3-13-638/24 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-13-638

KOHTUMÄÄRUS Taotluste lahendmise ja kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kohtunik Kohtunik Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja Määruse tegemise aeg ja Määruse tegemise aeg ja Määruse tegemise aeg ja koht koht koht koht

22.11.2013, Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-13-638 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

A. A ja M. M kaebus nõuetega:

- Politseija Piirivalveametis koostatud ohuhinnangute ning 23.06.2012.a rakendatud toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebajad A. A

M. M Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja Politseija Piirivalveamet Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata A. A ja M. M 23.09.2013 taotlus kaasata menetlusse tunnistajatena PPA korrakaitsepolitsei operatiivbüroo kiirreageerimistalituse teise rühma 20 politseinikku.

Jätta rahuldamata M. M 04.11.2013 taotlus suhtlusportaali väljavõtte tõendina asjas juurde võtmiseks.

Jätta läbi vaatamata A. A ja M. M kaebus haldusasjas nr 3-13-638.

3-13-638

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

23.06.2012 toimus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuris paraadi eelne briifing, mille käigus tehti suurürituse tõrgeteta läbiviimiseks vajalikke ettevalmistusi avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks. 08.03.2013 Siseministeeriumi vastuses selgitustaotlusele nr 2-2/149-15 punktis 1 selgitati M Mle Pärnus 24.06.2012 toimunud paraadiga seonduvat (tl 9). 22.05.2013 pöördus M. M esindaja M M Politsei-ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri poole päringuga seonduvalt M. M suhtes ohuhinnangu koostamisega (tl 30). 04.06.2013 vastuses nr 2.1-3/84665-4 Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri poolt selgitati M Mle, et M. M kohta oli laekunud informatsioon, millest teavitati paraadi ettevalmistamisega seotud ametnikke (tl 31).

M. M pöördus 29.04.2013 kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni poole ning soovis teada, kas Siseministeeriumi haldusala õiguskaitseametid on M. M isikuandmeid töödelnud ja edastanud Eesti riigiasutustele ja/või välispartneritele seaduslikul alusel. Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi: amet) lõpetas 21.06.2013 menetluse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-1/13/788. Amet leidis, et Politseija Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti poolt ei ole M. M andmeid töödeldud ilma õigusliku aluseta (tl 41). 21.03.2013 esitasid M. M ja A. A Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tuvastada Politseija Piirivalveametis koostatud ohuhinnangute ning 23.06.2012 rakendatud toimingu õigusvastasus. 29.04.2013 kaebajad täiendasid esitatud kaebust (tl 18-20). 10.06.2013 M. M esitas täiendavad tõendid haldusasja juurde lisamiseks (tl 25-31). 01.07.2013 esitas vastustaja seisukohad kaebusele (tl 34-35). 23.09.2013 kaebajad täiendasid esitatud kaebust ning taotlesid tunnistajate kaasamist menetlusse (tl 39-40). 04.10.2013 esitas vastustaja täiendava vastuse (tl 44-45). 04.11.2013 esitas M. M taotluse võtta haldusasja juurde tõendina väljavõte vestlusest suhtlusportaalis (tl 46-59). 14.11.2013 vastustaja esitas täiendava vastuse kaebusele (tl 62-63).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-13-638

Kaebuse Kaebuse Kaebuse Kaebuse kohaselt 2012.a suvel said kaebajad oma õpinguja teenistuskaaslastelt teada, et Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuris on koostatud ohuhinnang kaebajate suhtes, mis avaldati 23.06.2012 Pärnus võidupüha paraadile eelnenud turvalisust tagavate politseijõudude briifingul koos kaebajate fotodega. Kaebajate selgituste kohaselt ei ole nad andnud vastustajale enda suhtes põhjust ohuhinnangu koostamiseks Eesti riigipühal toimuval avalikul üritusel. Vastustaja ei ole kaebajate suhtes rakendanud ennetavaid meetmeid (küsitlemine, viibimiskeeld või sund). Kaebajatel puuduvad võimalused saada teavet toimingu seaduslikkuse kohta. Kaebajad leiavad, et nimetatud ohuhinnanguga on alusetult ja põhjendamatult teotatud nende au ja head nime, muuhulgas politseikoolija teenistuskaaslaste silmis. Vaidlusalune ohuhinnang ei ole kaebajate hinnangul prognoositav ega põhjendatav ning tegemist võib olla Lääne Prefektuuri ametnike pahatahtlikkusega. Vaidlustataval Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri toimingul on haldusmenetluse seaduses sätestatud toimingu tunnused, mistõttu võib kaebajate subjektiivseid õigusi piirata seaduse alusel. Kaebuse täienduses kaebajad täpsustasid, et kaebuses kirjeldatud toiming toimus Pärnu linnas 23.06.2012 võidupüha paraadi turvalisust täiendavalt tagama kaasatud Politseija Piirivalveameti korrakaitsepolitsei osakonna operatiivbüroo kiirreageerimistalituse 2. rühma ligi 20 politseiametniku ees.

Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja selgituste kohaselt ei ole Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuris koostatud kaebajate suhtes ohuhinnangut seoses 23.06.2012 Pärnus toimunud Võidupüha paraadiga. Ohuhinnang koostati teise üksuse poolt, mis on suurürituste puhul rutiinne tegevus. A. At ohuhinnangus nimetatud ei ole. Mainitud on M. M, kuid mitte kaebuses käsitletud kontekstis. Lääne prefektuuris toimunud paraadi eelsel peamisel briifingul ei räägitud kummastki kaebajast ega näidatud ka nende pilte. Kaebajate au ja nime ei ole teotatud, vastupidised tõendid puuduvad.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebajad taotlevad Politseija Piirivalveametis koostatud ohuhinnangute ning 23.06.2012.a Pärnus toimunud võidupüha eelselt Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuris rakendatud toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Kaebeväidete kohaselt eelnimetatud kuupäeval turvalisust tagavate politseijõudude briifingul toodi kaebajad välja isikutena, kelle suhtes on koostatud ohuhinnang ning näidati kohalviibijatele kaebajate fotosid, millega on rikutud vastustaja poolt kaebajate head nime ning teotatud nende au muuhulgas politseikoolija teenistuskaaslaste silmis. Vastustaja väidetel ei ole vastustaja koostanud kaebajate isikute kohta ohuhinnangut seoses 23.06.2012 Pärnus toimunud võidupüha paraadiga ning paraadi eelsetel briifingutel ei räägitud kaebajatest ega näidatud kaebajate pilte. Ohuhinnang on koostatud M. M suhtes teise üksuse poolt, kuid mitte kaebuses välja toodud kontekstis (tl 34). Andmekaitse Inspektsiooni andmete kohaselt on PPA ja PPA Lääne

3-13-638

prefektuuri poolt M. M andmeid töödeldud seoses teenistuskohustuste täitmisega, relvalubade osas läbiviidud menetlusega, haldusasjas nr 3-12-857 toiminud menetlusega. KAPO poolt on M. M isikuandmeid töödeldud seoses isiku riigisaladuse loa menetlemisega (tl 41, 41 pöördel).

Kaebajad oma väidete tõendamiseks tunnistajaid nimetada ei soovi. Samas on kaebajad esitanud taotluse kaasata kohtu poolt tunnistajatena kohtumenetlusse PPA korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo kiirreageerimistalituse teise rühma ligi 20 politseiametnikku (tl 39). HKMS § 56 lg 2, TsMS § 251 lg 1 alusel võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Tunnistaja kutsutakse kohtuistungile kohtukutsega. Seega kuulatakse tunnistajana üle konkreetne isik, mistõttu ei ole kohtul võimalik tunnistajatena üle kuulata üksnes arvulise rühmana piiritletud isikuid.

Kaebaja taotleb võtta asja materjalide juurde tõendina väljavõtte suhtlusportaalist (tl 47-59). TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Viidatud paragrahvi lg 2 alusel võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Lähtudes TsMS § 273 lg 1 esitatakse kirjalik dokument algdokumendina või ärakirjana. Kaebaja poolt esitatud väljavõttest ei järeldu selgelt kaebaja väiteid kinnitavat teavet. Samuti ei saa kohus kontrollida esitatud dokumendi õigsust. Kuivõrd vestluse teine osapool ei ole väljavõttes avaldanud tahet viisil, mida saaks hilisema võimaliku vaidluse käigus usaldusväärselt tõendada, ei ole põhjendatud 04.11.2013 esitatud väljavõtte tõendina asja juurde võtmine.

Kaebajate väidetel avaldati briifingul nende suhtes tõendamata ja tõele mittevastavaid andmeid ning au teotavaid ja väärikust alandavaid hinnanguid. Politsei saab talle seadusega pandud kohustusi täita seadusega sätestatud viisil. On üldteada, et võidupüha paraadi puhul on tegemist sündmusega, mille puhul koguneb linna kaitsevägi, suur rahvahulk, kõrgemad riigiametnikud ja väliskülalised. Taolises olukorras on kõrgendatud tähelepanu suunatud turvalisuse tagamiseks. Samuti on selge, et avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks on vajalik läbi viia teatud ettevalmistusi. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 punktide 51 ja 9 alusel on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe politsei tegevuse meetodite ja taktika ning teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta, kui selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist. Lähtudes Politsei ja piirivalve seaduse § 4 lg 5 on Politseija Piirivalveameti kriminaalpolitsei ja teabeturbe korralduse struktuur ja teenistujate koosseis asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses.

3-13-638

Tulenevalt eeltoodust on vastustaja põhiülesannete täimiseks vajaliku meetodite ja taktika väljatöötamise osas vajaliku teabe puhul tegemist asutuse siseseks kasutamiseks mõeldud teabega, millel ei ole iseseisvat tähendust haldusevälistele isikutele. Ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et vastustaja on mingil moel teinud avalikult teatavaks 23.06.2012 Pärnus toimunud võidupüha paraadiga seotud briifingutel arutatud teabe, asjas esitatud ei ole. Endiste teenistusja õpingukaaslastega suhtlemisel politsei tegevuse osas saadud teavet ei saa lugeda vastustaja poolt briifinguil arutatud teabe avalikustamiseks. Kaebajad ei saa kaebust põhjendada ainuüksi huvi olemasoluga kohtulikuks kontrolliks, vaid selleks peavad esinema ka konkreetsed õiguslikud ja faktilised alused. Kaebajad ei ole kaebuses näidanud, et vaidlustatav tegevus puudutab ja rikub käesoleval hetkel nende huvisid. Puutumus ei tähenda seejuures pelgalt võimalust, et tegevus isikut mõjutab, vaid selline mõju peab olema oluline ja reaalne. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et vastustaja ei ole avalik-õiguslikus suhtes teinud kaebajate au ja head nime riivavaid avaldusi. Tulenevalt eeltoodust puudub käesoleval hetkel vaidlusalustel briifingutel käsitletud teabel oluline ja reaalne mõju kaebajate subjektiivsetele õigustele. Kaebajatel võimalike subjektiivsete õiguste tekkimisel ja nende rikkumisel ning olemasolevate subjektiivsete õiguste rikkumisel tulevikus saavad kaebajad oma õigusi kaitsta kohtuvõi vaidemenetluses. Praegu ei saa kaebajatel ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

Arvestades eeltoodut puudub kaebajatel kaebeõigus kaebuses toodud asjaoludel ning seetõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik

Kohtunik