1-13-10190/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25. novembril 2013.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number

1 – 13 – 10190 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Helen Aasma

Kriminaalasi

N.I

KarS §

järgi süüdistuses

kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Kairi Kaldoja Süüdistatav N.I

isikukood: XXX; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel: haridus: põhiharidus; töökoht: ei tööta; elukoht: XXX.; käesoleval hetkel viibib Vanglas, kus kannab vabaduskaotuslikku karistust; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, neist viimasel korral:

12.09.2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS §

209 lg.2 p.1 - § 25 lg.2 järgi 1 aastase vangistusega, KarS § 74 sätete kohaldamisega tingimisi 18 kuulise katseajaga. 21.08.2013.a.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja määrusega KarS § 74 lg.4 alusel 12.09.2012.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta vangistust täitmisele pööratud. Karistusaja alguseks loeti 28.07.2013.a..

KrMS § 217 korras kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 23.02.2013.a.. Tõkendit kohaldatud ei ole.

RESOLUTSIOON

Kriminaalasi nr. 1-13-10190

Süüdi tunnistada N.I KarS § 424 järgi ning karistada teda vangistusega 5 (viis)

kuud. Kohaldades KarS § 68 lg. 1 sätteid lugeda karistusest ärakantuks eelvangistuses viibitud aeg

23.02.2013.a., s.o. 1 (üks) päeva karistusaja hulka ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Vastavalt KarS 65 lg. 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o 12.09.2012.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud ja 21.08.2013.a. Harju Maakohtu määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 8 (kaheksa) kuu ja 3 (kolme) päeva vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 2 (kaks) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 25.11.2013.a..

KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel kohaldada N.I suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks.

Välja mõista N.I ´lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg . 1 p. 4; 180 lg. 1 alusel menetluskuluna tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot, mis tuleb tasuda kuu jooksul igakuiselt summas (kümme) eurot

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “ N.I , kriminaalasi 1 – 13 – 10190, õigusabikulud“. Välja mõista N.I ´lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 480,00 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt (nelikümmend) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pank, nr. 221023778606 Swedbank või nr. 333416110002 Danske Bank

AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “ N.I , kriminaalasi 1 – 13 – 10190, sundraha“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

N.I on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema, juhtis 23.02.2013 kella 05:48 ajal Tallinnas Narva mnt 174c/4 asuva maja juures mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,88 mg/l). Sellise käitumisega rikkus N.I liiklusseaduse § 69 lg 1 / / ja

§ 69 lg 4 p 1 / / nõudeid. Seega pani N.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel

, tema 13.11.2013.a. süüdistatav N.I kaitsja Eva Tibar - Šuvalov ning sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale prokuröri abi Kairi Kaldoja mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatav N.I `le karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 23.02.2013, s.o üks päev, karistusaja hulka, mõistes lõplikuks ja ärakandmisele karistuseks

4 kuud ja 29 päeva vangistust

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 12.09.2012.a Harju Maakohtu poolt mõistetud ja 21.08.2013.a Harju Maakohtu määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa (käesoleva kokkuleppe sõlmimise, 13.11.2013 seisuga on ärakandmata osa 8 kuud ja 14 päeva) võrra, mõistes liitkaristuseks

1 aasta, 1 kuu ja 13 päeva vangistust.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel määrata süüdistatav N.I `le mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

1 aastaks.

Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära (käesoleva kokkuleppe sõlmimise hetkel 480€) ning kriminaalmenetluse kulud (kaitsjatasud), mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. Süüdistatav N.I KarS § 424 järgi tunnistas kohtuistungil end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav N.I

selgitas, et 13.11.2013.a. sõlmisid prokuröri abi Kairi Kaldoja, tema

(N.I ) ja tema kaitsja Eva Tibar - Šuvalov kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde.

Prokuröri abi Kairi Kaldoja selgitas samuti, et ta jääb 13.11.2013.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde N.I-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab süüdistatava N.I KarS , et tõendamist on leidnud poolt § 424 järgi süüdistatava N.I kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning käitumine on õigesti kvalifitseeritud

KarS § 424 järgi.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava N.I selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav N.I on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb N.I temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab N.I süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena.

KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et N.I

`l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et N.I `lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328; 1 – 10 – 15032; 1 – 12 – 5420; 1-12-2353. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg. 3 sätteid, s.t. määrata

N.I `lt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohus märgib, et ka süüdistatav esitas kohtuistungil taotluse menetluskulude ajatamiseks.

Kohus arvestab siinkohal asjaoludega, et kinnipidamisasutuses viibimise ajal N.I `l täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 3-1-1-105-12 p.7). Samas aga peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg.1 p.2; 180 lg. 1, 3,

248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: