3-13-562/39 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 22.11.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-562 Haldusasi A.E.u kaebus Tallinna vangla 10.01.2013 vastusele taotlusele nr 5-8/8903-2, millega otsustati jätta taotlus õppetöös mälupulga kasutamiseks rahuldamata, ning vastustaja kohustamiseks lubada kaebajale õppetöös kasutada mälupulka.

Menetlusvorm Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja A.E. ning vastustaja Tallinna vangla seaduslikud esindajad Rando Kalmus ja Jarno Jakobson.

RESOLUTSIOON 1.Jätta A.E.u kaebus rahuldamata. 2.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna vangla 10.01.2013 vastuses taotlusele nr 5-8/8903-2 otsustati jätta kinnipeetava A.E.u taotlus õppetöös mälupulga kasutamiseks rahuldamata. Vastustaja leiab, et A. E.le mälupulga kasutamiseks loa andmine on põhjendamatu ning vangla julgeoleku ja ressursimahu kaalutlustel ei ole ka otstarbekas. Tallinna vangla kaalutlused ja põhjendused on toodud vaidlustatud haldusaktis.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja: Kaebuse esitaja vaidlustab ainult vangla keelduvat otsust tema taotluse osas lubada talle õppetöös kasutada mälupulka. Kaebaja leiab, et vastustaja põhjendused ei ole piisavad keelamaks tal õppetöös kasutada mälupulka. Kaebaja väidab, et koolis asuvad arvutid, mida kasutavad kinnipeetavad, ei ole ühendatud ei riigi ega ka vangla infosüsteemiga, mistõttu kaebaja arvates viide sellele, et eseme kasutamisega seatakse ohtu infosüsteemi toimimine, on otsitud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema taotlust ei ole lahendatud tema huvidest lähtuvalt. Kaebaja väitel Tallinna vangla seisukohtadest ei nähtu tegelikku ohtu vangla julgeolekule mälupulga kasutamisel kutsekoolis, kus see toimub järelevalve all, kus kasutatakse ka muid vanglas keelatud esemeid, millised on kordades suuremad ohuallikad. Kaebaja arvates keeldumise tegelik eesmärk on tema ebainimlik ja alandav kohtlemine kohaldatud piirangute läbi, mida vangla on kinnitanud oma 04.10.2013 kirjas nr tv/2012/1-11/52067-12 Riigikohtule. Kaebuse esitaja järeldab nii sellest eelviidatud kirjast kui ka käesolevas haldusasjas esitatud 17.10.2013 kirjast, et vanglas seatud piirang mälupulga kasutamiseks on hüpoteetiline ja seatud meelevaldselt lihtsalt selleks, et selline piirang eksisteeriks. Kaebaja taotleb keelduva otsuse tühistamist ja vastustaja kohustamist lubada tal õppetöös kasutada mälupulka.

Vastustaja: Tallinna vangla jääb kõigi seni antud seisukohtade juurde ning rõhutab, et kaalus igakülgselt A.E.ule mälupulga võimaldamist, kuid leidis, et see ei ole vangla julgeoleku ja ressursimahu kaalutlustel otstarbekas. Mälupulga lubamise otsustamisel võttis vangla arvesse, et kaebuse esitajal ei olnud vanglasse saabumisel mälupulka kaasas, mistõttu oli tal selle saamiseks kaks võimalust - soetada vangla vahendusel kauplusest või saada väljapoolt vanglat maksikirjas. Kaupluses müügil olevate asjade või kinnipeetaval tellida võimaldatava kauba sortimendi määramisel on vanglal õigusaktides toodud piires diskretsioon.

Kuna vangla kaupluses mälupulka ei müüda, siis tuli kaaluda vajadust erandkorras mälupulga soetamiseks vangla kauplusest. Vangla leidis, et selline erandkorras asjade soetamise lubamine ja korraldamine oleks ebaproportsionaalselt ressursimahukas, mille tulemusel võivad jääda täitmata olulised teenistusülesanded. Seda, et tegemist on ressursimahuka erandkorras tegevusega tõendab asjaolu, et mälupulga õppetöös kasutamise loa andmisel tuleb vanglateenistusel peale kinnipeetavalt vastava taotluse saamist võtta kinnituse selle kohta, et ta on nõus mälupulga maksumuse ise tasuma, mis tegelikult ei taga seda, et kinnipeetaval rahalised vahendid tegelikult olemas on; leida mälupulga müüja; peale sobiva müüja leidmist teha arve alusel vangla arvelt müüja arvele ülekanne; toimetada mälupulk müüja juurest vanglasse; teha kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt ülekanne vangla arvele; leida mälupulga hoiustamiseks sobiv koht, kust seda igakordselt õppetööks väljastada jms.

Seejuures võib juhtuda, et kinnipeetavale eritellimuse täitmisel soetab vangla kinnipeetavale ebasobiva või mittemeelepärase eseme. Asjaolu, et kinnipeetavatel ei ole võimalik osta kõiki kaupu, mida on võimalik osta vabaduses viibival isikul, ei riiva nende huve ja õigusi sedavõrd intensiivselt, et vangla peaks kulutama ressurssi erandkorras asjade soetamise taotluste rahuldamisele. Seda enam, et antud juhul ei nähtunud, et kaebuse esitajale on mälupulga olemasolu vältimatult vajalik, kuna koolitöid on võimalik salvestada kooliarvutis või säilitada paberkandjal.

Teine võimalus mälupulga soetamiseks oleks selle saamine väljastpoolt vanglat. Mälupulgale on võimalik salvestada andmeid ja infot, mis vanglas on keelatud. Keelatud andmete hulka võib kuuluda näiteks vägivalda ja vihkamist õhutavad või pornograafilise sisuga teosed. Eelmainitud sisuga materjalid võivad kinnipeetavate seas esile kutsuda negatiivseid emotsioone ning väljaastumisi, mis kujutab otsest ohtu isikute julgeolekule ning vangla heakorrale ja julgeolekule. Seega selleks, et A. E.ul oleks väljastpoolt vanglat saabunud mälupulka võimalik kasutada, peaks vangla veenduma selle ohutuses, milles veendumine on võimalik vaid selle arvutis ülekontrollimisel.

Tundmatu päritoluga infokandjate kasutamine riigi arvutites on keelatud, kuna arvutisüsteemide halvamine tundmatu viirusega ohustab olulisel määral vangla julgeolekut. Ka Riigikohus on leidnud, et välistada ei saa ohtu infosüsteemi turvalisusele olukorras, kus vanglal tuleb andmekandjatel sisalduva informatsiooni kontrollimiseks kasutada vangla arvuteid. Ka on Riigikohus leidnud, et väljastpoolt vanglat saadetud esemete sisu kontrollimine võib vanglale osutuda liigselt koormavaks. Kõigi täiendavate kontrollmeetmete rakendamine nõuab vanglateenistuselt ka täiendava ressursi nagu tööjõud, ajakulu, kasutamist.

Vangla on seisukohal, et mälupulga õppetöös kasutamise mittevõimaldamine ei kahjusta kaebuse esitaja huve ja õigusi sedavõrd intensiivselt, et vangla peaks kulutama ressurssi sellele, et väljastpoolt vanglat saabuvat mälupulka põhjalikult kontrollida. Vastustaja palub jätta A.E.u kaebus rahuldamata ning menetluskulud tema enda kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel:

Vangistusseaduse (VangS) §-st 15 tuleneb kinnipeetavale õigus omada isiklikke asju vanglasse vastuvõtmisel, samas lõiked 2 ja 4 võimaldavad kehtestada asjade omamisele täiendavaid piiranguid. VangS § 15 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. VangS § 15 lg 4 kohaselt võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid või esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Kaevatava haldusakti tegemise ajal kehtis Tallinna vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr

21 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“, mille punkt 14.5.1.11 keelas kinnipeetavale digitaalsed vastuvõtjad ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, nende tarvikud (sh mälupulgad, -kaardid jne) või neid imiteerivad seadmed.

Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud “Vangla sisekorraeeskiri” § 57 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Kinnipidamisasutusse saabudes A. E.l mälupulka isiklike asjade hulgas ei olnud. VangS § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavatele müüa kaupu vangla ise või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Kaupluses müügil olevate asjade või kinnipeetaval tellida võimaldatava kauba sortimendi määramisel on vanglal diskretsioon, s.o kaalutlusõigus. Kuna vangla kaupluses mälupulka ei müüda, siis pidi vangla kaaluma vajadust erandkorras mälupulga soetamiseks vangla kauplusest, sh selle tellimiseks. Vangla leidis, et selline erandkorras asjade soetamise lubamine ja korraldamine oleks ebaproportsionaalselt ressursimahukas, mille tulemusel võivad jääda täitmata olulised teenistusülesanded: mälupulga õppetöös kasutamise loa andmisel tuleb vanglateenistusel peale kinnipeetavalt vastava taotluse saamist võtta kinnituse selle kohta, et ta on nõus mälupulga maksumuse ise tasuma, mis tegelikult ei taga seda, et kinnipeetaval rahalised vahendid tegelikult olemas on (või keegi on nõus tema eest tasuma); leida mälupulga müüja; peale sobiva müüja leidmist teha arve alusel vangla arvelt müüja arvele ülekanne; toimetada mälupulk müüja juurest vanglasse; teha kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt ülekanne vangla arvele; leida mälupulga hoiustamiseks sobiv koht, kust seda igakordselt õppetööks väljastada jms.

VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Asjaolu, et kinnipeetavatel ei ole võimalik kasutada kõiki meelepärased õppevahendeid, sh mälupulka, saab pidada selliseks ebameeldivuseks, mis kaasneb vanglas kinnipidamisega ning millega peab isik arvestama kinnipidamisasutusse sattudes, milles kohus nõustub vastustajaga.

Vastustaja on õigesti leidnud, et mälupulgale on võimalik salvestada andmeid ja infot, see ei ole igal juhul välistatud, mis vanglas on keelatud (näiteks vägivalda ja vihkamist õhutavad või pornograafilise sisuga teosed jpm). Kohus nõustub vastustaja väitega, et eelviidatud materjalid võivad kinnipeetavate seas esile kutsuda negatiivseid emotsioone (sh agressiivsust) ning väljaastumisi, mis aga kujutab endast juba otsest ohtu isikute turvalisusele ning vangla heakorrale ja julgeolekule.

Tallinna vangla selgitas kohtule, et selleks, et A. E.l oleks väljastpoolt vanglat saabunud mälupulka võimalik kasutada, peab vangla veenduma selle ohutuses, milles veendumine on võimalik vaid selle arvutis ülekontrollimisel. Õige on vastustaja seisukoht, et tundmatu päritoluga infokandjate kasutamine riigi arvutites on keelatud, kuna arvutisüsteemide halvamine tundmatu viirusega ohustab olulisel määral vangla julgeolekut. Andmekandjate kontrolli korraldab vangla, kes otsustab, missuguste vahenditega ja kuidas seda tehakse. Vastustaja on õigesti leidnud, et vahet ei ole, kas kontroll teostatakse kooliarvutites või mõnes muus arvutis, oluline on, et tegemist on igal juhul vangla arvutitega, mille nakatamine viirustega ohustab vangla julgeolekut. Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel. Vangla on õigesti leidnud, et antud juhul mälupulga kasutamine õppetöös ei ole nii oluline asjaolu ega kinnipeetavale õppetöös vältimatult vajalik, mis kaaluks üles võimaluse seada ohtu vangla julgeolek. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et mälupulga õppetöös kasutamise mittevõimaldamine ei kahjusta kaebuse esitaja õigusi ja huve sedavõrd intensiivselt, et vangla peaks kulutama täiendavat ressurssi (tööjõud, ajakulu jms) sellele, et väljastpoolt vanglat saabuvat mälupulka põhjalikult kontrollida (juhul, kui kaebaja sooviks seda omal kulul soetada).

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja põhjendused ei ole piisavad keelamaks tal õppetöös kasutada mälupulka. Vastustaja on piisava põhjalikkusega selgitanud neid asjaolusid nii vaidlustatud otsuses kui ka kohtule antud kirjalikus seletuses. Asjaolu, et kaebajale ei ole vastustaja selgitused meelepärased, ei tähenda seda, et need ei ole piisavad.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema taotlust ei ole lahendatud tema huvidest lähtuvalt. Kaebaja arvates keeldumise tegelik eesmärk on tema ebainimlik ja alandav kohtlemine kohaldatud piirangute läbi. Kaebuse esitaja arvates vanglas seatud piirang mälupulga kasutamiseks on hüpoteetiline ja seatud meelevaldselt lihtsalt selleks, et selline piirang eksisteeriks. Kohus kaebaja väidetega ei nõustu. Kohus märgib, et vanglal puudub kohustus väljastada kinnipeetavale õppetööks mälupulka. Kohtu arvates see ei ole kinnipeetavale õppetööks hädavajalik vahend, ilma milleta õppematerjali/õppeainete omandamine oleks oluliselt raskendatud või lausa võimatu. Õppiva kinnipeetava käsutuses on kooliarvuti, kuhu saab salvestada vajaliku teabe/koolitööd, samuti paberkandjal olev õppematerjal, mida saab vajadusel paljundada jms. Tallinna vangla on põhjendanud vaidlusaluse piirangu kohaldamise vajalikkust selgelt ja arusaadavalt, iseasi, kui kaebaja vastustaja argumentidega ei nõustu. Piiranguid võib seada, kui see on õigustatud. Antud juhul kohus nõustub vastustajaga, et see piirang, s.o kaebajale mälupulga kasutamise mittelubamine, oli põhjendatud ning kohane meede. Vastustaja on õigesti hinnanud kinnipeetavale mälupulga lubamist esmajärjekorras vangla julgeoleku seisukohast lähtuvalt. Ka kohtupraktikas on tunnustatud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel. Kohus ei saa vangla asemel hakata sisuliselt hindama taotluse põhjendatust, kuna selleks pädevus puudub. Kohus leiab, et vastustaja ei ole ületanud diskretsiooni piire A. E. taotluse lahendamisel, vastupidist ei ole kohus asjas tuvastanud. Kohus ei leia, et vanglas mälupulga kasutamise põhjendatud mittelubamine oleks kinnipeetava ebainimlik ja alandav kohtlemine, nagu väidab kaebaja. Vastustaja kinnitas kohtule, et vangla kaalus igakülgselt kaebuse esitajale mälupulga võimaldamist, kuid leidis, et see ei ole vangla julgeoleku ja ressursimahu kaalutlustel otstarbekas. Kohtul ei ole alust kahelda selle väite õigsuses.

Kohus asub ülaltoodu põhjal seisukohale, et vastustaja ei ole kaebaja suhtes käitunud õigusvastaselt ning vastustaja poolt kaebaja taotluse mälupulga kasutamiseks rahuldamata jätmine on põhjendatud.

Kohus kokkuvõtvalt leiab, et kaebus ja selles esitatud nõuded ei ole põhjendatud ning puudub alus nende rahuldamiseks.

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Elle Kask Kohtunik