1-11-4191/49 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-11-4191

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. novembril 2013, Narva kohtumaja Toimiku number 1-11-4191 (09240103034) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Irina Ogurova Asi

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse

kriminaalhooldusametnik Ülle Siigi erakorraline ettekanne nr 57113 L.H suhtes

Kriminaalhooldusalune L.H

Elukoht xxx, isikukood XXX, EV kodakondsus, keskharidus, ei tööta, xxx Varasemad karistused:

- 26.01.2012 Viru Maakohtu Narva kohtumaja ja

16.04.2012 Tartu Ringkonnakohtu poolt KarS § 423 lg 2 järgi, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega

1 aasta 11 kuud 29 päeva; 15.10.2013 Viru

Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt on vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta.

Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Ülle Siig Kriminaalhooldusalune L.H

Kohtuistungi toimumise aeg 19.11.2013

RESOLUTSIOON

KarS § 76 lg 5 alusel pöörata täitmisele L.H-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.01.2012 ja Tartu Ringkonnakohtu 16.04.2012 kohtuotsusega nr 1-11-4191 mõistetud ja ärakandmata jäänud karistuse osa – 10 (kümme) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust.

KrMS § 415 lg 3 alusel kohustada L.H karistuse kandmiseks ilmuma Viru vanglasse (Ülesõidu 1, 41536 Jõhvi) 13. jaanuaril 2014.a.

1-11-4191

2

Vangistuse kandmise aja alguseks loetakse süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jätmise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.01 2012 kohtuotsusega tunnistati L.H süüdi

KarS § 422 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust, mida vähendati

lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2

aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg

17.07.2009.a, s.o 1 päev karistusaja hulka ja lõplikult ärakandmisele mõisteti 2 aastat, 7 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võeti L.H-lt kohtuotsuse jõustumisel ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks aastaks.

Tartu Ringkonnakohtu 16.04.2012 kohtuotsusega

tühistati Viru Maakohtu 26.01.2012 kohtuotsus L.H süüdimõistmises ja karistamises KarS § 422 lg 2 järgi. L.H tunnistati süüdi KarS § 423 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust,

mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 17.07.2009, s.o 1 päev karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulus 1 aasta, 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Kohtuotsus jõustus 01.08.2012.

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 15.10.2013 kohtumäärusega vabastati L.H

karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ja ta määrati selleks ajaks Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve

alla ning kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-s 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama

kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja

kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult

eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 6)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Täiendavalt määrati L.H-le KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 alusel järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada narkootikume ega alkoholi; 2) otsima endale töökoha või võtma ennast

arvele eesti Töötukassas kahe nädala jooksul vanglast vabanemise päevast; 3) osalema

sotisaalabiprogrammis. L.H vabastati tingimisi enne tähtaega alates nimetatud määruse jõustumisest. Vastavalt KarS § 76 lg 4 määrati L.H-le katseaeg 1 aasta. KarS § 78 lg 2 alusel hakati katseaega arvestama alates määruse jõustumisest so 26.10.2013.

01.11.2013 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Ülle Siigi erakorraline ettekanne nr 57113 L.H suhtes ettepanekuga pöörata kandmata jäänud karistus täitmisele.

Errakorralisest ettekandest nähtub, et L.H on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Nimelt oli tuvastatud 29.10.2013, mil ta

tuli peale vanglast vabanemist järgmisel päeval esmakohtumisele Narva talitusse, et hooldusaluse väljahingatavas õhus on alkoholinäit 1,096 mg/l . Esmakohtumist ei saanud läbi

1-11-4191

3 viiahooldusalusele oli selgitatud, et ta peab ilmuma kainena 01.11.2013. L.H

tuli määratud ajal - kontrollimisel oli tuvastatud, et hooldusaluse väljahingatavas õhus on alkoholinäit 0,166 mg/l. Mõlema rikkumise kohta olid koostatud joobeseisundi tuvastamise protokollid. Mõõtmisi teostasid kriminaalhooldusametnikud Ülle Siig ja Jelena Džalalova.

01.11.2013 antud seletuses selgitab L.H, et tarvitas 29.10.2013 viina, nelja peale joodi ära kell neli hommikul üks liiter viina. 31.10.2013 joodi enne lõunat kolme peale ära pool liitrit viina.

Viru Maakohtu määrus L.H

suhtes laekus Viru Vangla

Kriminaalhooldusosakonda 28.10.2013. Hooldusalusele on selgitatud kohtu poolt määratud kontrollnõuded ja ta on teadlik, et kohustuse rikkumise korral kaasneb kandmata karistuse osa

täitmisele pööramine kriminaalhooldusametniku ettekande alusel vastavalt KarS § 76 lg 5 sätestatule. Kriminaalhooldusalune on vabaduses olnud viis päeva, ent L.H on

juba kahel korral tuvastatud joove. Seda, mis põhjustel hooldusalune nii käitub ja mis

põhjustel on ta sellised teguviisid valinud, arvamust anda ei ole võimalik. Lähtudes

ülalmainitust ning vastavalt Karistusseadustiku § 76 lg 5 taotleb kriminaalhooldusametnik kohtult pöörata L.H-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse ärakandmata osa täitmisele.

Juhul, kui L.H ilma mõjuva põhjuseta ei ilmu erakorralise ettekande kohtulikule

läbivaatamisele, siis vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg 1, teeb

kriminaalhooldusametnik ettepaneku kuulutada L.H

tagaotsitavaks ja kinnipidamisel võtta vahi alla.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata L.H-le mõistetud karistus täitmisele.

L.H selgitas istungil, et tarbis alkoholi, kuna vanglas viibimine oli tema jaoks väga närviline. Samuti märkis kriminaalhooldusalune, et tal on terviseprobleemid ning peab 03.12.2013 minema operatsioonile. Vanglas talle vajalikku ravi ei anta.

Maakohtu seisukoht

Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab kohus, et

kriminaalhooldusametniku ettepanek pöörata täitmisele L.H-le mõistetud karistuse kandmata jäänud osa, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kui L.H tuli 29.10.2013 esmakohtumisele kriminaalhooldusosakonna Narva

talitusse, oli tema väljahingatavas õhus alkoholi 1.096 mg liitri kohta. Tulles 01.11.2013 kriminaalhooldaja juurde, oli L.H väljahingatavas õhus alkoholi 0,166 mg liitri

kohta. Nimetatud asjaolud on tuvastatud joobeseisundi tuvastamise protokollidega. Ka L.H ise ei eita alkoholi tarbimist.

Seega on tuvastatud, et kriminaalhooldusalune L.H ei täitnud Viru Maakohtu

Jõhvi kohtumaja 15.10.2013 määrusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning rikkus sellega korduvalt ennetähtaegselt vabastamise tingimusi.

KarS § 76 lg 5 kohaselt pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa

kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele, kui isik ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele.

1-11-4191

4

Kuivõrd antud juhul on tegemist lühikese ajavahemiku jooksul korduva alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega, ei esine kohtu hinnangul asjaolusid, mis vabandaks toime pandu rikkumisi ning kinnitaksid veenvalt, et isik soovib oma käitumist parandada ning katseaega korrektselt läbida. Asjaolu, et isik rikkus kohtu määratud kohustust juba mõne päeva möödudes peale karistuse kandmisest tingimuslikku vabastamist, näitab, et süüdimõistetu ei ole teinud enda

jaoks järeldusi, mis suunaks teda edaspidi õiguskuulekale käitumisele ning ta jätkab rikkumiste toimepanemist. Seda kinnitab ka tõik, et olles kord juba läbinud kriminaalhooldaja kontrolli alkoholi tarbimise osas, ei heidutanud see L.H ning mõni päev hiljem

tuvastati taaskord, et ta on tarbinud alkoholi ning rikkunud kohtumääruses ettenähtud kohustust. Siinkohal ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et kuritegu, mille toimepanemise eest L.H karistust kannab, on samuti seotud alkoholi tarbimisega. Eelnevast tingituna on kohus seisukohal, et karistuse kandmisest tingimuslikult vabastamine ei ole end õigustanud.

Kohtu hinnangul ei välista karistuse täitmisele pööramist ka kriminaalhooldusaluse tervislik seisund. Kohtuistungil esitas kriminaalhooldusalune kohtule dokumendid, millest nähtuvalt

peab ta 03.12.2013 minema plaanilisele kõhuseinasonga operatsioonile. Nimetatud asjaolu arvestades määrab kohus, et L.H peab ilmuma vanglasse karistuse kandmiseks 15.01.2014. Kriminaalhooldusaluse poolt viidatud muude tervisehäirete osas märgib kohus, et esiteks ei

ole kohtule esitatud andmeid, et tegemist oleks tervisehäiretega, mis välistaksid

vabadusekaotusliku karistuse kandmist. Siinkohal ei saa jätta arvestamata ka asjaolu, et

süüdimõistetu tervislik seisund ei ole takistanud tal alkoholi tarbimist. Teiseks, vastavalt

vangistusseaduse § 53 lg-le 1 tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt suunatakse kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on ka vangistuses viibimise ajal tagatud kriminaalhooldusalusele vajalik arstiabi. Juhul, kui süüdimõistetu tervislik seisund ei võimalda karistuse kandmist, peab karistust täitva asutuse juht vastavalt KrMS §-le 425 taotlema süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist haiguse tõttu.

Ülaltoodust lähtuvalt ja juhindudes KarS § 76 lg-st 5 pöörab kohus täitmisele L.H-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.01.2012 ja Tartu Ringkonnakohtu 16.04.2012

kohtuotsusega nr 1-11-4191 mõistetud karistuse ärakandmata jäänud osa - 10 kuud ja 12 päeva vangistust. Vangistuse kandmise tähtaja alguseks lugeda L.H vanglasse ilmumise aeg.

Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 2, 432 lg 3.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi Kohtunik