1-13-10533/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr . 1 13-10533 –

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 22.novembril 2013

. a Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-10533 Kriminaalasi A.K vastu

esitatud süüdistus KarS § 424 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: A.K (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx); emakeeleesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, töökoht või õppe OÜ Kivilõppe asutustraktorist-autojuht, varem kriminaalkorras karistatud : 1) 14.04.2004.a. Harju Maakohtu poolt karistusega 6 kuud vangistust 1 aasta 6-kuulise katseajaga; 2) 15.09.2005 Valga Maakohtu poolt KarS § 424 alusel, liidetud KarS 65 lg.2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus, kandmisele kuuluv karistus 7 kuud vangistust; 3) 07.11.2007.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 329 alusel kohaldades KarS § 74 sätteid 3 kuud vangistust 2-aastase katseajaga;

ei ole kohaldatud; Tõkend:

Kaitsja: vandeadvokaat Rainer Objartel Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, Ülikooli t. 8 Tartu , telefon 484 4000, e-post:

info@tarmopilv.ee

Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi

Margit Luga ;

Kohtuistungi toimumise aeg 22.november 2013. a.

Juhindudes KrMS § 2564, § 2565, § § 248 lg.1 p.5, § 250 §311, § 313 lg.1, § 315 lg.1, lg.4, ,

lg.5 p.1, p.2, p.3, p.5, p.9, maakohus § 175 lg.1 p.4, § 180 lg.3,

o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista A.K

5 (viis) kuud vangistust.

Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid ja määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täies ulatuses täitmisele, kui A.K 18 (kaheksateist)-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi :

1) as

elada kohtu määratud alalises elukoh – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata A.K katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta A.K-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks.

Kriminaalmenetluse kulud:

A.K menetluskulud on: 1) sundraha 240 eurot; 2) tasu riigi õigusabi eest kohtumenetluses 24 eurot ja kohtueelses menetluses 133,44 eurot. Kokku tasu õigusabi eest 157,44 eurot.

Kokku on A.K menetluskulud 397,44 eurot.

Määrata, et A.K netluskulude hüvitisena riigi tuludesse tuleb tasuda me 397,44 eurot.

Menetluskulu hüvitis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011

SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr .

333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks

märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1 “ -13-10533 A.K menetluskulu”.

Menetluskulud tuleb hüvitada kohtuotsuse jõustumisest 10 kuu jooksul igakuiste maksetena

kuu viimaseks kuupäevaks kuni kogu menetluskulude tasumiseni. Ühes kuus makstava hüvitise suurus on kolmkümmend üheksa 39 (

) eurot ja 74 senti. Esimene makse tuleb teha

kohtuotsuse jõustumisele järgneval kuul. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud kohtu

määratud tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile

sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva

jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 22.novembril 2013.a.

Asjaolud ja menetluse käik

Süüasi on saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Kohtule on esitatud kriminaalasja toimik ning prokuratuuris sõlmitud kokkulepe.

Kohtunik kontrollis kriminaalasja materjali hulgas kohtualluvust määrava KrMS § 24 t alust lg.1 järgi et tegu on toime pandud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja tööpiirkonnas. -

Vastavalt KrMS § 2564 lg.1, lg.2 tegi kohus määruse süüdistatava A.K kohtu alla andmiseks kiirmenetluses kokkuleppemenetluse reeglite järgi.

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud A.K-le selles , et tema 10.11.2013

kella 03.45

ajal Põltsamaa linnas Viljandi mnt 2 juures juhtis mootorsõidukit sõiduauto

Mercedes-Benz reg.nr 190AFC olles alkoholijoobes kus alkoholisisaldus tema poolt – väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,76 mg/l kohta.

Peale selle tema

- 10.11.2013 kella 04.42 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa

Võhma tee 4 kilomeetril juhtis mootorsõidukit sõiduauto Mercedes-Benz reg.nr 190AFC

olles alkoholijoobes – kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,75 mg/l kohta. Sellega

pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod .

Prokurör, süüdistatav ning tema kaitsja on sõlminud alljärgneva kokkuleppe, mille kinnitamist nad kohtult paluvad:

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust; KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata kui A.K

18-

kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid :

1.1 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

1.2 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 1.3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ;

1.4 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumilt

kauemaks kui 15 päevaks ;

1.5 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

1.6 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

Kohtuistung.

Kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle kinnitada.

Prokurör selgitas kuriteo asjaolusid ja karistuse valiku aluseid. Isik on samal päeval,

õigemini öösel kahel korral järjest kinni peetud joobes juhtimiselt, tehtud juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Joobes juhtimise eest on karistusi alates aastast 2002. Sai uued juhiload 21.10.2013 ja samal päeval peeti politsei poolt kinni mittekriminaalse joobega. Tegemist on läbivalt alkoholiprobleemiga, mis on kestnud aastaid ja isik vajab tuge sellega toimetulekuks.

Lisakaristuseks lepitud kokku juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks. Kahekordse kriminaalse joobe eest on see asjakohane, ARK-is tuleb teha ka uus teooriaeksam. Alkoholist

hoidumise kohustust ei ole pandud, kuna olulisemaks on peetud katseajal erinevatesse programmidesse kaasamist. Alkoholitarvitamisest hoidumise kohustust täiskasvanud isikule ei pidanud kohaseks, peaasi, et rooli ei istu.

Prokurör palus kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse.

Süüdistatav kinnitas, et ta saab aru talle esitatud süüdistusest, tunnistab end süüdi ning on

nõus kokkuleppega. Kokkulepe sõlmitud vabatahtlikult. Alkoholitarvitamine toimus

sünnipäeval, esimene kord kui politsei peatas, siis autot ära ei võetud, sõitis edasi, ta oli

vigastada saanud, pea oli katki. Ei teagi, kuhu tahtis sõita. Alkoholi tarvitamine on liiale

läinud. 21.10.2013 sai mitte juhtimisõiguse, vaid uued load, C-kategooria. 21.10.2013 rikkumise eest mõisteti rahatrahv.

Kaitsja esitab taotlused kinnitada kokkulepe, mis on seaduslik ja süüdistatava vaba tahe, ning

määrata menetluskulude tasumine 10 kuu jooksul. Su . ndraha vähendada poole võrra Läbirääkimised olid põhjalikud, joobes juhtimise eest karistatud mitmel korral, kuid 2005.a. kohtuotsusest on möödunud pikk aeg. On õige, et sotsiaalprogrammidest võiks rohkem abi olla, kriminaalhooldaja oleks abiks ka riskivaldkondades suunamisel.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud.

Vastavalt KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 p1 ja § 306 lg 1 leiab kohus, et A.K tuleb süüdi

tunnistada KarS § 424 sätestatud kuriteo toimepanemises ning prokuröri, süüdistatava ja kaitsja osavõtul sõlmitud kokkuleppe alusel teha kohtuotsus.

Asjas ei ole vaidlust teo kvalifikatsiooni ega faktiliste asjaolude üle. Neid kinnitavad toimikus olevad tõendid. A.K tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 424

järgi. Kohus peab kokkuleppekohast karistust põhjendatuks, kuna on ilmne, et A.K on

alkoholitarvitamise probleem, millest ülesaamiseks on kriminaalhooldus kohane tugi. On põhjendatud mõista karistuseks vangistus ja kohaldada seda tingimuslikult. A.K on

varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaalkui ka väärteokorras alkoholijoobes

mootorsõiduki juhtimise eest, väärteokorras viimati 21.10.2013.a. toime pandud rikkumise eest ja nüüd ühel kuupäeval kahel korral. Seega on A.K lisaks alkoholitarvitamisele probleem ka selles, et ta ei suuda hoiduda rooli istumisest. Seetõttu on põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena.

Menetluskulud.

KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega

või kohtuotsusega ja KrMS § 192 lg.1 alusel määrab kohus kuluhüvitise suuruse. Menetluskulud jäävad KrMS § 180 lõike 1 kohaselt süüdimõistetu kanda ning need tuleb välja mõista A.K-lt. Kaitsja on taotlenud tasu määramist kohtumenetluses osutatud õigusabi eest summas 24 leidub eurot, mis vastab kehtestatud määrale ja tuleb määrata. Tl.31 ja 38 määrus kaitsjale tasu määramise kohta kohtueelses menetluses kokku summas 133,44 eurot. K s 157,44 eurot. ogu õigusabi tasu ja kulu tuleb süüdistatavalt välja mõista summa

Menetluskuluks on sundraha (KrMS § 179 lg 1 p 1) mille vähendamise kuni poole võrra ,

näeb ette KrMS § 2565 lg.2. Kohus vähendab sundraha (algselt 480 eurot) 240 euroni.

Kokku menetluskulud 397,44 eurot.

Kohus leiab, et põhjendatud on tagamaks menetluskulude tegeliku hüvitamise võimalus - -

kaitsja taotlus võimaldada süüdimõistetu kuu jooksul võrdsete l menetluskulud tasuda 10 osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag