4-13-5271/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-13-5271

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus kohtumaja Jõgeva Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2013.a, Suur 1 Jõgeva Väärteoasja number 4-13-5271 Väärteoasi U.V kaebus Lõuna prefektuuri Jõgeva

politseijaoskonna patrullteenistuse 24.07.2013.a otsusele väärteoasjas nr 2490,13,001459 Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi aeg

Menetlusalune isik: U.V (isikukood

xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx , telefon: x; u

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kajar Pent. Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

Tühistada kohtuvälise menetleja ja Piirivalveameti Lõuna p Politseirefektuuri

korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik

Kajar Pent poolt 2490,13,001459 24.07.2013 väärteoasjas nr .a tehtud kohtuvälise menetleja otsus osaliselt.

Tühistada liiklusseaduse § 22 sel juhtimisõiguse äravõtmine

7 lg. 2 alu

4 (neli ja ) kuuks kohaldada liiklussea lg. 3 alusel tusena juhti duse § 227 põhikaris misõiguse äravõtmist

(kaks) kuuks.

Määrata, et U.V tuleb tasuda LS § 224 lg. 2 alusel mõistetud rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, s.o summas 900 eurot ositi 6 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes iga kuu 15. kuupäevaks 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuni kogu rahatrahvi tasumiseni.

Muus osas jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuots Kassatsiooni esitamise soovist tuleb use peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule.

kohtule kirj

. alikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest

Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule ates (Jõgeva kohtumajale) 30 päeva jooksul al päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav

(20. november 2013.a), s.o alates 21. november 2013.a.

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kajar Pent on 24.07.2013.a koostanud otsuse väärteoasjas nr 2490,13,001459 (tl. 25.06.2013.a kell 24-25) selle kohta, et U.V

03.30 Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas Tallinn Võru -Tartu- -Luhamaa mnt 125 km:

1. juhtis mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,51 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks

0,46 mg/l väljahingatavas õhus. Antud teoga rikkus U.V liiklusseaduse

(edaspidi LS) § 69 lg. 5 ja § 33 lg. 11 p. 2. rikkumine on U.V kvalifitseeritud LS § 224 lg. 2 järgi.

2. -5 km/h, lubatud oli 90 km/h, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 142+ seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 47 km/h. Antud teoga rikkus U.V LS § 15 lg. 1 p. 1. U.V rikkumine on kvalifitseeritud LS § 227 lg. 2 järgi.

Juhindudes KarS § 56 lg. 1 ja § 63 lg. 3 on isikule määratud LS § 224 lg. 2 alusel rahatrahv o 900

7 lg. 2 alusel trahviühiku ulatuses, s. eurot ning LS § 22 sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.

U.V kaebus

U.V on esitanud 12.08.2013.a Tartu Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr 2490,13,001459 tehtud otsuse peale (tl. 4).

Kaebuse kohaselt soovib isik, et kohus vaataks üle väärteoprotokolli AB1333188 väärteootsuse nr 2490,13,001459 karistuse osa. Isik on ettevõtte Autostrada OÜ ainuke omanik ja tööline. Ettevõte tegeleb esindussõitude ja ülegabariidiliste vedude saateauto teenusega. Kuna otsusega on juhtimisõigus ära võetud 4 kuuks, siis palub võimalusel lühendada juhtimisõiguse äravõtmist ning suurendada rahalist karistust. Vastasel juhul kannataks nii tema ettevõtte kui ka pere materiaalne heaolu suures ulatuses. Samuti soovib, et võimaldataks rahatrahvi tasumine osade kaupa, kuna tal ei ole võimalik tasuda 900 eurot koheselt.

Menetluse käik 11.09

.2013.a kohtumäärusega võttis kohus esitatud kaebuse menetlusse.

Seejärel edastas kohus esitatud kaebuse kohtuvälisele menetlejale ja kohustas kohtuvälist menetlejat esitama kirjaliku seisukoha ning kohustas kaebuse esitajat esitama oma seisukoht kohtuistung osas.

Kohus nõudis välja väärteotoimiku (tl. 10).

08.07.2013.a saabus kohtule menetlusaluse isiku U.V e-kiri (tl. 27), mille kohaselt isiks ei soovi osa võtta kohtuistungist. Samuti märkis isik, et tal ei ole midagi juurde lisada.

Kohtuväline menetleja esitas VTMS § 132 p. 03.10.2013.a seisukoha (tl.29-35), milles taotleb

2 alusel s uue otsuse tegemist ning juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise õigusliku aluse osa muus osas LS § 224 lg. 2 ja VTMS § 132 p. 1 järgi otsuste muutmata jätmist ja kaebuse rahuldamata jätmist.

Koht U.V juhtis 25.06.2013.a kella uväline menetleja arvates onn tõendatud, et

03.30 ajal , mille mootorsõidukit l kiiruse mõõtmisele oli kiirusemõõteseadme lugem km/h, laiendmääramatusega + 5 km/h, lubatud 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust - mitte vähem kui 47 km/h. Menetlusalusel isikul tuvastati indikaatorvahendiga LION 500 nr. 17568A391 alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,56 mg/l. Seejärel mõõdeti menetlusaluse isiku alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga, mille näit oli 0,51 mg/l, laiendmääramatusega 0,05 mg/l, seega lõplik tulemus 0,46 mg/l. Isik on tutvunud mõlema protokolliga ning nii kiiruseületamise näitu kui ka alkoholisisalduse näitu on isik eelnevalt näinud. Tunnistab väärteoprotokollis toimepandud tegusid. Sellega U.V pani toime väärteod, mis tegude toimepanemise ajal 25.06.2013.a on kvalifitseeritavad LS § 224 lg. 2 ja § 227 lg. 3 järgi. Isik tuleb temale etteheidetavates tegudes süüdi tunnistada ja karistada. Menetlusalune isik on tunnistanud, et sõitis autoga jääknähtudega ning ületas kiirust. Isik on kahetsenud siiralt oma tegu, kuna arvas, et on kaine ning unustas kiir ust jälgida.

Isiku varasemad rikkumised ei ole kehtivad, kuna rahatrahvid on tasutud, kuid need on iseloomustava materjalina. Ülevaade varem mõistetud karistustest näitab nende olematut mõju. U.V on fikseeritud lubatud sõidukiiruse ületamist rikkumisena nii aastal 2011.a, 2010.a kui ka 2006.a ning alkoholijoobe seisundis juhtimist 2005.a. Isiku suhtes on rakendatud juhtimisõiguse äravõtmist. Sellise kronoloogia alusel tuleb asuda seisukohale, et U.V poolt ei ole tegemist juhusliku, ootamatu või kogenematusest aset leidnud rikkumistega. Kohtuväline menetleja on leidnud, et juhtimisõigus ei ole võõrandamatu õigus ning karistuse eesmärkide täideviimiseks on võimalik seda ära võtta. Tegemist on eripreventiivse iseloomuga karistusega ning on suunatud isiku mõjutamisele ja kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumise muutmisse liikluskultuuri terviku suhtes. Selline isiku käitumine viitab selgelt tema suhtumisele liiklusnõuetesse ja soovimatusele järgida ühiskonna poolt seatud reegleid.

Juhtimisõiguse äravõtmine distsiplineerib isikut. Asjaolu, et isik vajab tööalaselt juhtimisõigust, ei ole iseenesest aluseks jätta juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata. Tegemist ei ole KarS § 50 lg. 2 toodud alusega. Isikul on võimalik vajadusel oma töö ümber korraldada, kuna ta on äriühingu omanik ja tööline. Tegemist ei ole ebaproportsionaalse karistusega. Käesolevalt on piisav juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, et panna isikut mõtlema oma tegude võimelikele tagajärgedele ning mõjutada tema suhtumist liikluskultuuri, eriti veel olukorras, kus juhtimisõiguse äravõtmine mõjutab tema elukorraldust.

Viide RKL-ile 3-1-1- -09 ja 3-1-1-76-07, mille kohaselt kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalust isikut on liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest korduvalt karistatud. Uue väärteo toimepanemise ajaks on küll eelnevad karistused kustunud, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Sellega on menetlusalune isik üheselt ja järjekindlalt mõista andnud, et ta ei ole suuteline tajuma liikluskorraldusvahenditel edastatavat informatsiooni ega täitma liiklusseaduse nõudeid.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks võib üksnes rahatrahvi ning lisakaristuse kohaldamine sanktsiooni keskmises määras mõjutada U.V edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest kuivõrd varasemalt määratud karistused ei ole isikule soovitud mõju avaldanud.

Kohtuväline menetleja kontrollinud väärteoasjas nr. 2490,13,001459 tehtud otsuse õigsust, peab taunima, et liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi tehtud karistus on politsei andmebaasi sisestatud inimliku faktori vea tõttu valesti kvalifitseeritud. VTMS § 132 p. 2 kohaselt võib kohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohtuväline menetleja leiab, et käesolevalt tuleb tühistada väärteoasjas nr. 2490,13,001459 24.07.2013.a tehtud otsus osaliselt, s.o juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise õigusliku aluse osas ja teha selles osas uus otsus.

Tühistada liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks ja kohaldada liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks. Muus osas Liiklusseaduse § 224 lg 2 ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p.1 järgi taotleme jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled avaldasid, et on nõus kirjaliku menetlusega, siis lahenda on võimalik väärteoasi da . 1 kohaselt kirjalikus menetluses, VTMS § 120 lg juhindudes kohtu -st 132. U.V on teavitanud, et ei soovi lahendi tegemisel VTMS §

osaleda kohtuistungil ning kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses vastavalt VTMS §120 lg. 1. id VTMS § 120 järgi, mis tingiksid Asjaolus suulise menetluse pidamise, ei ole.

2. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja o tühistada osaliselt, s.o juhtimisõiguse äravõtm tsus tuleb

ise kohaldamise õigusliku aluse osas ja selle alusel põhikaristuse määramise osas, ja teha selles osas uus otsus.

Muus osas tuleb otsus jätta muutmata.

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kajar Pent on 24.07.2013.a koostanud otsuse väärteoasjas nr 2490,13,001459 (tl. 23 25.06.2013.a kell -24) selle kohta, et U.V

03.30 Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas Tallinn Võru -Tartu- -Luhamaa mnt 125 km:

1. juhtis mooto

rsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,51 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,46 mg/l väljahingatavas õhus. Antud teoga rikkus U.V LS § 69 lg. 5 ja §

33 lg. 11 p

. 2. U.V rikkumine on kvalifitseeritud LS § 224 lg. 2 järgi.

2. -5 km/h, lubatud oli 90 km/h, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 142+ seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 47 km/h. Antud teoga rikkus U.V LS § 15 lg. 1 p. 1. U.V rikkumine on kvalifitseeritud LS § 227 lg. 2 järgi. Juhindudes KarS § 56 lg. 1 ja § 63 lg. 3 on isikule määratud LS § 224 lg. 2 alusel rahatrahv

225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot ning LS § 227 lg. 2 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.

Tulenevalt VTMS § 123 lg. a

Antud juhul ei esine

VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

3. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tuvastatud on toime pannud , et U.V väärteod, mille eest on teda otsusega nr 2490,13,001459 karistatud.

Väärteoprotokolli (tl. ), tunnistaja ü lekuulamise protokolli (tl. 18-19), indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli (tl. ), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl. 21), liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (tl. 22) ja menetlusaluse isiku vastulause (tl. 23) 1459 alusel on kohtuväline menetleja koostanud otsuse nr 2490,13,00

(tl. 24-25), milles on eod

väärt kvalifitseeritud LS § 224 lg. 2 ja LS § 227 lg. 2 alusel, s.o mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes – grammis veres on alkoholisisaldus 0,50

1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi ning m ootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– kilomeetrit tunnis.

Rikutud on LS § 69 lg. 5, § 33 lg. 11 p. 2 ja § 15 lg. 1 p. 1.

Väärteoprotokolli kohaselt on U.V kinni peetud politseipatrulli poolt, kui ta juhtis

25.06.2013.a kell 03.30 Tallinn-Tartu- -Luhamaa mnt 125 km- Võru l Põltsamaa vallas

Jõgevamaal mootorsõidukit Škoda Praktik reg. märgiga 222MHT ning isik liikus Tallinna suunas. -5 km/h, kui lubatud oli 90 Isik juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 142+ km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 47 km/h. Isik juhtis mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus 1 liitris v äljahingatavas õhus oli 0, mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, n

ing lõplikuks tulemiks loeti 0,46 mg/l. Mõõdeti alkomeetriga Alcotest 7110 EST ARAF-0028.

Kohus leiab, et kohtule esitatud ja uuritud tõendid tõendavad väärteoprotokollis kirjeldatud ja LS rikkumise toimepanemist U.V poolt. § 224 lg.2 järgi kvalifitseeritava

U.V on väärteoprotokollis (tl. 17) antud ütlustes märkinud, et sõitis autoga jääknähtudega ning ületas kiirust. Kahetseb siiralt oma tegu, kuna arvas, et on kaine ning unustas kiirust jälgida.

Tunnistaja Enno Ottise

-19

ütlustest ülekuulamise protokollis (tl. 18 ) nähtub, et liiklusjärelevalvet Tallinna poolt tuleva sõiduki kiiruseks 1 teostades fikseeriti kell 03.30 km/h, (ik: xxx). sõidukijuhiks osutus U.V Suhtlemise käigus tuli isikul

alkoholilõhna suust, millest tulenevalt tegi Vilmar talle Lion 500 nr 17568A391 alkotesti, mille näiduks tuli 0,56 mg/l. Seejärel mindi edasi Põltsamaale tõendusliku alkomeetriga joovet mõõtma. Tõendusliku alko tuvastati lõplikuks meetriga Alcotest 7110 EST ARAF-0028

joobeks 0,51 mg/l kohta, laiendmääramatusega 0,05 mg/l, lõplikuks tulemuseks 0,46 mg/l. Isik

oli joobe tuvastamisega nõus ning ütles, et oli eelneval õhtul alkoholi tarvitanud.

Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (tl. ) nähtub, et

menetlusalune isik on allutatud joobeseisundi kontrollile 25.06.2013.a kell 03.30 ning indikaatorvahendi Lion 500 nr 17568A391 0,56 mg/l (kalibreeritud kuni näit oli

23.11 dusliku alkomeetri Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0028 .2013.a) ning tõen näit oli 0,51

46 mg/l. mg/l, mõõtemääramatus 0,05, lõplik tulem 0,

Sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsusest (tl. 21) nähtub, et U.V on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt 25.06.2013.a kell 03.30 ltsamaa vallas Jõgeva maakonnas Tallinn Põ - Tartu- - Võru Luhamaa mnt 125 km sõiduauto Škoda Praktik reg. märgiga 222MHT juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või, et ta on joobeseisundis.

U.V ei ole esitanud lkomeetri kasutamise indikaatorvahendi ja tõendusliku a

protokolli Isik on esitanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse peale vastuväiteid.

vastulause, milles palus kergemat karistust, määrates talle rahaline karistus ning jättes juhtimisõigus alles, kuid nimetatud vastulauses ei ole vastuväiteid koostatud väärteoprotokolli ega muude protokollide kohta.

Eeltoodu kogumis kinnitab, et U.V juhtis 25.06.2013.a kell 03.30 mootorsõidukit Škoda Praktik reg. märgiga 222M Võru HT joobeseisundis 0,46 mg/l Tallinn-Tartu- -Luhamaa mnt-

l Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas.

LS § 69 lg. 1 sätestab: rnase toimega aine

Lg. 4 p. 2 kohaselt

LS § 69 lg. 5 sätestab:

LS § 33 lg. 11 p. 2 sätestab: lises seisundis isikule.

Tulenevalt eeltoodust, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on käesolevalt kvalifitseerinud U.V-le

inkrimineeritud süüteo õigesti. Isik on rikkunud LS § 69 lg. 5 ja § 33 lg.

11 p. 2, mille eest sätestab vastutuse LS § 224. LS § 224 lg. 2 sätestab vastutuse joobeseisundi eest, kui ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi U.V . Käesolevalt on

väljahingatavas õhus olnud alkoholisisaldus 0, mg/l kohta, mis jääb lg. 2 mõjualasse.

U.V süütegu tuleb kvalifitseerida LS § 224 lg. 2 järgi.

Kohus leiab, et kohtule esitatud ja uuritud tõendid tõendavad väärteoprotokollis kirjeldatud ja LS

valifitseeritava rikkumise toimepanemist U.V poolt. § 227 järgi k

U.V on väärteoprotokollis (tl. 17) antud ütlustes märkinud, et sõitis autoga jääknähtudega ning ületas kiirust. Kahetseb siiralt oma tegu, kuna arvas, et on kaine ning unustas kiirus

t jälgida.

Tunnistaja Enno Ottise ütlustest ülekuulamise protokollis 19) nähtub, et (tl. 18-

liiklusj

ärelevalve toestamisel 25.06.2013 kell 03.30 fikseeriti Tallinna poolt tuleva sõiduki kiiruseks 142 km/h, peatasid sõiduki Škoda Praktik reg. märgiga 222MHT ning sõidukijuhiks osutus U.V (ik: xxx). Vilmar näitas näitu juhile ning juht ütles, et kiirustab masinatele järele.

Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (tl. 22) kohaselt mõõdeti

25.06.2013.a U.V poolt juhitud mootorsõiduki Škoda Praktik reg. märgiga 222MHT

-Tartu- -Luhamaa mnt 125. kiirust Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas Tallinn Võru

km- II MDR nr S.N. AS008355. l kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker

Seadme näiduks saadi iiruse mõõtmise laiendmääramatus oli +

142 km/h ning k

- 5 km/h.

Asulavälisel teel on lubatud kuni 90 km/h, mis teeb ületatavaks sõidukiiruseks mitte vähem kui 47

km/h. Seadme tabloole fikseeritud näitu näidati ka juhile. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et mõõtevahendi kohta on väljastatud taatlustunnistus nr TTRSS-12/00178 ajavahemiku 12.11.2012.a 11.11.2013.a kohta. –

U.V ei ole esitanud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli peale vastuväiteid. Isik on esitanud vastulause, milles palus kergemat karistust, määrates talle rahaline karistus ning jättes juhtimisõigus alles, kuid nimetatud vastulauses ei ole vastuväiteid koostatud väärteoprotokolli ega muude protokollide kohta.

Eeltoodu kogumis kinnitab, et juhtis 25.06.2013.a kell 03.30 mootorsõidukit U.V

Škoda Praktik reg. märgiga 222MHT Tallinn Võru l Põltsamaa vallas -Tartu- -Luhamaa mnt- Jõgeva maakonnas, ületades lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 47 km/h.

LS § 15 lg. 1 p. 1: Suurim lubatud

Kohtuväline menetleja on kvalifitseerinud poolt toimepandud süüteo U.V

ebaõigesti Kohtule nähtuvalt on 24.07.2013.a koostatud väärteootsuse . s kvalifitseeritud nimetatud süütegu LS § 227 l järgi. Kohtuväline menetleja on palunud oma 03.10.2013.a g. 2

kirjalikus seisukohas muuta kvalifikatsiooni, mis puudutab juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise õigusliku alust ning teha selles osas uus otsus. Seisukoha kohaselt on politsei andmebaasi sisest Tegelikult tuleb atud inimliku faktori vea tõttu valesti kvalifikatsioon. nimetatud süütegu kvalifitseerida LS § 227 lg. 3 järgi.

Kohtule nähtub, et väärteootsuses sisulises osas, s.o põhjendavas osas, on kohtuväline menetleja käsitlenud õige iooni ning välja toonud ka õige sätte tervikuna. t kvalifikats

Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik ümber kvalifitseerida U.V poolt toime pandud süütegu, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine vähemalt 47 km/h. Samas märgib kohus juba siinkohal, et VTMS § 132 p 2 kohaselt võib kohus tühistada otsuse osaliselt ja teha selles osas uue otsuse ainult siis, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Seega suhtes määratav karistus ei tohi U.V nimetatud paragrahvi alusel olla suurem kui juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks ning kohus seda ka arvestab karistuse mõistmise osas.

LS § 227 lg. sätestab:

41 60 kilomeetrit tunnis

karistatakse rahatrahviga ku

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et isik on juhtinud mootorsõidukit asulavälisel teel vähemalt 142+-5 km/h. LS § 15 lg. 1 p. 1 tulenevalt on suurim lubatud kiirus asulavälisel teel 90 km/h, mis tähendab, et on rikkunud nimetatud liiklusnormi vähemalt km/h. LS § U.V

227 lg. 3 alusel karistatakse isikut siis, kui mootorsõidukijuht on ületanud suurimat lubatud sõidukiirust . Seega jääb kiiruseületamine LS § 227 lg. sätestatu mõjualasse. 41-60 km/h

U.V

süütegu tuleb kvalifitseerida KarS § 227 lg. järgi.

U.V poolt toimepandud LS § 224 lg. 2 ja § 227 lg. 3 järgi kvalifitseeritavates tegudes ei esine õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

4. Kohus leiab, et väärteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lg-

s 1 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetest.

KarS § 56 lg 1 sätestab: .

Väärteootsusest nr 2490,13,001459 nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud KarS § 56 lg. 1 järgi karistuse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuväline menetleja on tuvastanud U.V käitumises karistust kergendava asjaoluna kahetsuse (KarS § 57 lg. 1 p. 3). Ka kohtule nähtub, et käesolevalt on isik kahetsenud tema poolt toimepandud tegusid juba väärteoprotokollis antud ütlustega (tl. 17). Seega leiab kohus, et U.V käitumises on tuvastatav kergendava asjaoluna KarS §

57 lg. 1 p. 3 märgitud puhtsüdamlik kahetsus. raskendavaid asjaolusid (KarS § 58) Karistust kohus käesolevalt ei tuvastanud.

Väärteomaterjalide kohaselt ei ole isikul kehtivaid väärteokaristusi, kuid kohtuväline menetleja on isiku iseloomustamiseks ning eripreventiivsete eesmärkide täitmiseks märkinud ära, et isikut on varasemalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest, muuhulgas on isikul varasemalt äravõetud ka juhtimisõigus.

Kohtule nähtub, et kohtuväline menetleja on käsitlenud U.V poolt toimepandud tegusid mitme erineva teona, s.o isik on toime pannud kaks erinevat tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule – KarS § 63 lg. 3. Kohus nõustub kohtuvälise mene tleja käsitlusega ning leiab, et käesolevalt ei moodustu U.V tegevuses ideaalkogumit KarS § 63 lg. 1 mõttes.

Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-97-12 on selgitanud ideaalkogumi olemust – tahtlusest ja nad on ajalis- .

Kohtule nähtub, et käesolevalt on tegemist kahe eri teoga, mis vastavad ka erinevatele väärteokoosseisudele. U.V, istudes joobeseisundis mootorsõiduki rooli ning asudes seda juhtima, on toime pannud LS § 224 sätestatud teo koheselt pärast mootorsõidukiga kohapealt lahkumist. LS § 227 kvalifitseeritava teo toimepan emine on tuvastatud Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas Tallinn Võru -Tartu- -Luhamaa mnt 125. kml, mille tõttu on nimetatud tegu toimepandud just sellel hetkel. Kohus leiab, et tegemist on kahe erineva käitumisaktiga, mis küll mingis osas kattusid ajalis ilise läheduse tõttu, kuid -ruum tegevuste erinevuse tõttu ning toimepanemise ajalise määratluse tõttu ei ole need käsitletavad objektiivsel vaatlusel ühtse käitumisaktina.

Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et tuleb kohaldada KarS § 63 lg. 3 ning karistus tuleb määrata iga väärteo eest eraldi.

U.V on avaldanud oma kaebuses (tl. 4), et soovib, et võimalusel lühendatakse juhtimisõiguse äravõtmist ning suurendatakse rahatrahvi. Samuti lisas, et soovib trahvi tasuda ositi.

Kohus märgib, et U.V põhjendus juhtimisõiguse äravõtmise lühendamiseks on inimlikus mõttes arusaadav, kuid samas ei sisalda see ühtki õiguslikult arvestatavat motiivi ega seadusega kooskõlas olevat alust, mida arvestada karistuse kohaldamisel. U.V-le on LS § 69 lg. 5 ja § 33 lg. 11 p. 2 rikkumise tõttu ja LS § 224 lg. 2 alusel määratud rahatrahv 225 trahviühikut, s.o 900 eurot.

LS § 224 sätestab vastutuse joobeseisundis sõiduki juhtimise eest: Lg. 1 kohaselt,

Lg. 2 kohaselt, 1,49 0,74

milligrammi

karistatakse rahatrahviga kuni 300 tra

Kohtule nähtuvalt on isikule määratud rahatrahv sanktsiooni keskmisest suuremas määras.

Kohus leiab, et mõistetud rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses on põhjendatud. Isiku väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus olnud enam kui pool lg. 2 sätestatud vahemikust. Samuti on joobeseisundis mootorsõiduki juhtumise näol tegemist enamohtliku süüteoga, eriti veel olukorras, kus isik on tabatud samaaegselt ka lubatud piirkiirust ületamas mitte vähem kui 47 km/h, mille näol on tegemist märkimisväärselt suure kiiruseületamisega. Eriti olukorras, kus U.V juhitav sõiduk pakub saateauto teenust (seda ütles ta kohapealgiet kiirustab masinatele järele), eeldatakse sellelt sõidukilt erilise turvatunde tagamist. Tegelikkuses on U.V oma tegevusega potentsiaalselt ohtu seadnud nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise ning näidanud üles äärmiselt vastutustundetut käitumist. Kohus leiab, et isik peab pärast alkoholi tarbimist olema veendunud oma kainuses enne, kui ta istub autorooli.

U.V on märkinud oma kaebuses, et taotleb just juhtimisõiguse äravõtmise vähendamist, mille arvelt võib rahatrahvi suurendada. Kohus leiab, et rahatrahvi suurendamine käesoleva paragrahvi alusel, vähendades kiiruse ületamise eest määratud juhtimisõiguse äravõtmist, on mõeldamatu ning alusetu, kuna karistused määratakse ikkagi lähtuvalt konkreetse teo toimepanemisest ja isiku süüst selles.

Kohus määrab, et LS § 69 lg. 5 ja § 33 lg. 11 p. 2 rikkumise tõttu ja LS § 224 lg. 2 alusel määratud rahatrahv 225 trahviühikut, s.o 900 eurot on põhjendatud ja kohus seda ei muuda.

U.V-le on LS § 15 lg. 1 p. 1 rikkumise tõttu ja LS § 227 lg. alusel äravõetud juhtimisõigus 4 kuuks. LS § 227 lg. sätestab:

41 60 kilomeetrit tunnis

Koht i keskmisest madalamas ule nähtuvalt on isikul juhtimisõigus ära võetud sanktsioon määras. on avaldanud soovi juhtimisõiguse äravõtmise vähendamiseks ja U.V

rahatrahvi suurendamiseks. Seega võib isiku taotlusest välja lugeda, et isik eelistaks karistusena rahatrahvi, mitte juhtimisõiguse äravõtmist. Isiku poolt toimepandud teo eest on võimalik karistuseks määrata rahatrahv, arest või juhtimisõiguse äravõtmine – seega on tegemist alternatiivsete karistustega, mille hulgast peab menetleja, käesolevalt kohus, valima sellise, mille kaudu oleksid kõige paremini täidetud KarS § 56 lg. 1 toodud eesmärgid.

Kohtuväline menetleja on leidnud, et KarS § 56 lg. 1 toodu on täidetud isikus suhtes juhtimisõiguse äravõtmisega. Käesolevalt kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga.

U.V on toime pannud enamohtliku süüteo. Isik on ületanud lubatud piirkiirust mitte vähem kui 47 km/h, mis on kvalifitseeritav eelnimetatud paragrahvi kolmanda lõike järgi, mis juba iseenesest näitab kiiruse ületamist suures u latuses. Lisaks on U.V

juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, millest tulenevalt on isik tekitanud olukorra, mille tagajärjena seadis isik potentsiaalselt ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate tervise ja elu. Kohtule nähtub kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohast, et isikut on varasemalt karistatud lubatud piirkiiruse ületamise eest korduvalt – – 2011.a, 2010.a ja 2006.a kuid nimetatud karistused on kustunud. Samas iseloomustab see isiku käitumist ning näitab, ja liikluskultuuri

et menetluse aluseks olev piirkiiruse ületamine ei ole olnud ühekordne ekslik juhtum, vaid seda on olnud ka varasemalt. Samuti on kohtuväline menetleja märkinud, et isiku suhtes on varasemalt kohal et isiku datud juhtimisõiguse äravõtmist, millest tulenevalt kohus järeldab, suhtes ei ole see soovitud mõju avaldanud.

Kohus leiab, et alternatiivselt aresti kohaldamine ei oleks põhjendanud, kuna tegemist on isiku vabadust piirava karistusliigiga, mille kohaldamine ei vastaks käesolevalt toimepandud süüteo raskusele Kehtivate karistuste puudumine näitab ja kehtivate karistuste puudumisele. ju sisult seda, et isik ei ole rohkem kui aasta jooksul väärtegusid toime pannud. Samuti leiab kohus, et kuna kiiruse ületamise episoode on isik varasemalt toime pannud mitu ning käesolevalt on oluline eelkõige karistuse eripreventiivne eesmärk, siis ei ole põhjendatud ka veelkordse rahatrahvi määramine, kuna varasemad mõistetud trahvid ei ole vajalikku õiguskuulekust taganud Kohus märgib siinkohal, et juhtimisõiguse äravõtmine . karistusena

on eelkõige eripreventiivse iseloomuga ning on suunatud isiku mõjutamisele ja kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumise muutmisse liikluskultuuri terviku suhtes. Seega on põhjendatud

U.V suhtes teda edaspidi hoiduma juhtimisõiguse äravõtmine, et mõjutada õigusvastasest käitumisest. Kohus ei leia, et asjaolu, et isiku

vajadus tööalaselt omada juhtimisõigust võiks olla aluseks jätta tusena juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata. Igapäevase sissetuleku seotus karis

juhtimisõigusega ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Samas nähtub kohtule isiku selgitustest, et ta on oma ettevõtte Autostrada OÜ ainuke omanik ja ka ainuke tööline ning ettevõte tegeleb esindussõitude ja ülegabariidiliste vedude saateauto teenusega, mistõttu on ilmselt raskendatud ettevõtte toimimine ilma suuremate raskusteta.

Seega on konkreetse rikkuja suhtes piisavalt piirava ja elukorraldust tegemist lühiajaliselt

mõjutava karistusega, millest tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud juhtimisõiguse äravõtmist.

Kohus on eelnevalt kvalifitseerinud ümb poolt lubatud piirkiiruse er U.V ületamisega toimepandu ning leidnud, et on võimalik isiku suhtes karistus määrata LS § 227 lg. 3 järgi, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Seega ei ole võimalik U.V suhtes kohaldada karistusena juhtimisõiguse äravõtmist mitte rohkemaks kui 4 kuuks. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud vähendada isikule piirkiiruse ületamise eest mõistetud karistust 2 kuu võrra ning määrata LS § 227 lg. 3 alusel isikule juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.

KarS § 63 lg. 3 sätestab: Kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri

Seega tuleb viia mõistetud karistused täide iga U.V poolt toimepandud teo eest eraldi.

U.V on palunud võimalust tasuda temale mõistetud rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, s.o summas 900 eurot, ositi.

VTMS § 134 lg. 1 sätestab: -dest VTMS § 111 p.

5 sätestab:

KarS § 66 lg. 2 ja 3 kohaselt

Kohus leiab, et 900 euro suuruse summa tasumine ühe korraga võib ilmselt menetlusalusel isikul käia üle jõu, mistõttu on põhjendatud isiku taotlus rahatrahvi tasumiseks osade kaupa.

Kohtu hinnangul on tegemist Eesti Vabariigi keskmise palga lähedase summaga, mille ühekordne tasumine võib panna isiku raskesse majanduslikku olukorda. Seet iab kohus, et

6 kuu jooksul õttu le on võimalik rahatrahvi tasumine määrata osade kaupa ning kohus leiab, et isikul tuleb tasuda rahatrahv alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust summas 150 eurot iga kuu 15. kuupäevaks, kuni kogu rahatrahvi tasumiseni.

5. VTMS § 132 p. 2 kohaselt

Kohus leiab, et käesolevalt tuleb tühistada kohtuvälise menetleja po väärteoasjas nr

olt 2490,13,001459 24.07 osaliselt, s.o. .2013.a tehtud kohtuvälise menetleja otsus juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise õigusliku aluse osas ja selle alusel põhikaristuse määramise osas, ja teha selles osas uus otsus. Tühistada liiklusseaduse § 22 alusel juhtimisõiguse äravõtmine

7 lg. 2

4 kuuks ja kohaldada liiklusseaduse § 22 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist

7 lg. 3

2 kuuks. Muus osas tuleb jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata.

Kohus juhindub sealjuures

- 2 -st 133. VTMS § 132 p st , §

Menetluskulud

Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse ning märkida, et vastavalt VTMS § 38 lg KrMS § 185 lg le 2 jääva -le 1 ja - d menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Ülle Raag