1-13-10440/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2013. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-10440

Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi F.J süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav F.J

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud ei ole; väärtegude eest karistatud ühel korral Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsja Määratud korras advokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada F.J KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista 4 kuud vangistust. (neli)

KarS §-st 74 lg-te 1,3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse käesoleva kohtuotsusega mõistetud

vangistus F.J suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui F.J ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul (ühe) (kuue) toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

2 täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata F.J katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tsiviilhagi: Rahuldada Selver AS tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 p 5 alusel

F.J-ilt tsiviilhageja kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot 10 senti, milline summa kanda arveldusarvele nr 221053171150 Swedbank.

Asitõend - CD plaadid – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista F.J-ilt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS

Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda1 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse

lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

Kuriteo asjaolud: F.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi,

• 27.08.2013 kella 12.59 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus Kalda

3 tee 43 asuvast AS Selver kauplusest ära suitsutatud seakeelt 0,343 kg maksumusega 4,08 eurot ja suitsutatud seakeelt 0,330 kg maksumusega 3,93 eurot, pannes kauba kilekotti ja läbides kassaliini ning turvaväravad kauba eest tasumata;

• 01.09.2013 kella 15.01 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus Kalda tee 43 asuvast AS Selver kauplusest ära suitsutatud seakeelt 0,349 kg maksumusega 4,15

eurot ja suitsutatud seakeelt 0,324 kg maksumusega 3,86 eurot, läbides kassaliini ning turvaväravad kauba eest tasumata;

• 02.09.2013 kella 14.19 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus Kalda tee 43 asuvast AS Selver kauplusest ära suitsutatud seakeelt 0,351 kg maksumusega 4,18

eurot ja suitsutatud seakeelt 0.322 kg maksumusega 3.83 eurot, läbides kassaliini ning turvaväravad kauba eest tasumata;

• 03.09.2013 kella 14.43 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus Kalda tee 43 asuvast AS Selver kauplusest ära suitsutatud seakeelt 0,351 kg maksumusega 4,18

eurot ja suitsutatud seakeelt 0,322 kg maksumusega 3,83 eurot, läbides kassaliini ning turvaväravad kauba eest tasumata;

• 04.09.2013 kella 13.31 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus Kalda tee 43 asuvast AS Selver kauplusest ära suitsutatud seakeelt 0,345 kg maksumusega 4,11

eurot ja suitsutatud seakeelt 0,328 kg maksumusega 3,90 eurot, läbides kassaliini ning turvaväravad kauba eest tasumata;

• 05.09.2013 kella 12.57 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus Kalda tee 43 asuvast AS Selver kauplusest ära suitsutatud seakeelt 0,342 kg maksumusega 4,07

eurot ja suitsutatud seakeelt 0,33 kg maksumusega 3,94 eurot, läbides kassaliini ning turvaväravad kauba eest tasumata.

Sellega pani F.J toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, so KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanu AS Selver on esitanud F.J vastu tsiviilhagi summas 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja 10 senti (tl 10);

Karistuse liik ja määr: KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui F.J ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt

kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad,

4 leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise

tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse F.J süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest

ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule)

õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kohus on seisukohal, et süüdistatav on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuletsiviilhagejale varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta.

IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna

sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot. Samas annab KrMS § 2565

lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra ja

kohus peab seda käesoleval ajal põhjendatuks kohaldada. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 72 eurot.

Rutt Teeveer Kohtunik