4-13-2661/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.11.2013, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-13-2661 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Väärteoasi M.U kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna

patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 19.04.2013 otsusele ,001018 väärteoasjas nr 2590,13 Menetlusalane isik M.U, isikukood xxx, xxxx Esindaja Vandeadvokaat Kristiina Lee Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskond Esindaja Aulis Vahula

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere Politseipolitseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 19.04.2013 otsus väärteoasjas nr 2590,13,001018. ja teha uus otsus.

2. LS § 201 lg 1 järgi ja mõista karistuseks Süüdi tunnistada M.U rahatrahv

50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

3. M M.U 360 eurot menetluskulude õista Eesti Vabariigilt kasuks välja katteks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu

kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast.

2

VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna

patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 19.04.2013 otsusega karistati M.U liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 140 trahviühikut, s.o 560 eurot.

Otsuse väärteo toime 12.03.2013 F. R. Kreutzwaldi tn 5a, kohaselt pani M.U

Rakvere, juhtides mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Otsusest nähtuvalt rikkus M.U LS § 90 lg 1 p-d 1 ja 3. Otsuse kohaselt loeti väärteo toimepanemise tõendatuks tunnistaja Andrei

Kisseljovi ülekuulamise protokolli, videosalvestise ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Raskendavad ja kergendavad asjaolud puudusid.

2. esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palub tühistada M.U

kohtuvälise menetleja 19.04.2013 otsuse ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega.

Kaebuse kohaselt sätestab VTMS § 87, et väärteoasja arutatakse üksnes menetlusaluse isiku suhtes ning väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kaebuses, viidates Riigikohtu lahendile nr

3-1-1-16-09, leitakse, et kui kohus tuvastaks, et väärtegu on toime pandud muul ajal või kohas, kui väärteoprotokollis kirjeldatud ning jätaks kohtuvälise menetleja otsuse muutmata,

väljuks ta väärteoprotokolli piiridest, milline kujutab endast väärteomenetlusõiguse olulist

rikkumist VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Kaebuse kohaselt on v kollis M.U-le äärteoproto ette heidetud Kreutzwaldi tn 5a suunas liikumist, ent väärtootuses on heidetud

ette väärteo toimepanemist Kreutzwaldi tn 5a kohapeal. Seega on väärteoprotokoll ja

väärteootsus omavahel vastuolus ja on rikutud menetlusaluse isiku õi

gust teada, millist

väärteoasjas tema suhtes arutatakse. Kaebuses leitakse, et isiku viibimine mingis kohas ja

sinna poole liikumine on omavahel üksteist täielikult välistavad ning mõlemad ei saa olla

samal ajal õiged. Seega on arusaamatu, milline on kohtuvälise menetleja arvates väärteo

toimepanemise koht. Kuivõrd väärteoprotokollist väärteootsuse tegemisel väljumine on

väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses ning kohtul puudub

võimalus saata väärteoasja uueks arutamiseks kohtuvälisele menetlejale, palutakse kaebuses lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega.

Kaebuses leitakse ei juhtinud väärteoo , et M.U tsuses märgitud ajal mootorsõidukit

olles eelnevalt juhtimiselt kõrvald Väärteotoimikus sisalduvad tunnistaja A atud. . Kisseljovi

ütlused ei ole lubatav tõend. märgitakse Kaebuses , et menetleja ei olnud vaidlustatava

väärteootsuse tegemise ajaks vastavat ülekuula tunnistaja mise protokolli allkirjastanud,

samuti on arusaamatu, -plaat kuidas jõudis väärteoasja materjalide juurde CD videosalvestisega ning kuivõrd väärteootsuse tegemise ajal puudus menetleja allkiri selle kohta, et CD- . Kisseljovi kaudu, ei ole teabele plaat jõudis asja materjalide juurde tunnistaja A tuginemine lubatav. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kuidas ja mille alusel üldse vastav videosalvestis sattus Rakvere politseijaoskonna IT- . Kisseljovi kui Rakvere spetsialisti käest A politseijaoskonnaga mitteseotud ametiisiku valdusesse.

Kaebuses märgitakse, et 1 talle etteheidetava väärteo väidetavalt 2.03.2013, mil M.U toime pani, ei olnud ta LS § 201 lg 2 esimeses alternatiivis kirjeldatud erisubjekt, s.o isik, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Ainus käesoleva väärteoasja toimikus sisalduv juhtimiselt

3

kõrvaldami , s.t oluliselt pärast kõnealuse väärteo väidetavat se otsus on tehtud 20.03.2013 toimepanemist. Seega ei saanud menetlusalune isik talle etteheidetava teo ajal olla juhtimiselt kõrvaldatud ja M.U karistamine 12.03.2013 väidetavalt toime pandud väärteo eest LS ei ole

§ 201 lg 2 järgi võimalik.

3. tleja vaidleb kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Kohtuväline mene vaidlustatud

kohtuvälise menetleja 19.04.2013 otsuse muutmata jätmist.

Kohtuväline menetleja leiab, et äärteoasja on menetletud vastavalt väärteomenetluse v

seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Tõendeid ei ole kogutud

viisil, mis riiv

aks menetlusaluse isiku õigusi. Väärtegu on tõendamist leidnud kogutud ja kontrollitud tõenditega Vastuses märgitakse, et äärteoprotokolli ja väärteootsuse pinnalt on . v arusaadav, millise väärteo toimepanemist M.U-le ette heidetakse, seega on tagatud ka VTMS § 19 lg s 1 nimetatud õigus teada, millist väärtegu tema suhtes menetletakse. 1 p- V

äärteomenetlusõigust ei ole oluliselt rikutud VTMS § 150 lg 1 mõistes.

Vastuses leitakse, et M.U iseloomustab ka asjaolu, et ta jätkab liiklusalaste

väärtegude toimepanemist. 13.04.2013 juhtis ta Sadama tn 25, Tallinnas mootorsõidukit,

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki

juhtimiselt kõrvaldatud. Sellisest käitumisest saab järeldada, et tegu on tema püsivalt

hoolimatu ja vastutustundetu käitumismustriga liikluses ja ta ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest.

4. oma kirjalikes dokumentides esitatud 24.09.2013 toimunud kohtuistungil jäid pooled

seisukohtade juurde. Lisaks kaebuses toodule

märkis kaebuse esitaja, et väärteotoimikus olevat salvestist ei saa dina -s 1 tõen kasutada, kuivõrd see ei vasta VTMS § 31 lg 1 sätestatud nõuetele.

Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et toimikus olev 20.03.2013 otsus menetlusaluse

isiku juhtimiselt kõrvaldamise kohta ei ole käesolevas vaidluses asjakohane ja menetleja

ei

saa esitada M.U juhtimiselt kõrvaldamise otsust, mis oleks kehtinud menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemise ajal.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata -

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja A Jõe tegi 19.04.2013 kohta, . otsuse M.U milles M.U-le heidetakse ette mootorsõiduki juhtimist, omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimisel kõrvaldatud. t Otsuses leitakse, et

menetlusalune isik - g 2 rikkus LS § 90 lg 1 p d 1 ja 3 ja tema tegu kvalifitseeriti LS § 201 l järgi.

4 LS § 90 lg 1 p d 1 ja 3 sätestavad, et m rsõidukit ei tohi juhtida isik, - ooto kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (p 1); kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91 (p 3).

Asjas kogutud materjalide

st nähtuvalt ei ole tõendatud, et väärteo toimepanemise ajal M.U

poolt oli olemas kehtiv otsus menetlusaluse isiku sõiduauto juhtimiselt

kõrvaldamise kohta. Väärteotoimikus sisaldub juhtimiselt 20.03.2013 otsus M.U

kõrvaldamise kohta tõenda, et menetlusalune isik oli kõrvaldatud ,

mis ei juhtimiselt talle

etteheidetava väärteo toimepanemise ajal. Kohtuväline menetleja tunnistas kohtuistungil, et

tema käsutuses ei ole M.U juhtimiselt kõrvaldamise

otsust, mis oleks kehtinud

menetlusalusele isikule teo toimepanemise ajal. Kohtul

süüksarvatava endal ei ole võimalik

nimetatud puudus . kõrvaldada Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus vaidlustatud 19.04.2013 kohtuvälise menetleja otsuse M.U karistamises LS § 201 lg 2 järgi.

6. Järgnevalt kontrollib kohus käitumine võib vastata mõnele teisele , kas menetlusaluse isiku

väärteokoosseisu tunnustele.

Kuna väärteomenetluse seadustik ei reguleeri teo ümberkvalifitseerimist kohtu poolt, tuleb VTMS § st 2 juhindudes kohaldada kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud regulatsiooni. - Kriminaalmenetluse seadustiku kohtulikul uurimisel (KrMS) § 268 lg 6 kohaselt võib kohus

tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta.

VTMS § § 61 lg -st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) - 2 tulenevalt hindab kohus st

tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette

kindlaksmääratud jõudu. Kohus, tutvunud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja

kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud väärteoasja materjalidega, uurinud asjas olemasolevaid tõendeid ja hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et on tõendatud, et asjas

menetlusalune isik pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.t juhtis mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta.

Poolte vahel puudus vaidlus, et menetlusalusel isikul ei olnud talle etteheidetava väärteo

toimepanemise ajal sõiduauto juhtimisõigus Asjaolu, et M.U juhtis sõidukit on t.

tõendatud kohtuistungil tunnistaja A. Kisseljovi antud ütlustega ja videosalvestisega. A.

Kisseljovi ütlustest nähtub maja peasisekäigu juures, nägi, , et tema, seistes Rakvere politsei kuidas parklasse sõitis sõiduauto . Tunnistaja ei ole xxxx, mille roolis oli M.U

menetlusaluse isikuga varem kohtunud, kuid kuna ta viib läbi menetlust M.U kriminaalasjas ja nägi menetlusaluse isiku pilte, siis tundis ta ära sõidukit juhtinud isikus M.U

. Hiljem küsis politseijaoskonna tehnikult turvakaamera videosalvestise, seda vaadates tundis , juhtimas xxxx politseimaja parklasse samuti ära M.U sõiduautot ja parklas parkimiskohta otsides.

Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et tunnistaja A. Kisseljovi ütlused ja videosalvestis on

lubamatud tõendid. Kohtu hinnangul ei saa A. Kisseljovi käsitleda tõendiallikana VTMS §

313

mõistes, kuna tema ei viinud väärteomenetlust läbi ja ei koostanud väärteoprotokolli.

Samuti -st 2 tulenev ei laiene A. Kisseljovile KrMS § 66 lg tunnistajana väärteoasjas

osalemise piirang, kuna tema ei menetl väärtegu. Seega vastab A. enud M.U

Kisseljov -

KrMS § 66 lg s 1 sätestatud tunnistaja nõuetele ja tema ütlused on lubatud tõend

mitte ainult menetluse läbiviimist puudutavas osas, vaid ka tõendamiseseme asjaolude osas.

5

Asjaolu, et tunnistaja on ilmutanud aktiivsust väärteomenetluses tõendite kogumisel ei sea kahtluse alla tema

ütluste usaldusväärsust ega tee tema ütlusi lubamatuks tõendiks. Kohus on seisukohal, et väärteotoimikus olev videosalvestis vastab VTMS § 31 lg 11 toodud

iseseisva tõendi nõuetele – salvestis on seotud käesoleva väärteoasjaga; salvestiselt nähtub

selle tegemise aeg; vaidlust ei ole selles, et salvestis oli tehtud politseihoonele paigaldatud turvakaamega ja salvestis sisaldab . väärteoasja lahendamise olulisi asjaolusid

Asjaolu, et a suunas, väärteoprotokollist nähtuvalt juhtis M.U sõidukit Kreutzwaldi 5

väärteotsuses märgitakse, et väärtegu seevastu pandi toime F. R. Kreutzwaldi tn 5a ei saa kohtu hinnangul lugeda ks rikkumiseks. V väärteomenetlusõiguse olulise äärteo toimepanemise koht on piisavalt individualiseeritav ja nimetatud

väärteoprotokollis ja väärteootsuses esinev

erinevus ei riku isi tema suhtes arutatakse. Aadressil ku õigust teada, millist väärtegu

F.R.Kreutzwaldi 5a on hoone milles asub muuhulgas ka Rakvere Politseijaoskond, hoone tänavapoolsel küljel on parkla. Tunnistaja on näinud M.U juhtimas mootorsõidukit

hoone ees asuvasse parklasse ja hiljem ka parklas. Eeltoodust nähtuvalt ei ole

väärteoprotokollis ja väärteootsuses kasutatud formuleeringud omavahel vastuolus või eksitavad.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M.U rikkus oma tegevusega -i 1 LS § 90 lg 1 p ja realiseeris LS § 201 lg s 1 sätestatud väärteokoosseisu. LS § 201 lg 1 näeb ette karistuse - mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt.

Kohtu hinnangul pani M.U väärteo toime vähemalt

otsese tahtlusega, sest ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönis seda.

M.U puhul ei esine süüd välistavad ning karistust raskendavad või kergendavad asjaolud.

LS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 ühikut või aresti. Kohus leiab, et T.

Krisenthal . pani toime koosseisupärase, õigusvastase teo ja on selle toimepanemises süüdi Arvestades väärteo tehiolusid, M.U süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda tuleb karistada rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras.

7. esitas taotluse M.U jätta tema poolt kantud menetluskulud summas 720 eurot Eesti Vabariigi kanda.

Kuivõrd kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisega rahuldas kohus sisuliselt osaliselt M.U kaebuse, menetluskuludest riigi siis on põhjendatud jätta pool M.U ja pool tema enda kanda.

Kohus mõistab KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kasuks välja 360

Eesti Vabarigilt M.U eurot menetluskulude katteks.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Kullerkupp