looduskaitselised piirangud võiksid kunagi

kohalduda, ei nõustu kohus selle seisukohaga. Nähtuvalt vastustaja esitatud andmetest ja ka

kaebaja enda tõenditest kinnistute soetamise ning moodustamise aegade kohta saab kohus

järeldada, et nii kinnistute edasimüügil või nende ümberkujundamisel peab iga järgnev omanik

arvestama, mis eelnevalt on toimunud. Antud juhul juba isikute kattuvus ei võimalda väita, et

keegi ei olnud teadlik piirangute võimalusest. 11.08.2004 (so peale 05.08.2004 Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud Natura korraldust) on AS-le Pajker väljastatud Pärnumaa

Keskkonnateenistuse kiri nr 38-3-1/2927, millega teavitati menetluse edasisest käigust ja selgitati

veelkord, et kinnistutel on 05.05.2004 keskkonnaministri määrusega kehtestatud ajutised

majanduspiirangud. Kuna Loodusdirektiivi art 4 lg 4 kohaselt tuleb ühenduse tähtsusega alad

määrata erikaitsealadeks võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kuue aasta jooksul, siis võib

kinnistute eelvalikualaks määramise ja erikaitsealaks määramise otsuste vahele jääda

märkimisväärne ajavahemik, mille kestel kinnistuomaniku õigused on juba oluliselt piiratud ja

nii see antud juhul ka toimus. Seega jääb kohus seisukohale, et lähtudes ülaltoodust ja kohtule ka

varem esitatud andmetest pidid kaebajad teadma, et nimetatud kinnistutel on loodusväärtused

ning kinnistud arvatakse Natura 2000 võrgustikku.

53. Kuna korraldus nr 148 on kaebaja kinnistute avalik-õigusliku seisundi muutmisele suunatud

üldkorraldus (HMS § 51 lg 2), siis tuli järgida menetlusnõudeid ning selle vormistamisnõudeid.

LKS ei näe Natura eelvalikualade kindlaksmääramise otsuse tegemisel ette seaduse 2. peatükis

kirjeldatud loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse läbiviimist, mistõttu on kaebaja

vastavasisulised viited asjassepuutumatud.

Küll aga tuleb otsuse tegemisel järgida haldusmenetluse seadusest tulenevaid nõudeid (vt ka

LKS § 6) ning põhimõtteliselt on ka vastustaja möönnud, et ta järgis HMS menetlusnõudeid ning

kuna HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema põhjendatud, milles tuleb ära

märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (§ 56 lg 2), siis on ka need nõuded täidetud.

Kuna tegemist on kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga, siis tuleb aktis märkida kaalutlused,

millest haldusorgan akti andmisel lähtus (§ 56 lg 3).

Kuigi kohus märkis, miks menetlus ei olnud täiel määral läbipaistev, ei vii see kohut veel

järelduseni, et haldusakt tuleb tühistada ja nagu nähtub, on kaebaja haldusaktist teadasaamisel

selle õigel ajal vaidlustanud. Kaebaja etteheidete osas korraldusele nr 148 märgib kohus, et selles

on ära toodud andmise õiguslik alus, so LKS § 91 lg 6. Edasiselt esitatakse linnualade ja

loodusalade nimekiri koos loeteluga liikidest ja elupaigatüüpidest, mida konkreetsel alal

kaitstakse ja lisatud on ka linnualade ja loodusalade ülevaatekaardid, kaebaja märkis ka ise,

kuidas alade detailsete kaartidega saab tutvuda.

Kuivõrd

andmetega

sai

tutvuda

Keskkonnaministeeriumis,

Keskkonnaametis,

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel www.maaamet.ee,

siis ei saa kohus järeldada, et korraldus ei sisalda selle andmise faktilisi ja õiguslikke alused,

ühtlasi oli võimalik küsida lisainfot, kui mingil põhjusel teave ei olnud piisava. Kaebuse esitaja

ei märgi, et ta oli sunnitud küsima lisateavet ja et sellele ei vastatud.

Korralduse põhjendused ei ole tõepoolest antud detailselt, mida selgitab ilmselt ka asjaolu, et

vastustaja leidis, et kinnistuomanikke on juba varasemalt informeeritud ja avalike koosolekute

kaudu on taustaolukord ja EL õigus lahti selgitatud, samuti on isikud loodushoiutoetuste kaudu

kursis, miks Natura 2000 ellu viiakse ning mida see võiks kaasa tuua kinnistuomanikele.

Käesolevalt nähtus, et kaebajad ei olnud jätnud tehinguid tegemata, ehkki juba

loodushoiutoetuste kaudu tehti piirangute võimalused selgeks. Samas nähtub kohtule, et kuivõrd

vastustaja leiab, et ta pidi käesolevalt esitama Euroopa Komisjonile Natura võrgustiku nimekirja

ja selle muutmise nimekirja ja selle korraldusega teatatakse Euroopa Komisjonile loetelu ja

vajalikud andmed kõigist aladest, millistel on loodusdirektiivi kriteeriumidele vastavad

loodusväärtused, siis piisas neist andmetest. Kuna vastustaja leiab, et tegemist ei ole kaevatava

haldusaktiga ning vastustajast võib aru saada nii, et ta on menetluslikult ja ekspertiisi

korraldamise sisukohalt olulised toimingud pidanud vajalikuks läbi viia ennekõike kaitsekorra

määramisel, siis võib ka see selgitada motivatsiooni nappust, ent nagu kohus märkis, ei viinud

see siiski kaebaja õiguste rikkumiseni, kuivõrd sõltumata, missugune konkreetne menetlus

parajasti toimus, on kaebajad saanud vajaliku teabe ning esitada ka oma vastuväited, arvamused,

kompromissi selgituse käesolevas haldusasjas. Ometi ei saa ühegi arvamuse, seisukoha ja

vastuväite alusel tõdeda, et kaitse-eesmärgid puuduksid. Isegi kui toimus menetluste nn juhuslik

kattuvus, ei ole jäetud tagamata isikute ärakuulamine.

Kuigi kohus ei nõustunud vastustaja seisukohaga käesolevas kohtumenetluses selles, et

looduskaitselised piirangud omandi kasutamiseks saab seada vaid LKS –s kehtestatud korras (vt

nt vastustaja varasem vastus 18.08.11 a p 5 ja 6.1 ja hilisem kinnitus 01.12.11 tlk 38-39 III kd),

tuleb kohtul möönda, et ka hilisem kaitse alla võtmise menetlus võimaldab piiride osas

muudatusi juhul, kui ekspertiisi andmed seda võimaldavad. Euroopa Komisjonile saab vastustaja

esitada uue Natura ala piiri, kui tõendatakse teaduslikult varasem eksimus.

Kohus siinkohal nimetab veel, et asjaolu, et kasutatakse ornitoloogide uurimusi, ei kinnita

kohtule, et tegemist on nn kallutatud ekspertiiside või uuringutega, kuna teadaolevalt saab

eksperdiks olla pädev eriteadmistega isik, kelleks ornitoloogid kahtlemata on arvestades nende

eriharidust. Kohus ei saaks asendada oma teadmistega spetsialistide tehtavaid uuringuid.

Nimetades veelkord ka kohtupraktikat, nõustub kohus, et põhjendamisnõude eesmärgiks on ka

see, et isik, kelle õigusi aktiga piiratakse, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult,

ja et ta saaks vajadusel oma õigusi kaitsta (vt näiteks Riigikohtu HK 28. 10. 2003. a otsus asjas

nr 3-3-1-66-03, p 18). Käesolevalt on kaebajad saanud oma õigusi kaitsta ja esitada kõik väited,

mis on nende meelest asjakohased ja kohus andis piisava aja esitada ja lõpetada ka kaebajate

tellitud ekspertiis, kuid kaebajad seda ei teinud.

Lisaks märgib kohus, et ka Riigikohus on selgitanud, et kinnistute loodusdisrektiivi kohaseks

Natura eelvalikualaks määramise otsuse õiguslik olemus on raskesti määratletav, kuid nagu

nähtub, on Riigikohus nõustunud, et kaebeõigus on isikul olemas ka siis, kui vaidlus kulgeb

eelvalikuala üle. Tuginedes Riigikohtu lahendile nähtub käesolevalt üheselt, et kaebajate

kaebeõigus tuleb antud vaidluses tunnustada ja tühistamisnõue on selles mõttes asjakohane,

mistõttu kohus kontrolliski, kas Vabariigi Valitsuse 23.04.09 a korraldus nr 148 rikub kaebaja

õigusi või mitte. Vastustaja on ka käesolevalt endiselt seisukohal (vastus 07.11.13.a. tlk 53 II

kd).

Kohus jääb seisukohale, et tegemist on vaidlustatava haldusaktiga ning mööndes, et korraldus on

kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt, siis nähtub, et korralduses ei ole ära toodud selgelt neid

kaalutlusi, millest haldusorgan korralduse andmisel lähtus, kuid nagu märgitud, võis see tuleneda

asjaolust, et selle haldusakti olemust oli raske määratleda ja et vastustaja ei nõustunud

kaebeõigusega. Samas nõustub kohus vastustajaga, et kuna tal ei olnud eelvalikualade

kindlaksmääramisel märkimisväärset kaalutlusruumi, siis tulenevad põhjused õigusaktidest ning

põhjendused on märgitud ära ka vastustaja esitatud kirjades (23.11.2009 nr 20-3/12843-6,

18.10.2010 nr 1-8/20-11, 22.11.2010 nr 1-8/20-17, 23.12.2010 nr 1-8/20-20, 01.12.2011 nr 1-

8/5638-6), mille alusel oli võimalik asjaolusid kontrollida ja üle küsida.

Riigikohus on siinkohal nimetanud, kuivõrd Natura eelvalikualade moodustamise otsus erineb

üksnes siseriikliku õigusega reguleeritud loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusest (vrd

Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-3-1-85-10, p 42), siis eelvalikuala korraldust tuli põhjendada

asjaoludega,

mis

kinnitaksid

väljavalitud

alade

vastavust

direktiivides

nimetatud

looduskaitsealastele kriteeriumitele ja ei saanud kaaluda nt kinnistuomanike erahuve. Kohus

nõustub seega eelneva alusel vastustajaga, et korralduse andmisel ei rikutud HMS § 56 lõiget 3.

HMS § 40 lg 3 p 6 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalist ära kuulamata, kui

haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50. Antud juhul oli

kaebaja ära kuulatud, ning kaebaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud väiteid või asjaolusid,

mis viitaksid, et vastustaja esitatud materjalid ei ole korralduse sisulise õiguspärasuse hindamisel

asjakohased. Kaebaja osundas menetlusvigadele, mis toimunut arvestades jäi sisutühjaks, ka

nimetas kaebaja korduvalt korralduse vormilistele puudustele, kuid nagu nähtus, ei oleks asja

teistkordsel otsustamisel võimalik asjaolusid kaaludes teha teistsugust otsust ning menetlus- ja

vormivigadest hoolimata on korraldus kontrollitav. Kohus nõustub kaebajatega, et kaebajatel ei

ole kohustust tõendada, et loodusväärtusi ei esine kinnistutel ulatuses, mis tingiks nende

paratamatu Natura 2000 võrgustiku arvamise (ehk negatiivset asjaolu tõendamise kohustust),

kuid kohus leiab, et kui kaebuse esitajad soovivad ümber lükata vastustaja tuvastatud asjaolud,

siis tuleb kaebajal need ümber lükata tõenditega. Antud juhul ei ole tegemist olukorraga, mil

vastustaja oleks teinud otsuse ilma tõenditeta. Kohus leiab, et puudujäägid menetluses ja

korralduse vormistamisel ei ole sellised, mis toovad kaasa korralduse tühistamise -HMS § 58.

54. Kaebajad paluvad jätta LKS § 91 lg 6 kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetlus. Vastustaja leiab, et kaebajate taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Kuna kaebaja on olnud arusaamisel, et kohaldada tuleb LKS neid sätteid, mis tegelikult on

asjakohased kaitserežiimi määramisel ning kuna kaebaja leiab, et andmata on jäetud ka

menetluskord, siis kohus nõustub vastustajaga, et taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Antud juhul ei ole LKS § 91 lg 6 õigusselgusetu ja nagu eelnevast nähtub, on Riigikohus

pidanud võimalikuks selle normi kehtivusest teha ka lahend. Kuna LKS § 91 lg 6 ei peagi

reguleerima nende ekspertiiside tegemist, mida nimetab LKS nt kaitserežiimi määramiseks ja

menetlusele kohaldub haldusmenetluse seadustik, siis ei puudu Natura võrgustiku määramiseks

kohane menetlus ning puudub kaebaja nimetatud vastuolu PS-ga. Kuna kaebaja leiab, et

erinevate huvide kaalumist takistab menetlusreglite puudumine, siis nähtus, et nii see ei ole, kuna

menetlusreegliteks on HMS sätted. Kaebuse esitaja on mõistnud, et LKS § 91 lg 6 on seatud

natura 2000 võrgustiku määramiseks ja kohus on eelnevalt selgitanud, kuidas Riigikohus on

antud normi tõlgendanud ning seda rakendanud. Kohus siinkohal nimetab lisaks, et LKS § 10 lg

1, mis on asjassepuutuv norm hoiuala moodustamisel, on läbinud õiguskantsleri kontrolli.

Kohtule teadaolevalt viiakse kaebajate kinnistute suhtes läbi keskkonnaministri algatatud Audru

poldri looduskaitseala kaitse-eeskirja menetlust ning see läbis avalikustamise, kui kaebajate

kinnistud jäävad kaitseala koosseisu, mille menetlus on pooleli, siis saab kaebaja ka sealses

menetluses esitada oma vastuväited.

Vastustaja on lisanud, et ta lähtus Natura 2000 võrgustiku nimekirja ettevalmistamisel Vabariigi

Valitsuse 25. juulil 2000 kinnitatud riiklikust programmist „Eesti Natura 2000“ aastateks 2000–

2007 (RTL 2000, 88, 1337) ja 6. mai 2003 Vabariigi Valitsuse korraldusest nr 267 „Aastateks

2000-2007 koostatud riikliku programmi "Eesti Natura 2000" II etapi (2003-2007) tegevuskava

kinnitamine“ tegevuskavast (RTL 2003, 60, 847). Nimetatud tegevuskavades oli ette nähtud

Eesti Natura 2000 alade nimekirja koostamise ja Euroopa Komisjonile esitamise tegevused.

Kaitserežiimi kehtestamiseks toimub eraldi menetlus, millest huvitatud isikute osalemine on

tagatud LKS § 9 sätestatud nõuetega. Seega jätab kohus taotluse rahuldamata.

55. Kaebaja on leidnud, et tal esineb põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks.

Kaebaja nimetab, et tal on soov esitada kahjunõue, kuid kohus on kaebajale andnud selgitused ja

täiendava aja täpsustada, missuguse kahjunõude ta on esitanud või kavatseb esitada. Kaebaja

ühtegi kahjunõuet esitanud ei ole. Kaebaja nimetab preventiivse huvina ajaolu, et kaebaja soovib

vältida kinnistute 15904:003:0965 ja 15904:003:1727 Natura 2000 võrgustikku nimetamist

vastustaja poolt ilma kaebajaid kaasamata ja ekspertiisi läbiviimata.

Kohus selgitas, et kuna hilisemas menetlusstaadiumis määrusega läbi vaatamata jätmist

vastustaja ei taotlenud (HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel), siis saab kohus kaebeõiguse puudumise

selgitada alles pärast asja sisulist läbivaatamist, seega saab kohus käesoleval juhul lahendada ka

tuvastusnõude otsusega.

Kohus nõustub menetlusosalistega, et tühistamisnõude sisusse kuulub haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemine ja selliselt on tegemist tühistamisnõudega. Vastavalt võis aru saada ka kaebaja

selgitustest, kui ta taotles riigilõivu tagastamist. Kuna kaebaja on edasiselt uuesti kinnitanud

justnimelt soovi vaadata eraldiseisvalt tuvastusnõuet ja kajastada selle lahendamine otsuse

resolutiivosas, siis loeb kohus, et kaebaja sooviks on olnud esitada eraldiseisvalt

tühistamisnõudest ka tuvastusnõue. Kaebuse nõude esitamise tähtajaks loeb kohus esmase

kaebuse saabumise aja, so 28.05.09.a.

Põhjendatud huvi küsimustes nõustub kohus vastustajaga, et ka see kaebuse nõue tuleb jätta

rahuldamata.

Kuna kaebajate poolt nimetatud katastriüksused 15904:003:0965 ja 15904:003:1727 ei ole

Natura 2000 võrgustikku arvatud, siis ei saa käesolevas haldusasjas tuvastamiskaebuse esitamine

preventiivsel eesmärgil kaasa aidata kaebaja õiguste kaitsmisele tulevikus, hoopis teiste

kinnistute osas.

Kaebaja nimetas ära kahjunõude esitamise soovi ja seostab selle tellitud ekspertiisiaktiga. Kohus

selgitas, et juhul, kui tellitud töö puudutaks käesoleva asja lahendamist, siis tulnuks spetsialisti

arvamus ilmtingimata siiski esitada kohtule kinnitamaks kaebaja väiteid ja kohus saaks sellega

arvestada ka siis, kui see töö ei ole tellitud kohtu poolt. Samuti selgitas kohus, et põhjendatud

huvina tuvastusnõude esitamiseks ei saaks kohus arvestada kulutuste tekkimist seotult tellitud

tööga,

vaid

tööle

tehtud

kulutused

kuuluvad

hüvitamisele

käesolevas

haldusasjas

menetluskuludena, kui kaebust saab rahuldada ja töö on seotud käesoleva vaidlusega. Muudele

juhtudele ei saaks käesoleva kohtuasja mõju ulatuda, seega on kaebaja ekslikult seisukohal, et

ekspertiisiaktile tehtud kulutusi saaks kaebaja esitada hiljem. Käesoleva ajani ei ole kaebaja ka

teatanud, et ta on esitanud justnimelt käesoleva vastustaja suhtes kahjunõudeid, kohus selgitas,

et neid ei saaks esitada määramata ajaga kunagi tulevikus. Kuna kahjunõude saanuks kaebaja

esitada mingil kindlal põhjusel arvates kahju tekkimisest, siis jäi ebaselgeks, millise hetkega

kahju tekkis ja millises tulevikus kaebaja kahjunõude esitamine ja kelle vastu oleks võimalik.

Kui kahjunõuet ei oleks võimalik tähtaegselt esitada, siis ei saaks kaebajal ilmselgelt olla

vajadust õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlemiseks ning kohus peaks jätma nõude

rahuldamata.

Teiste isikute tegevusele ei saaks käesoleva asja lahend mõjuda, st ühegi muu isiku suhtes ei

saaks kohus tuvastada ette kahjunõude esitamiseks vajalikku haldusakti õigusvastasust. Juhul,

kui see ekspertiisiakt on aga tellitud muu menetluse huvides või kaebaja kinnistutega seotult

pooleli olevas menetluses, nt Audru poldri kaitsealaga seotud menetluses, siis saab kaebaja

nõuda tehtud kulutused võimalikus tulevikus läbiviidavas vaidluses.

Vastustajal ja kohtul ei ole avanenud võimalust ekspertiisiga tutvuda ja seda kui tõendit selles

asjas hinnata. Kuna kaebajad enam ei soovi kaebuse väiteid täpsustada ning tõendeid esitada, sj

tellitud ekspertiisiakti esitada, siis saab kohus langetada otsuse olemasolevate tõendite alusel,

kuid kohtul tuleb seda selgelt kinnitada.

Kaebaja viidatud õigusvastasust ei saa kinnitada Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-57-09 tulenevalt,

kuivõrd nähtus, et vastustajal on õigus iseseisva haldusaktina anda välja korraldus nr 148,

millega täidetakse kohustus Euroopa Komisjoni ees. Kaebaja AS Pajker tellis 13.11.09

Fjordfresh Holding AS-ilt teenusena Natura 2000 linnumõju hindamise uuringu, selle lepingu

eest on firma tasunud 07.12.09 491 000 kr. Kaebaja ei ole senimaani enam täpsustanud, millise

haldusakti või tegevuse raames ta selle töö tellis. Kaebaja küll märkis, et kuna vastustaja pidi ise

läbi viima ekspertiisi ja ta seda ei teinud, siis pidi selle tellima kaebaja. Ka see selgitus ei pea

paika, kuna nähtub, et käesoleva korralduse raames oli olemas teadusinfo, kui kaebaja seda ei

usaldanud, siis pidi ta ise tõendeid koguma ja esitama, kui aga selleks oli tal vajalik tellida nn

ekspertiis endal, siis see ei tähenda, et kaebajad selliselt teevad ära teise isiku tegemata töö.

Kaebajate esindaja nimetab ka preventiivset huvi lubamatule tegevusele. Kaebajad on seotud

olemasoleva ja välja arendatud golfialaga, mis asub põhimõtteliselt samuti Audru poldri

territooriumil ja siinkohal nimetatakse olemasoleva golfiala kinnistud registriosaga nr 20005806

ja 27380 ja seetõttu tahavad kaebajad teada, kas olemasolevale golfialale on samuti võimalik

laiendada teadusliku ekspertiisita ja kinnistuomanikke kaasamata Natura 2000 võrgustikku.

Kaebaja soovib tagada, et võimaliku uue Natura ala moodustamise menetluses ja võimalikus

uues protsessis nt hoiuala või muu sobiva kaitsekorra kehtestamise uues protsessis või nt LKS §

25 kaitsekorralduskava koostamisel järgiks vastustaja seaduse nõudeid. Kohus siinkohal selgitab,

et kuidagi ei ole äratuntav, mismoodi saaks Vabariigi Valitsuse korraldus evida menetluslikus

mõttes mõju muudele menetlustele, milles kehtivad muud reeglid. Samuti ei ole selge,

missugused muud organid on need, kes oleksid potentsiaalsed vastustajad, st et kui otsus

käesolevalt teha valitsuse akti ja tegevuse suhtes, siis ei saaks sellega kuidagi mõjutada muude

organite edasist tegevust. Nemad peavad iseseisvalt järgima neile ettenähtud menetluskorda ja

neile ettenähtud õigusnormide alusel langetama otsuse. Käesoleva otsuse mõju saab olla seotud

vaid käesolevas menetluses olevate isikutega. Kaebajate seisukoht, et menetluskulude hüvitamise

nõude jaoks on samuti vajalik tuvastada haldusakti õigusvastasus, on samuti selgusetu, sest

kaebaja leiab ka ise, et kui akti tühistamiseks puudub alus, siis kulutusi ei saa hüvitada. Mingil

arusaamatul viisil peab aga kaebaja põhjendatud huviks tuvastusnõude esitamisel kohtukulude

jaotamise sfääri kuuluvat küsimust. Kui kaebaja õigusi ei rikuta ja puudub põhjendatud huvi,

siis ei saaks ka loogiliselt kaebaja tagasi nõuda kantud õigusabikulusid. Põhjendatud huviks ei

saaks selliselt olla menetluskulude hüvitamise küsimus, kuna see on protsessuaalne norm, kui

kohus teeb otsuse või määruse ja lahendab kulutuste hüvitamise. Kaebajad nimetas veel

preventiivne huvi juures kinnistuid, mis aga kohtule esitatud andmetel ei olegi nimetatud Natura

2000 võrgustikku. RK HK lahendi nr 3-3-1-24-10 seisukohtadest tulenevalt nähtub, et viidates

kaebajate kinnistute suhtes preventiivsele huvile, mis ei seondugi võrgustiku alaga, ei saa

tuvastusnõudega kaasa aidata õiguste kaitsel muude kinnistute suhtes tehtavate otsuste suhtes

kauges tulevikus. Ka ei saa esitada tuvastusnõuet eesmärgil, et uues menetluses kinnistute kaitse

alla võtmiseks või kaitsekorralduskava koostamisel oleks järgitud haldusmenetluse ja

looduskaitse seaduse norme, põhjendamisreegleid jms, neid menetlusi ei saa võrdsustada,

selliselt ei evi käesolev lahend mõju teistsugustel õiguslikel ja faktilistel alustel läbiviidavale

menetlusele. Õigusvastasuse nõude esitamisel ja selle rahuldamisel jääb haldusakt kehtima ja

tuvastusnõude esitamisega ei teki vastustajal kohustusi kaebaja vastu, seega oli asjakohane

tühistamisnõue.

Kuna kaebajad jätsid ekspertiisiakti, kui tõendi, käesolevas vaidluses esitamata, ei saa kaebajad

enam viidata võimalusele kasutada seda akti ikkagi seotult käesoleva vaidlusega. Selline

kaebajate selgitus ei viita põhjendatud huvile, mida saaks kohtus kaitsta. Halduskohtumenetluses

on tõenditeks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid ja menetlusosaline peab

halduskohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei

tulene teisiti. Halduskohus teeb ettepaneku, et menetlusosalised esitaksid vajalikud tõendid, või

vajadusel kogub tõendeid omal algatusel (HKMS § 16 lg 1 ja 2). Kohus on teinud ettepaneku

esitada ekspertiisiakt. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 283 lg 1 kohaselt tehakse

kaebeõigus kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtuvalt.

Riigikohus on selgitanud tuvastusnõude osas, et kui vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 võib kaebusega

halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või

piiratud tema vabadusi, siis kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks

võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada

üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega

piirata tema vabadusi. Tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt

puudub põhjendatud huvi (vt määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-08, p-d 14 ja 15. Riigikohtu

halduskolleegium on 6. mai 2009. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-21-09 asunud seisukohale, et

halduskohus võib ilma kohtuistungit korraldamata ja asja otsusega lahendamata määrusega

tagastada ka kaebuse, milles põhjendatud huvi on küll ära näidatud, kuid on ilmselge, et see huvi

ei saa kuidagi aidata tuvastamiskaebuse esitajat kaebuses nimetatud õiguste teostamisel või

kaitsmisel. Kavatsust tulevikus esitada kahju hüvitamise kaebus on kohtupraktikas aktsepteeritud

põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamisel. Haldusasjas nr 3-3-1-11-02 (p 15) märkis

kolleegium, et haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuse läbivaatamisel tuleb küll

kontrollida põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise vastu, kuid selle

küsimuse raames ei saa kohus anda hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatuse

kohta. Seda saab kontrollida vaid kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel.

Seega on kohus seisukohal, et kaebaja tähelepanu oli suunatud ülatoodud asjaoludele, kuid

kaebaja enam midagi ei täpsustanud.

Seega oli vastustaja püstitanud õigustatult küsimuse, kas tuvastamiskaebuse lahendamine saab

edaspidi kaasa aidata kaebajatel õiguste teostamisele ja kohtule nähtub, et see ei ole eeltoodust

tulenevalt võimalik. Kohus jätab tuvastusnõude rahuldamata.

55. Menetluskulude nõuded. Vastustaja ei ole esitanud taotlust tema poolt kantud

menetluskulude kaebuse esitajalt väljamõistmiseks. Kuna kaebus jääb tervikuna rahuldamata,

siis kannab kaebaja enda menetluskulud.

/Allkirjastatud digitaalselt /

Karin Kalmiste

Kohtunik