3-13-70073/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-70073 Haldusasi Kaitseväe Põhja Kaitseringkonna taotlus kontrollida ajateenija reamees M.B.ile määratud distsiplinaararesti seaduslikkust Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon Tunnistada seaduslikuks Kaitseväe Põhja Kaitseringkonna vahipataljoni ülema major Kaido Sirmani 19.11.2013.a käskkiri nr 116P reamees M.B.ile kolme ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti määramise kohta. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kalendripäeva jooksul arvates käesoleva määruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. ASJAOLUD

1. Kaitseväe Põhja Kaitseringkond esitas 20.11.2013.a Tallinna Halduskohtule taotluse kontrollida reamees M.B.ile määratud distsiplinaararesti seaduslikkust. Taotluse kohaselt määras Kaitseväe Põhja Kaitseringkonna vahipataljoni ülem major Kaido Sirman 19.11.2013.a käskkirjaga nr 116P reamees M.B.ile kolme ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti distsiplinaarsüüteo eest, mis seisnes ajateenistuses olles alkoholi tarvitamises. Taotluse kohaselt naasis M.B. 20.10.2013.a kell 19:58 väljaloalt õigeaegselt, kuid ilmselgete joobetunnustega. Kontroll kalibreeritud alkomeetriga näitas reamees M.B.i väljahingatavas õhus alkoholi sisaldust 1,44 mg/l kohta. Tunnistajate sõnul ei olnud isik eriti kontaktivõimeline ning tal oli raskusi ärkvel püsimisega. Reamees M.B. tunnistas seletuskirjas, et naasis väeossa alkoholijoobes.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 173 lg 2 kohaselt kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega, kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Seega on distsiplinaararesti kohtuliku eelkontrolli näol tegemist formaalse kontrolliga, mille raames ei tuvasta halduskohus toime pandud teo tehiolusid, samuti ei anna kohus selle eelkontrolli käigus hinnangut küsimusele, kas distsiplinaararesti määraja on õigesti tuvastanud aresti määramise aluseks olevad distsiplinaarsüüteokoosseisu elemendid. Kohus lähtub eelkontrolli käigus eeldusest, et nii tegu kui muud distsiplinaarsüüteo objektiivse koosseisu tunnused on õigesti tuvastatud ning kontrollibki pelgalt formaalselt eelviidatud sättes loetletud asjaolusid. KVTS § 173 lg-te 2 ja 3 raames kontrollib kohus niisiis seda, kas käskkirjas kirjeldatud teo eest on võimalik distsiplinaarkaristust määrata, kontrollimata seda, kas isik, kellele arest määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani ning kas tegu on õigesti kvalifitseeritud, samuti ei kontrolli halduskohus loa andmisel seda, kas määratud karistuse rangus on vastavuses toimepandud süüteo raskusega. Kui karistatud kaitseväelane leiab, et tema karistamine sellise süüteo eest ei ole õiguspärane, on tal võimalik hiljem see vaidlustada halduskohtule esitatava kaebusega.

3. KVTS § 173 lg 1 kohaselt teatab distsiplinaararesti määranud ülem viivitamata kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta ning distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid. Kohus leiab, et Põhja Kaitseringkonna taotlus on nõuetekohane ning sellele on lisatud KVTS § 173 lg-s 1 loetletud dokumentaalsed tõendid.

4. KVTS § 166 kohaselt on distsiplinaarsüüteod 1) seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine; 2) asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte; 3) kaitseväelase poolt teenistusalaste piirangute rikkumine. KVTS § 49 lg 12 kohaselt on ajateenistuses keelatud alkoholi ning narkootilise ja psühhotroopse aine tarbimine, omamine, edasiandmine ja müük ning hasartmängud. KVTS § 167 lg 1 kohaselt kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. KVTS § 168 lg 2 p 3 kohaselt on distsiplinaarkaristuseks muuhulgas distsiplinaararest. KVTS § 171 lg 2 kohaselt määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini. KVTS § 171 lg 4 kohaselt võib distsiplinaararesti määrata kuni 14 päevaks. Ühele päevale distsiplinaararestis vastab 24 tundi. Kohus leiab, et reamees M.B.i poolt sooritatud teo eest võib vastavalt seadusele karistada distsiplinaarkaristusega ning M.B.ile kolme ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega. Alkoholi tarbimine ajateenistuses on karistatav süütegu vastavalt KVTS § 49 lg-le 12, §-ile 166, § 167 lg-le 1, § 168 lg 2 p-ile 3 ja §

171 lg-le 2.

5. KVTS § 185 lg 1 kohaselt määrab ülem distsiplinaarkaristuse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul distsiplinaarmenetluse algatamisest arvates. Distsiplinaarjuurdluse korral määrab ülem distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. KVTS §

185 lg 1 esimeses ja teises lauses on sätestatud alternatiivsed tähtajad, mis tähendab, et nimetatud tähtajad ei toimi üheaegselt. Distsiplinaarjuurdluse korral tuleb distsiplinaarkaristus määrata seega

15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. Küll aga tuleb distsiplinaarjuurdluse korral lähtuda KVTS § 185 lg-st 3, mille kohaselt ei määrata distsiplinaarkaristust juhul, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui üks aasta. Käesoleval juhul on asjas algatatud distsiplinaarjuurdlus 07.11.2013.a, distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte kinnitatud 14.11.2013.a ning distsiplinaarkaristus määratud 19.11.2013.a, seega KVTS §

185 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tähtaja jooksul.

6. Halduskohtule esitatud materjalidest nähtub, et enne distsiplinaarkaristuse määramist on läbi viidud teenistuslik juurdlus, mida tõendab 14.11.2013.a juurdluse kokkuvõte. Taotlusele lisatud 21.10.2013.a seletuskirjast, 19.11.2013.a reamees M.B.i poolt allkirjastatud dokumendist, mis selgitab distsiplinaararesti määramisega seonduvat, 19.11.2013.a käskkirjast nr 116P ning 14.11.2013.a distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest nähtub, et reamees M.B.ile on tutvustatud tema õigusi ja antud menetluse käigus võimalus anda toimepandu kohta selgitusi, mida viimane on ka teinud.

7. KVTS § 171 lg 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Kuigi taotlusele ei ole lisatud dokumenti, mis tõendaks, et taotluse esitaja major Kaido Sirman oli distsiplinaararesti määramise ajal ning on taotluse esitamise ajal Põhja Kaitseringkonna vahipataljoni ülem, võib kohtu hinnangul taotlusest ning Kaitseväe veebilehel avaldatust (http://www.mil.ee/et/kontakt) seda asja lahendamiseks piisavalt eeldada. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et ametiisiku volitusi tõendavad dokumendid tuleb kohtule esitada koos taotlusega.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik