1-13-10253/3 · 1-13-10253/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2013.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number 1 – 13– 10253 (13230200765)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär

Liilia Kesküla

Prokuröri abi Natalja Kutepova

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: L.L, isikukood XXX, EV kodakondsus, emakeel: eesti keel, haridus: keskeriharidus, töökoht: XXXOÜ, elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, 1 kehtiv väärteokaristus Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada L.L KarS § 424 järgi ning karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 8 kuud, see on 240 päeva vangistust, üldkasuliku tööga selliselt, et ühele päevale vangistusele vastab 2 (kaks) tundi üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 480 (nelisada kaheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd.

KarS § 69 lg 4 alusel on L.L kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid:

- elama aadressil XXX;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud ning allutada Jugan L.L üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta L.L-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 2 (kaheks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on L.L kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

L.L-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista L.L-ilt riigituludesse menetluskulud:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 480.00 eurot

- tasu joobe tuvastamise uuringu läbiviimise eest – 38.00 eurot

- tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses – 72.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011

SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „L.L, 1-13-10253, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15

päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

3 SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

L.L süüdistatakse selles, et tema juhtis 22.09.2013.a kella 12.15 ajal Harjumaal, Nissi vallas, Keila teel, liikudes Tikri maja suunas mootorsõidukit Volkswagen Caddy Kasten,

registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus veres 2,68 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06, lõplik tulemus 2,08 mg/g), millega rikkus LS § 69 lg 1, s.o juht ei

tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides, ja LS § 69 lg 4 p 1, s.o alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, nõudeid.

Seega pani L.L toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest L.L-ile karistuseks 8 kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1,2,3,4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et

vangistuse ühele päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega kandmisele kuulub 480 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrata 24 kuud.

Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on L.L kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. Elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

6. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1-ks aastaks ja 2-ks kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

L.L nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud

kokkuleppega ja prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava L.L-i

selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav L.L on

sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on Jugan

4

L.L väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb L.L temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab L.L-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisikulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS §

180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu,

võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et L.L esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu.

Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise

otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et L.L-ilt tuleb menetluskulud seadusele

tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude

hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna arvestades menetluskulude suurust, võib ühekorraga kulude tasumine olla raskendatud.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 9; 179; 180 lg 1 ja 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.

Aulike Salo Kohtunik