4-13-827/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober . 2013 a Pärnu Väärteoasja number 4-13-827 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Kadi Neeme Väärteoasi

U.G` kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse liikluspolitseinik Taavo Tikki`

poolt 30.01.2013.a tehtud kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2502,13,000129 Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kaebuse esitaja lepinguline kaitsja

kohtuvälise menetleja ametnikuna

U.G (ik xxx, elukoht xxx, e-post xxx)

vandeadvokaat Mart Sikut (Sikuti Advokaadibüroo

Tartu tn 8, Viljandi 71020; e-post: mart.sikut@sikutiab.ee)

Politsei- ja Piirivalveameti

prefektuuri Lääne

korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht Sander Peremees

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 249 lg 2; Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133-135,

Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 kohus otsustas

Jätta U.G kaebus rahuldamata.

Jätta ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo

Politsei-

liiklusjärelvalvetalituse liikluspolitseinik Taavo Tikki` poolt 30.01.2013.a tehtud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2502,13,000129 muutmata.

Menetluskulud jätta kaebuse esitaja enda kanda.

Rahatrahv 0. eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS 20 00

SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber 10220912346554. Kui

nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue

rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva

jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 11.10.2013 . .a Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 11.10.2013

.a.

4-13-827

2 ( ) 13

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib

esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus

kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 01.11.2013.a.

Asjaolud ja menetluse käik

30. jaanuaril 2013 tegi Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

liikluspolitseinik Taavo Tikki järelevalvet Pärnu maakonnas X- maanteel. Kell 14.48

peatas ta nimetatud maantee X km autorongi nr xxx xxx, mida juhtis U.G XXX

. Juhiga seotud andmete kontrollimisel selgus, et viimane on mitmel korral rikkunud mootorsõidukijuhile kehtestatud töö ja puhkeaja nõudeid. 14. - -15.01.2013 oli juhil 24 h jooksul ööpäevast katkematut puhkeperioodi 10 h 49 min, minimaalselt

peab olema 11 tundi. 16.01.2013 oli juhil 24 h jooksul ööpäevast katkematut

puhkeperioodi 6 h 56 min, peab olema 9 tundi. 29.-30.01.2013 oli 24 h jooksul ööpäevast katkematut puhkeperioodi 10 h 38 min, minimaalselt peab olema 11 tundi.

Sellega rikkus U.G LS § 130 lg 1,3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 art 8 lg 1,2 ja art 9 lg 1 nõudeid. Lisaks oli U.G kahe ööpäevase puhkeperioodi vahel (15.-17.01.2013) juhtimisaega 20 h 34 min,

lubatud kuni 10 tundi. Sellega rikkus U.G LS § 130 lg 1,3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 art 6 lg 1 nõudeid. 15.01.2013 kell 15.53 kuni 16.01.2013 kell 02.00ni puudus U.G peale 4,5 h juhtimisaega vähemalt 45 min vaheaeg või 4,5 h sõiduaja jooksul jagatud 15 min + 30 min vaheaeg.

Sellega rikkus U.G LS § 130 lg 1,3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 561/2006 art 7 nõudeid. Seega pani U.G toime liiklusseaduse § de 246 lg 2, 248 lg 1 ja 249 lg 1,2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. -

Kuna väärteo toimepanemise asjaolud olid selged ja menetlusalune isik nõustus kiirmenetlusega, siis määras Taavo Tikki oma otsusega KarS § 63 lg 1 alusel LS § 249 lg 2 järgi U.G-le karistuseks rahatrahvi 200 €, so 50 trahviühikut.

Kaebuse sisu

13.02.2013.a esitas U.G Pärnu Maakohtule kaebuse Politsei- ja

Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse

liikluspolitseinik Taavo Tikki` poolt 30.01.2013.a tehtud kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2502,13,000129. Kaebuse esitaja leidis, et trahvi tegemise ajal on

võltsitud tema autojuhikaardi andmeid ning vastava avaldus selle kohta on esitatud ka Lääne Ringkonnaprokuratuurile.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

juht Sander Peremees oma 20.03.2013.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule ei nõustu esitatud kaebusega ja palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteo toimepanemine U.G poolt tõendatud autojuhi kaardi väljatrüki ja menetlusaluse isiku enda ütlustega. Määratud

karistus on kooskõlas karistusseadustiku § 56 sätestatud nõuetega. Karistuse määramisel arvestati kergendava asjaoluna kahetsust. Maksimaalne rahatrahv sellise

4-13-827

3 ( ) 13 rikkumise eest on 200 tü, so 800 €. U.G-le määratud karistus on alla LS § 249 lg 2 sanktsiooni keskmise määra.

Menetlusalune isik esitas aga eelpoolnimetatud kiirmenetluse otsuse peale kaebuse. U.G väidab, et politsei võltsis tema autojuhikaardil olevaid andmeid.

Kohtuväline menetleja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. U.G

autojuhikaardil olevate andmete kontrollimiseks kasutati PC NET SERVICE (nüüd

Malgorzata Stocerz) poolt toodetud ja litsentseeritud tarkvara TachoScan Control

(litsents- 052/1 OControl). Kontrollimise tulemustest tehti ka väljaprint. U.G

tunnistas enda poolt toimepandud rikkumisi ega vaidlustanud politsei toiminguid.

Kohtuväline menetleja saatis 08.03.2013 tarkvara tootjale kirja, milles küsis, kas

politsei saab muuta autojuhikaardil olevaid andmeid. Vastusest selgus, et politsei kasutuses olev tarkvara ei võimalda politseil muuta autojuhikaardil või sõidumeerikus olevaid andmeid.

Kaebuse täiendus

11.09.2013.a esitas kaebuse esitaja kaitsja Mart Sikut täiendava kaebuse nimetatud

kohtuvälise menetleja otsusele, mille kohaselt vaidlustatakse otsus tervikuna. Kaebuse esitaja kaitsja taotles tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada

väärteomenetlus. U.G on ennatlikult ja seni tõendamatult avaldanud arvamust, et trahvi tegemise ajal on tema autojuhikaardi andmeid võltsitud. Küll on

aga selgunud, et kiirmenetluse otsuse vastuvõtmisel kajastatud andmed on selges vastuolus tegelikkusega ning põhjendab seda järgnevalt:

LS § 130 lg 1 kohaselt sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud

juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete - täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr , mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate 561/2006

sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr

3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ)

nr 3820/85.LS § 130 lg 3 järgi juhi tööaeg on Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 561/2006 või puhkeaegade ja muu tööõigust kohaste vahe-

reguleeriva õigusakti kohaste vahe või puhkeaegade vaheline aeg, millal juht on - kohustatud autovedu sooritama, korraldama või ette valmistama.

LS § 130 lg 1 nähtub, et tegemist on blanketsete normidega, mis ise ei sätesta ja lg 3

vastutuse konkreetset alust vaid viitab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele

(EÜ) nr 561/2006, 15. märts 2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr

3820/85. Artikkel 6 lg 1 kohaselt ööpäevane sõiduaeg ei tohi ületada üheksat tundi. Mitte rohkem kui kaks korda ühe nädala jooksul võib seda aega pikendada 10

tunnini. Artikkel 7 kohaselt pärast nelja ja poole tunnist sõiduperioodi teeb juht vähemalt 45 minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud

vaheaja asemel võib olla vähemalt 15 minuti pikkune vaheaeg, millele järgneb

vähemalt 30 minuti pikkune vaheaeg, mõlemad on sobitatud sõiduaja suhtes nii, et järgitakse lõike 1 sätteid. järgi juht peab kinni pidama ööpäevastest ja Artikkel 8 lg 1

iganädalastest puhkeperioodidest. järgi 24 tunni jooksul pärast Artikkel 8 lg 2

eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi peab juht alustama uut ööpäevast puhkeperioodi. Artikkel 9 lg 1 alusel erandina artiklist 8 tohib juht, kes saadab oma

parvlaeva või rongiga veetavat sõidukit, regulaarset ööpäevast puhkeperioodi

katkestada mitte rohkem kui kahel korral teiste töödega, mille kogukestus ei tohi ületada ühte tundi. Nimetatud regulaarse ööpäevase puhkeperioodi jooksul peab juhil

4-13-827

4 ( ) 13

olema juurdepääs magamis või lamamisasemele. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib -

kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused,

mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §

-s 19, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi

ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Menetlusalune isik peab

väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks käesolevas asjas kiirmenetluse

kohaldamist tingimustes kus kõik VTMS § 55 lg 1 sätestatud nõuded jäid korraga

nõuetekohaselt, s.t. regulatsiooni sisulise eesmärgi ja mõtte kohaselt täitmata.

Menetlusalune isik avaldas 10.06.2013 toimunud kohtuistungil, et kohtuvälise

menetleja ametnik esitas talle tühja kiirmenetluse otsuse blanketi ja näitas ainult

kuhu ta peab allkirjad panema. Kohus küsis selle kohta kohtuvälise menetleja esindaja seisukohta, kes selgitas, et “olen selles osas nõus U.G-ga, et ta pidi alla

kirjutama tühjale blanketile siis ma leian, et seal midagi iseäralikku ei ole”.

Kirjeldatud viisil loodi kohtuvälise menetleja poolt menetluslik olukord, kus

menetlusalune isik oli kinnitanud juba kõike edaspidi otsuse blanketile kantavat, teadmata selle sisust ja õiguslikest tagajärgedest tema isikule. VTMS § 19 lg 1 p

-de 1, 4 ja 5 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes

menetletakse, anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi ning teada milline on menetlustoimingu eesmärk. Seeläbi tagatakse isiku õigus teada, et teda süüdistatakse

karistatava teo toimepanemises, võimaldades tal teha menetluslikke otsustusi, sh

nõustuda enda suhtes kiirmenetluse kohaldamisega. Menetlusalune isik ei saanud õigel ajal ja vajalikul määral teada tema vastu esitatud süüdistuse sisust ja seetõttu

oli ta oma menetluslikes otsustustes piiratud. VTMS § 57 lg 1 p 8 sätestab, et

kiirmenetluse otsuses märgitakse väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid.

Kiirmenetluse käigus menetlusalusele isikule ei tutvustatud, milliseid tõendeid tema

vastu kasutatakse ega selgitatud millisel viisil need tema süüd tõendavad.

Kiirmenetluse käigus ei tutvustatud menetlusalusele isikule väärteotoimikus olevat

väljatrükki pealkirjaga “ Juhi rikkumised alates 30.12.2012 kuni 30.01.2013 “.

Kiirmenetluse käigus ei tutvustatud menetlusalusele isikule väärteotoimikus olevat “Teel liikleva sõiduki dokumentide ning juhi sõidu ja puhkeaja nõuete kontrollkaart -

sõitjate ja veoseveol “ (edaspidi kontrollkaart). - Kiirmenetluse otsuses puuduvad

vastavasisulised märked, et nimetatud dokumente on otsustusel üldse tõenditena

aluseks võetud. Kokkuvõtvalt, kohtuväline menetleja on rikkunud oluliselt

väärteomenetlusõigust, mis on toonud kaasa põhjendamatu väärteo kiirmenetluse

otsuse. Menetlust mõjutanud vead said alguse kohtuvälise menetleja ametniku tegevusest.

Menetlusalune isik ei ole pannud toime tegu, mille eest on talle karistus määratud. Väärtegu on tõendamata. Puudub süüteokooseis. Väärteokoosseisu subjekt saab olla

üksnes isik, kes on väärteo toime pannud. Esitame ja palume toimikusse võtta

veoauto Scania reg.märgiga 888BAB “Tahhograafi andmete aruande. Toimingud,

sündmused, tõrked”. See väljatrükk tehti ka 30.01.2013 kontrollimise käigus ja

kohtuvälise menetleja ametnik võttis selle enda valdusesse. Otsuse vastuvõtmisel ja

tõendite nimistus seda väljatrükki mainitud ei ole. Võrdleme tahhograafi (sõidumeeriku) andmeid kiirmenetluse otsuses esitatud kõigi väärteosüüdistustega

eraldi. Menetlusalune isik teeb eelnevalt märkuse selles, et kohtuvälise menetleja

poolt otsuses kasutatud mõistet “ katkematu puhkeperiood ” ei ole Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 Artikkel 4 kasutatavate mõistete hulgas nimetatud.

Otsuse kohaselt 14.01.2013 15.01.2013 – juhil 24 h jooksul ööpäevast katkematut

puhkeperioodi 10 h ja 49 min (min 11.00). Tahhograafi andmete aruandest (rida 3)

nähtub, et U.G sisestas 14.01.2013 kell 07:56 oma juhikaardi nr XXX tahhograafi, odomeetri näit 505 664 ja alustas sõitmist. Eelnevalt on veokit juhtinud XXX, kes enda juhikaardi on tahhograafist välja võtnud 14:01 kell 07:05 (odomeetri

4-13-827

5 ( ) 13 näit 505 664). Järgnevalt nähtub, et 14.01.2013 kell 21:02 on pärast 472 km läbimist

sõiduaeg lõppenud, odomeetri näit 506 136. Tahhograafi programm on seadistatud

selliselt, et alati enne ööpäeva lõppu kell 23:59 fikseerib ta olulised näidud. Sellest

nähtub, et odomeetri näit ei ole muutunud. Järgmisel, 15.01.2013 hommikul kell

10:50 on odomeetri näit muutumatu ja juht alustab sõitu. Nagu kirjetest “Sündmus” nähtub, on asukohariik Eesti (tähis EST) asendunud ja veok on jõudnud Rootsi (tähis “S”). Ülesõit toimus parvlaevaga. Sõiduaega ei ole olnud õhtust hommikuni kokku 12

h ja 48 min. -ni, odomeet 15.01.2013 alanud sõiduaeg kestab kella 20:08 ri näit 505

637, sama ka ööpäeva lõpus kell 23:59. Tahhograafi andmetest ei nähtu, et U.G

kasutatud puhkeperiood oleks 14.01.2013 15.01.2013 24 h jooksul olnud –

lühem kui 11 tundi. kus juhil 24 h jooksul ööpäevas Otsuse kohaselt 16.01.2013 t

katkematut puhkeperioodi 06 h ja 56 min (min 09:00). Tahhograafi andmete aruandest nähtub, et 16.01.2013 on sõiduaja algusena salvestatud kell 08:56. Alates 15.01.2013 kella 20:08 sõiduaega salvestatud ei ole. Odomeetri näit 506 637 kinnitab seda. Järgnevalt nähtub, et 16.01.2013 kell 22:32 on pärast 484 km läbimist sõiduaeg

lõppenud, odomeetri näit 507 121. Vastavalt tahhograafi programmile nähtub, et ööpäeva lõppedes kell 23:59, ei ole odomeetri näit muutunud. Veok oli parvlaevas, mis

suundus Rootsist Soome. Tahhograafi andmetest ei nähtu, et U.G

kasutatud puhkeperiood oleks 16.01.2013 24 h jooksul olnud lubatust lühem.

Otsuse kohaselt 29.01.2013 kuni 30.01.2013

kus juhil 24 h jooksul ööpäevast katkematut puhkeperioodi 10 h ja 38 min (min 11:00 h).

Tahhograafi andmete aruandest nähtub, et 29.01.2013 on sõiduaja algusena

salvestatud kell 06:39. Alates 28.01.2013 kella 18:05 sõiduaega salvestatud

(katkematult kokku 12 h ja 34 min) ei ole. Odomeetri näit 509 556 muutumatuna kinnitab seda. Järgnevalt nähtub, et 29.01.2013 kell 20:32 on pärast 688 km läbimist

sõiduaeg lõppenud, odomeetri näit 510 244. Ööpäeva lõppedes kell 23:59, ei ole

odomeetri näit muutunud. Veok oli parvlaevas, mis suundus Soomest Eestisse.

Järgmisel päeval, 30.01.2013 kell 11:40 on registreeritud sõiduperioodi algus, mis

lõppes kell 14:37, millal on juht oma juhikaardi tahhograafist välja võtnud.

Tahhograafi andmetest ei nähtu, et U.G kasutatud puhkeperiood oleks 29.01.2013 m lubatust. Menetlusalune isik teeb – 30.01.2013 24 h jooksul olnud lühe

eelmärkuse selles, et kohtuvälise menetleja poolt otsuses kasutatud mõistet

“juhtimisaeg” ei ole Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006

Artikkel 4 kasutatavate mõistete hulgas nimetatud. kahe ööpäevase Otsuse kohaselt

puhkeperioodi vahel 15.01.2013 17.01.2013 – juhtimisaega 20 h 34 min (MAX 10:00 h).

Otsuse väärteo kirjelduse kohaselt on rikutud LS § 130 lg 1,3 ja EÜ 561/2006

Artikkel 6 lg 1 nõudeid. Viimasena nimetatu kohaselt ööpäevane sõiduaeg ei tohi

ületada üheksat tundi. Mitte rohkem kui kaks korda ühe nädala jooksul võib seda

aega pikendada 10 tunnini. Ööpäevase puhkeperioodi mõiste on sõnastatud EÜ

561/2006 Artikkel 4 alapunktis g) kui ööpäevane ajavahemik, mida juht võib vabalt kasutada ja mis hõlmab “regulaarset ööpäevast puhkeperioodi” ja “lühendatud

ööpäevast puhkeperioodi “.Kõik esitatud mõisted on seotus ööpäevaga, mis

teadaolevalt on 24 h pikkune ajavahemik algusega kell 00:00 kuni 24:00. Ajavahemikus 15.01.2013 kuni 17.01.2013 on kolm ööpäeva, seega saab olla ka kolm

ööpäevast puhkeperioodi. Otsuses ei ole märgitud, milliste ööpäevaste

puhkeperioodide vahel on ületatud ööpäevase sõiduaja normi, mis tähendab, et

väärtegu pole vajalikul määral kirjeldatud. VTMS §

57 lg 1 p 7 kohaselt peab

kiirmenetluse otsus sisaldama teo lühikirjeldust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on

kohtuasjas 3-1-1-9-05 osundanud, et kiirmenetluse otsuses tuleb lühidalt, kuid

ammendavalt kirjeldada faktilisi asjaolusid, mida hinnates otsustatakse, kas isik on

pannud toime väärteo või mitte. Teokirjelduse alusel peab olema võimalik teha

järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo.

4-13-827

6 ( ) 13

Otsuse kohaselt juhil puudus 15.01.2013 15:53´51 16.01.2013 kella 02:00-ni peale

4,5 h juhtimisaega vähemalt 45 min vaheaeg või 4,5 h sõiduaja jooksul jagatud 15

min + 30 min vaheaeg. Tahhograafi andmete aruandest nähtub, et 15.01.2013 on

Eestis laevaga Rootsi jõudes sõiduaja algusena salvestatud kell 10:50. Sõiduaeg

kestab kella 20:08-ni, odomeetri näit 505 637, mis püsib muutumatuna ööpäeva

lõpus kell 23:59 kuni järgmise hommikuni, s.o 16.01.2013 kell 08:56. Jääb

täielikult arusaamatuks ja ei ole mitte millegagi põhjendatud kohtuvälise menetleja poolt määratletud sõiduaja vahemik alates 15.01.2013 15:53´51 kuni 16.01.2013

kella 02:00-ni. 15.01.2013 ööpäevane sõiduaeg lõppes kell 20:08 ja menetleja

alguskellaaega arvestades oli sõidetud ainult 04 h ja 15 min. Otsuse väärteo

kirjelduse kohaselt on rikutud LS § 130 lg 1,3 ja EÜ 5 nõudeid. 61/2006 Artikkel 7

Viimasena nimetatu kohaselt pärast nelja ja poole tunnist sõiduperioodi teeb juht vähemalt 45 minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud

vaheaja asemel võib olla vähemalt 15 minuti pikkune vaheaeg, millele järgneb

vähemalt 30 minuti pikkune vaheaeg, mõlemad on sobitatud sõiduaja suhtes nii, et järgitakse lõike 1 sätteid. Juht alustas enne nelja ja poole tunnist sõiduperioodi lõppu

puhkeperioodi ja 45 minutilise katkematu vaheaja tegemine polnud vajalik.

Menetlusalune isik ei ole pannud toime tegu, mille eest on talle karistus määratud.

Väärtegu on tõendamata. Puudub süüteokooseis. Kirjeldatud asjaoludel tuleb

kiirmenetlusotsus tühistada ja menetlus asjas lõpetada. PPA Lääne Prefektuuri

21.03.2013 Pärnu Maakohtule esitatud Väärteotoimiku ja arvamuse saatmisest leheküljel nr 1 teises lõigus väidetakse, et kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteo

toimepanemine U.G poolt tõendatud autojuhi kaardi väljatrüki ja menetlusaluse isiku enda ütlustega. KarS § 2 lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see

vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Sellest tulenevalt, ei ole kohtuväline menetleja seotud menetlusaluse isiku süüteo

omaksvõtuga vaid karistusotsuse vastuvõtmisel tuleb näidata konkreetselt millise

menetlusaluse isiku teoga on süüteokoosseis täidetud, kas tegu on õigusvastane ja

isik süüdi. Samuti kõik 30.01.2013 kiirmenetluse otsuses sõnastatud süüdistused

algavad lausega : “juhtis autorongi, kus oli kohustuslik sõidumeeriku kasutamine,

autojuhi kaardi kontrollimisel selgus … “ Kiirmenetluse otsusest ei nähtu, et selle

aluseks (lisaks) oleks autojuhi kaart. Toimikus on 30.01.2013 kell 14:40:20

väljatrükk, mis kannab pealkirja “ Juhi rikkumised alates 30.12.2012 kuni

30.01.2013 “ Kiirmenetluse otsuses puudub igasugune teave sellisest väljatrükist, .

samuti andmed millisest algallikast sellesisuline informatsioon pärineb. Ei ole teada

kas see on iseseisev dokument või väljavõte (osa) millestki. Mitte miski ei viita, et tegemist on autojuhi kaardi väljatrükiga. Ei ole teada, kas need on tegelikkuses

eksisteerivad algandmed või juba kohtuvälise menetleja poolt mõne

arvutiprogrammiga töödeldud andmed. Sellisel juhul oleks tegemist tuletatud tõendiga. use otsuse koostamisel menetlusalusele isikule seda väljatrükki ei Kiirmenetl

tutvustatud. Tähelepanuväärne on asjaolu, et väljatrükk on tehtud 8 minutit varem kui kiirmenetluse otsuses märgitud rikkumise aeg. Kiirmenetlus otsusest nähtub, et

lahtris “muud tõendid ja andmed” nimetatud väljatrükki otsuse vastuvõtmise aluseks

oleva tõendina märgitud ei ole. See tõend ei anna ka oma sisult süüdistuse

seisukohalt usaldusväärset informatsiooni. Väga ebaülevaatlik, arusaamatu ja sisult vastuoluliste andmetega. , esimesel real puhkeaeg ajavahemikus 14.01.2013 Näiteks kella 21:02-st kuni 15.01.2013 kella 07:56-ni on arvestatud puhkeajana 10 tundi ja

49 minutit. Arvutuslikult on ajavahemik viis minutit pikem. Juurde on kirjutatud

“Päevast puhkeaega vähendatud 00:11 võrra”. (EÜ) nr 561/2006 Artikkel nr 4 alapunkt f) sõnastab puhkeaja mõiste – mis tahes katkematu ajavahemik, mida juht võib vabalt kasutada. Mõistet “ päevane puhkeaeg ” artiklis üldsegi ei formuleerita.

Sama määratlemata mõistet kasutatakse väljatrükis läbivalt. Kui lähtuda, et

14.01.2013 kell 07:56 alanud ajavahemik lõppes 15.01.2013 kella 07:56, siis

järgnevalt realt nähtub, et 15.01.2013 kell 10:50 algab järgmine ajaarvestus.

4-13-827

7 ( ) 13 Puuduvad kirjed (ei ole dokumenteeritud), millega sisustatakse nimetatud vahepealne 2 tunni ja 54 minuti pikkune ajavahemik.

Kaks järgnevalt märgitud sõiduperioodi, vastavalt ajavahemikes : 15.01.2013 kella 10:50-st kuni 17.01.2013 kella 02:16-ni pikkusega 20 h ja 34 minutit ja 15.01.2013 kella 15:53-st kuni 16.01.2013 kella 02:00-ni pikkusega 10 h ja 03 minutit kattuvad arusaamatult.Väljatrükis kasutatakse mõistet “päevane sõiduaeg” ületatud ja liiga

pikk “pideva sõidu aeg”, milliseid samuti määruses ei käsitleta. (EÜ) nr 561/2006

Artikkel nr 4 alapunkt j) sätestab sõiduaja mõiste, s.o juhtimistegevus, mis on salvestatud automaatselt, poolautomaatselt või käsitsi. Kolmel korral kasutatakse ka

väljendust “Maks puhkeaeg”. Ka eeldusel, et kui see tähendab “maksimaalset

puhkeaega” ei ole seaduseandja ka sellist mõistet sõnastanud.Viimasel (viiendal) real

puhkeaeg ajavahemikus 29.01.2013 kella 19:14-st kuni 30.01.2013 kella 06:39-ni

on arvestatud puhkeajana 10 tundi ja 38 minutit. Arvutuslikult on ajavahemik nelikümmend seitse minutit pikem. Arvutusvigu on enamgi. imetatud väljatrüki N

alusel ei ole faktilised töö ja puhkeaja täpsed ajavahemikud süüdistuses märgitud -

aegadel usaldusväärselt võrreldavad ja kontrollitavad.“Juhi rikkumised alates

30.12.2012 kuni 30.01.2013” ei ole andnud oma allkirja sõidukit kontrollinu

d ametiisik. Ka seetõttu on tõend lubamatu. Ametisiku allkirja puudumine on sedavõrd

oluline menetlusõiguse rikkumine, et palun kohtul otsustuses mitte tugineda sellele

dokumendile. Toimikus on “Teel liikleva sõiduki dokumentide ning juhi sõidu- ja

puhkeaja nõuete kontrollkaart sõitjate ja veoseveol “ (edaspidi kontrollkaart). - See

tõend ei anna oma sisult süüdistuse seisukohalt vajalikku informatsiooni. Asja arutamise esemeks ei ole vaidlus, kas 30.01.2013 oli kontrollitud sõidu- ja puhkeaja

reeglitest kinnipidamist menetlusaluse isiku poolt. LS § 139 lg 8 sätestab, et

mootorsõidukijuhi töö , sõidu ja puhkeaja järelevalve korralduslikud - -

nõuded kehtestab Vabariigi valitsus oma määrusega. Selle alusel VV 21.10.2010

määrusega nr 151 kehtestatud Mootorsõidukijuhi töö , sõidu ja puhkeaja järelevalve - -

korralduslikud nõuded ei näe ette järelevalve käigus kontrollkaardi koostamist. Sellesisulisel dokumendil puudub väärteomenetluses õiguslik tähendus. Kiirmenetlus otsusest nähtub, et lahtris “muud tõendid ja andmed” nimetatud kontrollkaarti otsuse vastuvõtmise aluseks oleva tõendina märgitud ei ole.

Kontrollkaardile ei ole andnud oma allkirja sõidukit kontrollinud ametiisik ja sellele ei ole allkirja andnud ka sõidukijuht. Kontrollkaardil on allkirjade andmiseks lahtrid nr- d 20. ja 21. Menetlusalune isik sai kontrollkaardi koostamisest ja selle sisust teada

toimikumaterjalidega tutvumisel 02.07.2013. Kiirmenetluse otsuse koostamisel menetlusalusele isikule kontrollkaarti ei tutvustatud. Kaebuse esitaja kaitsja leiab, et

süüdistus ei ole arusaadav ja ei nähtu milline konkreetne tegu vastab millisele

süüteokooseisule, milles seisneb teo õigusvastasus vastavalt väärtegude

kvalifikatsioonile ja menetlusaluse isiku süü. Maakohus peaks hinnangu andma ka

alljärgnevale õiguslikule küsimusele. KarS § 6 lg 1 kohaselt kehtib eesti karistusseadus teo kohta, mis on toime pandud Eesti Vabariigi territooriumil. Mitmed

väidetavad rikkumised on toime pandud Soome ja Rootsi territooriumil. Kas eelnimetatud karistusseadustiku sättest tulenevalt saab menetlusalust isikut üldse LS

§ 249 lg 2 alusel vastutusele võtta või vastutab isik ainult Eesti Vabariigi

territooriumil toimepandus süüteo eest. Kaebuse esitaja kaitsja leiab, et ei ole tõendatud, et mõni menetlusaluse isiku tegu on õigusvastane ja vastaks LS § 246 lg 2, LS § 248 lg 1, LS § 249 lg 1 ja LS § 249 lg 2 kehtestatud väärteokoosseisule.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning

palusid U.G`

suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist.

4-13-827

8 ( ) 13

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo

toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised -

selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud

ära osapoolte seletused, leidis, et U.G kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

Kaebuse esitaja leidis, et kuna menetleja ametnik esitas talle tühja blanketi millele

kirjutas alla, loodi

kohtuvälise menetleja poolt olukord kus menetlusalune isik oli

kinnitanud juba kõike edaspidi otsuse blanketile kantavat teadmata selle sisust ja

õiguslikest tagajärgedest. Kohus taolise seisukohaga ei nõustu. Kohtuliku uurimise käigus kohus uuris üksikasjalikult kiirmenetluse otsuse blanketi täitmise järjekorda.

Kohus kuulas üle kiirmenetluse otsuse koostaja menetleja liikluspolitseinik Taavo

Tikki kelle kuulas tunnistajana. Kohus selgitas, et kuna isik oli üle väärteoasja

menetleja saab kohus üle kuulata Taavo Tikk’i ainult menetluslike küsimuste

selgitamisel ja nende andmisel. Kohus leiab, et menetleja võib olla tõendite koguja,

kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi

looja. Antud juhul sai kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus teavet

faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Samas kohus Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) 66 lg § 2 kohaselt ei või aga menetleja

neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, st kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Kohus

ei käsitle kohtuvälise menetleja ütlusi tõendina, kuid samas võib ta anda kohtus teavet menetlustoimingute tingimuste kohta mida saab käsitleda tõendina.

Kohus tegi kindlaks, et kohtuväline menetleja alustades väärteomenetlust selgitas

kõigepealt menetlusalusele isikule väärteotoimepanemise asjaolusid ning seejärel

küsis menetluse liigi kohaldamise kohta menetlusealuse isiku arvamust U.G .

. Koheselt selgitati U.G-le nõustus kiirmenetlusega tema õigused

ja kohustused, mis on fikseeritud kiirmenetluse otsuse teise lehekülje pöördel.

Seejärel kiirmenetluse otsuse teisel leheküljel ülal äärteomenetluse selgitati, V

seadustiku § 19 ettenähtud õigused ja kohustused ning lisaks isikul on teatavaks e tehtud ja selgitatud, et kiirmenetluse protokolli ei koostata. Menetlusalusel isikul on

kohustus kiirmenetlusega nõustumise korral anda väärteo toimepanemise kohta

ütlusi. Ütluste või allkirja andmisest keeldumise korral loetakse kiirmene usega tl

mittenõustumiseks ja al statakse üldmenetlust. U.G nõustus u

kiirmenetlusega, mille kohta andis ka allkirja. See lokis kiirmenetluse otsuse järel b “

teisel lehel ütluse “ d kirjeldas menetlusalune isik, et seoses laevaliiklusega, mis on

kaootiline ei olnud võimalik normaalseid puhkeaegu sooritada ja tulemuseks oli

nimetatud rikkumised. Ütlusi kinnitas oma allkirjaga. Alles seejärel menetlejal on

alust kiirmenetluse otsuses fikseerida rikkumise kirjeldus. Väide, et alustada tuleks

kohe rikkumise kirjeldusega pole põhjendatud, kuna puudub menetlusaluse isiku eelnev nõusolek kiirmenetluse kohaldamiseks .

Menetlusaluse isiku väide, et ta ei saanud tutvuda väärteo kirjeldusega ei vasta tõele.

K l blokis allkiri on is iirmenetluse otsuse „teisel lehe “ ikule võimaldatud anda väärteo

4-13-827

9 ( ) 13 kohta ütlusi, samuti on võimaldatud tutvuda väärteo kirjeldusega ning võetud allkiri.

Kohtuistungil kinnitas kaebuse esitaja, et allkirjastas kiirmenetluse läbilugemata

otsuses olevad õigused kohustused, samuti väärteo kohta andis ütlusi menetleja sõnade kohaselt on kohtu hinnangul ennast õigustavad sooviga vabaneda vastutusest.

Menetlusalusel isikul oli õigus loobuda kiirmenetlusest, samuti kohes lt võtta e

ühendust alates esimesest menetlustoimingust, neid õigus kaitsjaga juba i isik ei kasutanud, kohtul pole tõendeid selle kohta, et id toiminguid oleksid menetluslike ne s otsustes piiratud või millegi muul viisil pärsitud.

Veel kaebuse esitaja leiab, et kiirmenetlus

e käigus ei tutvustatud, milliseid tõendeid

tema vastu kasutatakse ega selgitatud millisel viisil need tema süüd tõendavad,

samuti ei tutvustatud väärteotoimikus olevat väljatrükki „Juhi rikkumised alates

30.12.2012 kuni 30.01.2013 a lisaks puudu “, b teave sellisest väljatrükist ning kaebuse esitaja

kinnitas, et nägi küll väljatrükki aga kaugelt. Kohus ei nõustu taolise

seisukohaga. Kohtuliku uur

on tuvastatud, U.G

imise käigus

autojuhikaardil olevate andmete kontrollimiseks kasutati PC NET SERVICE poolt toodetud ja litsentseeritud tarkvara TachoScan Control (litsents 052/10Control) ning

välj trükk toimus kohapeal politseiauto sülearvutist kasutades seal olevat a

litsentseeritud tarkvara. Politsei kasutab tarkvara mis võimaldab juhi kaardil olevad andmeid arvutisse laadida ja seejärel analüüsida. Kaardil olevad andmed on kaitstud sertifikaadiga, mis välistab andmete muutmise. Kaebuse esitaja taotles oma esialgses

kaebuses autojuhikaardile ekspertiisi teostamist. Täiendavas kaebuses kaebuse

esitaja loobus sellest ekspertiisitaotluse , seega jätab kohus nimetatud põhjusel analüüsimata ja tähelepanuta.

Samas nii tunnistaja, kui ka kaebuse esitaja selle kohta, et andsid samasisulisi ütlusi väljatrükk juhi rikkumised alates 30.12.2012 kuni 30.01.2013 a teostati, seega selles osas vaidlus puudub. Lahknevus on selles, et kaebuse esitaja väitis, et viibis küll koos

menetlejaga politseiautos, kuid nägi seda väljatrükki kaugelt ega süüvinud sellesse

.

Kohus leiab, et viibides politseiautos koos menetlejaga, kes koostas kiirmenetluse otsust ja selgitas rikkumise sisu, kaebuse esitaja seda vaidlustanud ei ole leiab kohus,

et kõik võimalused tutvuda väljatrükiga olid U.G olemas, vastupidist kohus ei tuvastanud, nimelt, et menetleja oleks keeldunud väljatrükki tutvustamast.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et väljatrükk alumises paremas all servas on

märgitud litsentseeritud tarkavara märge TachoScan PV NET SERVICE. Kohus ei

nõustu kaebuse väitega, et nimetatud trükk võis kohtuvälise menetleja poolt olla mõne arvutiprogrammiga töödeldud.

Väide, et kiirmenetluse käigus ei tutvustatud menetlusalusele isikule milliseid tõendeid tema vastu kasutatakse on paljasõnaline. Väljatrükist nähtub, et nimetatud

rikkumised on kõik täies latuses nii kuupäevaliselt kui ka kellajaliselt u fikseeritud

kiirmenetluse otsuses ja sisustatud rikkumise kirjeldust LS § 130 lg 1,3 ja EÜ 561/2006ART 6 lg 1, ART 8 lg 1,2 . , ART 7 nõuetega Kohus juhib tähelepanu, et U.G-le on võimaldatud tutvuda väärteokirjeldusega mille kohta on isik andnud ka allkirja.

Veel on kaebuse esitaja le

idnud, et teel liikleva sõiduki dokumentide ning juhi sõidu

ja puhkeaja nõuete kontrollkaarti pole tutvustatud menetlusalusele isikule. Kohus

nõustub kaitsja seisukohaga pole tõendite nimekirjas e , et nimetatud dokumenti ga

pole Samuti kohus kaitsja seisukohaga, et nimetatud võetud juhi allkirja. nõustub tõend ei anna oma sisult süüdistuse seisukohalt vajalikku informatsiooni. LS § 139 lg

8 kohaselt mootorsõiduki töö, sõidu ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded kehtestab Vabariigi V usega, seega Vabariigi Valitsuse 21.10.2010 alitsus oma määr a

määrusega nr 151 kehtestatud mootorsõidukijuhi töö, sõidu ja puhkeaja järelevalve

korralduslikud nõuded ei näe ette järelevalve käigus kontrollkaardi koostamist ning

4-13-827

10 ( ) 13 nimetatud dokumendil puudub väärteomenetluses õiguslik tähendus. Kohus leiab, et eelpool nimetatud tõend kui lubamatu tuleb heita kõrvale.

Kaebuse esitaja taotleb ka hinnangu andmist järgmisele õiguslikule küsimusele. KarS § 6 lg 1 kohaselt kehtib Eesti karistusseadus teo kohta, mis on pandud Eesti Vabariigi

territooriumil. Mitmed väidetavad rikkumised on toime pandud Soome ja Rootsi

territooriumil, seega 9 lg 2 alusel kas saab menetlusalust isikut üldse LS § 24 vastutusele võtta Kohus leiab, et kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse . (EÜ) nr 561/2006 (19) alusel on piiriülese kauba või reisijateveo kasvu silmas pidades liiklusohutuse ning teedel ja ettevõtjate valdustes korraldatavate kontrollide tõhusama

rakendamise huvides, et kontrollitakse ka teistes liikmesriikides või kolmandates

riikides teostatud vedude sõiduaegu, puhkeperioode ja vaheaegu ning tuvastatakse

kas asjakohastest eeskirjadest peetakse täies ulatuses ja nõuetekohaselt kinni.

Kaebuse esitaja vedu teostava ettevõte OÜ Tovarel aadressiga Eesti Vabariik,

Papsaare küla, Audru vald, teostab rahvusvahelisi vedusid nii Euroopa liikmesriikidesse kui ka kolmandatesse riikidesse, kus sõidumeerikute kasutamine on kohustuslik. Kas menetlusalust isikut on võimalik vastutusele võtta kui osa rikkumisi

on pandud toime väljaspool E iiki on vastus jaatav ja põhjendab seda esti Vabar alljärgnevalt:

Mootorsõidukitele kehtestatud ööpäevase sõiduaja, vaheaja ja ööpäevase puhkeaja

kehtestamise eesmärk on autoveosektori osas parandada töötingimusi ja

liiklusohutust, samuti aidata kaasa järelevalve ja haldussunni praktika

parandamisele liikmesriikides. Selleks, et nimetatud nõudeid täita kasutavad

kohustuslikus korras sõidumeerikuid kaubaveoks sõidukid mille lubatud täismass

koos haagisega või poolhaagisega ületab 3,5 tonni. EÜ määrust nr 561/2006

kasutatakse liikmesriikide ühenduse piirides või ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riikide vahel. Seega, et tuvastada, kas mootorsõiduki juht täidab

ööpäevase sõiduaja, vaheaja ja ööpäevase puhkeaja nõudeid võimalik ja on vajalik

jälgida kogu marsruudi vältel ülalnimetatud nõudeid kaasa arvatud ka elektroonselt

kaubavedusid väljaspool Eestit. Eesti Vabariigi seadusandlus, mis käsitleb

ööpäevase sõiduaja, vaheaja ja ööpäevase puhkeaja nõudeid on harmoniseeritud

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruses nr 561/2006 toodud nõudmistega.

Alljärgnevalt analüüsib kohus kiirmenetluse otsuses etteheidetud rikkumisi.

EÜ Määruse nr 561/2006 rtiklis 8 p 1 kohaselt juht peab kinni pidama ööpäevasest a ja iganädalasest puhkeperioodist ning p.6 selgitab, et iganädalane puhkeperiood peab

algama hiljemalt eelmise iganädalase puhkeperioodi lõpule järgnenud kuue 24

tunnise ajavahemiku lõppu. Näiteks hakkab esmaspäeval töönädal pihta

, kui juhil kell 6.00 peab ta s kstei siis pühapäeval kell 6.00 läbi olema, iis on ü se järel kuus 24 h

tsüklit nii nagu seda nõuab ülalnimetatud

artikkel 8 p.6 Samas nimetatud kuue .

päevane tsükkel võib olla alustatud ka mõnel teisel ajal kuid lõppema peab ikkagi pühapäeval kell 6.00 Võrreldes kaebuses väited . esitatud , et juhil oli 14.01.2013 kuni 15.01.2013 a 24 tunni jooksul katkematut puhkeperioodi 12 tundi ja 48 minutit siis kiirmenetluse otsuse toodud arvestused kinnitavad, et juhil olid puhkeperiood ainult 10 tundi ja 49 minutit.

Kohus leiab, et kaitsja on teinud puhkeperioodi arvutamisel tehnilise vea. Nimelt peale iganädalast puhkeperioodi alustas U.G 14. jaanuaril 2013 tööd kell 07.56

ning s - ja puhkeaja arvestus, mis ellest kellaajast hakkab kulgema ka tema 24h töö

lõppeb 15. jaanuaril 2013 kell 07.56. Juht kasutas selle perioodi jooksul parvlaeva.

Nimetatud 24h perioodi jooksul peab tal olema katkematut puhkeperioodi vähemalt 11h. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006 art 9 lg 1 (edaspidi

määruse) kohaselt tohib juht, kes saadab parvlaevaga veetavat sõidukit, regulaarset ööpäevast puhkeperioodi katkestada mitte rohkem kui kahel korral teiste tegevustega,

4-13-827

11 ( ) 13

mille kogukestus ei tohi ületada ühte tundi. Määruse art 4 punkt g defineerib

regulaarse ööpäevase puhkeperioodi s.o vähemalt 11h puhkeperiood võ - i jagatud

periood 3 h + 9 h. U.G ööpäevane puhkeperiood, mis jääb ajavahemikku

14.01.2013 kell 07.56 kuni 15.01.2013 kell 07.56, oli kokku 10 h 49 min. Oleks

pidanud aga olema 11 h. Seega U.G pani toime LS § 249 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuliku uurimise käigus kohus tuvastas, et 15. jaanuaril 2013 alustas U.G

tööpäeva kell 10.50. Sellest kellast kuni 15.53 oli töö ja puhkeajaga kõik - korras. Uus sõiduaeg hakkas pihta kell 15.53 ja lõppes 16. jaanuaril 2013 kell 02.00.

Selle 10 h ja 05 min sõiduaja jooksul ei kasutanud U.G ette nähtud

vaheaega. Kohus leiab, et pärast 4,5 h sõiduaega oleks U.G pidanud tegema vähemalt 45 min vaheaja või jagama selle kaheks osaks 15 min + 30 min mida

nõuab määruse art 7 LS § 248 lg 1 järgi . Seega U.G pani toime

kvalifitseeritava väärteo.

16. jaanuaril 2013 kell 02.00 lõpetas U.G oma tööpäeva ja alustas uut

tööpäeva kell 08.56. Seega oli U.G ööpäevast puhkeperioodi 6 h 56 min. Minimaalselt oleks pidanud see puhkeperiood olema 9 h mida nõuab määruse art 8 p 4. Kohtu hinnangul täitis kaebuse esitaja LS § 249 lg 2 oma tegevusega koosseisu.

Määruse art 6 lg 1 sätestab, et ööpäevane sõiduaeg ei tohi ületada üheksat tu

ndi.

Mitte rohkem kui kaks korda ühe nädalal jooksul võib seda aega pikendada 10

tunnini. Määruse art 4 punkt k defineerib ööpäevase sõiduaja ööpäevase - puhkeperioodi lõpu ja sellele järgneva ööpäevase puhkeperioodi alguse või ööpäevase

ja iganädalase puhkeperioodi vahele jääv summeeritud sõiduaeg. Kuna U.G puudusid ööpäevased puhkeperioodid 15.01.2013 kuni 17.01.2013, siis summeeritakse antud ajavahemike sõiduajad. Seega oli U.G summeeritud ööpäevane sõiduaeg kokku 20 h 34 min. Oleks tohtinud olla aga 10 h kokku. Seega U.G pani toime LS § 246 lg 2 kvalifitseeritava väärteo.

Veel tuvastas kohus, et peale iganädalast puhkeperioodi alustas U.G 27. jaanuaril 2013 tööd kell 16.05. Sellest kellaajast hakkab kulgema ka tema töönädal.

29. jaanuaril 2013 alustas U.G oma tööpäeva kell 06.39 (st ka 24h perioodi, - mille järgi toimub töö ja puhkeaja arvestus) ja lõpetades samal päeval kell

20.03. U.G kasutas 29. Kohtuliku uurimise käigus tuvastas kohus, et jaanuar 2013 kell 20.33 kuni 30. jaanuar 2013 kell 02.15ni parvlaeva. Ajavahemikus

29. jaanuar 2013 kell 06.39 kuni 30. jaanuar 2013 kell 06.39, oleks U.G

regulaarne ööpäevane puhkeperiood olema 11 h pikk. U.G ööpäevane

puhkeperiood oli aga 10 h 38 min, seega pani kaebuse esitaja toime

LS § 249 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse esitaja leiab, et vastavalt VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Kaitsja kinnitas kohtuistungil, et tegemist oli segase looga ja temale oli see esmakordne juhus

ning kinnitas, et l udis äks päris palju aega ennem kui jõ järeldusele, mis asjaolud kajastuvad kaebuses ning mis on kohtule esitatud.

Kohus nõustub kaitsjaga selles osas, et ööpäevase sõiduaja, vaheaja kaebuses toodud

ja puhkeaja arvestamise osa esmakordse kokkupuute korral

võis kaitsjale üle jõu

käia tõendab ka fakt . Nimetatud asjaolu , et kaebuses olid arvut likud vead, samas us

leiab hus, et U.G on rahvusvahelise veoki juht, autojuhi ko on läbinud

ametikoolituse ning i oma kohustatud sisestama gapäevaselt alustades tööpäeva on juhikaardi tahhograafi

ning sõiduajal on kohustatud kinni pidama sõiduaja, vaheaja

ja puhkeaja nõudmistest Kohtuistungil kaebuse esitaja ei vaidlustanud nende .

kohustuste täitmisel vajadust, samuti ei kinnitanud, et ülalnimetatud kohustuste

4-13-827

12 ( ) 13

täitmisel oleks puudunud oskusteave. Väärteokirjeldus on sisustatud erandlikult Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 LS § 249 lg 1,2, LS § ja

246 lg 2 ja LS § 248 lg 1 nõuetest, mis on juhile kohustuslikud, seega puuduvad

väärteokirjelduses nõuded, mis väljuksid tema tööalasest kompetentsist.

Veel juhib

kohus tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitajal oli õigus kiirmenetlusest loobuda, mingeid mõjuvaid takistusi selleks ei olnud.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Tulenevalt KarS § 12 lg st 3 peab isiku käitumise subsumeerimisel -

karistusseadustiku eriosa normi osas obligatoorselt tuvastama tema teo subjektiivse

tunnusena tahtluse või ettevaatamatuse. Väärteo subjektiivse tunnusena on kohus tuvastanud menetlusaluse isiku käitu LS § 249 lg 1,2, LS § 246 lg 2 ja LS § 248 mises lg 1 kirjeldatud teos ettevaatamatuse.

KarS § 18 lg 2 ja 3 sätestatud kergemeelsuse ja hoolsuse määratluse võrdlemisel on

mõlema ettevaatamatuse liigi üheks tunnuseks tähelepanematu ja kohusetundetu

suhtumine oma tegevusse. Seega on tegemist kergemeelsuse ja hooletuse ühise

tunnusega hoolsuskohustuse rikkumisega, mille sisuks on isiku poolt väärteo

koosseisu tähenduses hoolsusvastase teo toimepanemine. Seega kaebuse esitaja

juhtides mootrsõidukit ja rikkudes hoolsuskohustust jät

tis veendumata

mootorsõidukijuhi statud ööpäevase sõiduaja, vaheaja puhkeaja nõud le kehte

ja e kohustusliku täitmise.

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta

on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.

KarS § 33 kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal

süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Seega tuleb lugeda kaebuse esitaja

süüvõimeliseks. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodut kokku v

õttes loeb kohus tõendatuks, et U.G on toime pannud koosseisupärase,

õigusvastase ja süülise teo, mida kvalifitseeritakse LS § 249 lg 1,2, LS § 246 lg 2 ja LS § 248 lg 1 alusel väärteona.

Kuivõrd menetlusalune isik on LS § 249 lg 1,2, LS § 246 lg 2 ja LS § 248 lg 1

sätestatud väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud muude VTMS

§ s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. - Kaebaja taotlus

tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

Liiklusstatistika andmetel esineb Eesti teedel liiklussurmasid rohkem kui paljudes Euroopa riikides. Uuringud näitavad, et 30 % liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi

ebapiisavast puhkeperioodist, sellega seonduvast reaktsiooni kiiruse aeglustumisest roolis, tukastamisest või magamajäämisest.

KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb

menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtu hinnangul tuleb süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel väärteoasjas kaaluda nii

menetlusaluse isiku huve kui ka õiguskorra kaitsmise huve ning tuleb hinnata, kas tema süü temale etteheidetud koosseisupärases õigusvastases teos on tuvastatud ilma

kõrvaldamata kahtlusteta. Seejärel nimetatud asjaolu tuvastamisel tuleb leida

4-13-827

13 ( ) 13

seaduse poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne

menetlusaluse isiku süüle tema poolt toimepandud teos ning motiveeriks isikut

edaspidi järgima ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega sätestatud nõudeid.

sanktsioon

LS § 249 lg 1,2, LS § 246 lg 2 näeb ette vastutuse rahatrahvi näol kuni

200 trahviühikut ja LS § 248 lg 1 järgi kuni 100 trahviühikut

. Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus leiab, et väärteo menetlemisel

kohtuvälise menetleja poolt karistuse mõistmisel on menetleja võtnud arvesse kõiki

asjaolusid menetlusaluse isiku suhtes ja määrates rahatrahvi sanktsiooni 50 trahviühiku ulatuses s.o alammäära lähedastes piirides.

Kohus arvestas asjaoluga, et kaebuse esitaja pole varem väärteokorras karistatud, hinnates isiku poolt toime pandud süüteo raskust ning karistuse kohaldamise aluseid

ja eesmärke samuti arvestades, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv 50

trahviühikut s.o 200 € täiel määral toimepandud süüteo sisule ja raskusele vastab ning vastab kohtu hinnangul teo raskusele ja on süüga proportsionaalne.

Menetluskulude osas märgib kohus, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta kaebuse esitaja U.G enda kanda

Igor Pütsep Kohtunik