3-13-1692/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 16.05.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1692 Haldusasi Aleksei Gribanovi kaebus Tallinna Vanglalt tekitatud materiaalse kahju eest hüvitise summas 1800 eurot välja mõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 02.09.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Gribanovi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 02.09.2013. a määrus muutmata ja Aleksei Gribanovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 14.06.2013 registreeriti Tallinna Vanglas kinnipeetava Aleksei Gribanovi kahju hüvitamise taotlus. Taotluse kohaselt leiab Gribanov, et Tallinna Vangla süül läks kaduma talle kuulunud kuldsõrmus. Saabudes 06.04.2006 Tallinna Vanglasse oli A. Gribanovil kaasas kuldsõrmus, mille ta andis hoiule ja sai vastu kviitungi nr 025457. Vabanedes Viru Vanglast 07.11.2008 seda kuldsõrmust tema asjade hulgas ei olnud. A. Gribanov palus kompenseerida sõrmuse maksumus 27 000 eesti krooni, mis ümberarvutatuna on umbes 1 800 eurot. 17.07.2013. a kirjaga palus Tallinna Vangla A. Gribanovil taotluses esinevad puudused kõrvaldada ja selgitada, miks ta leiab, et tema nõue on tähtaegne. 31.07.2013 registreeriti Tallinna Vanglas A. Gribanovi vastus, kus ta selgitab, et kahjunõude esitamise tähtaeg ei ole möödunud, kuna alles Viru Vangla 03.08.2011. a kirjaga nr 2-5/31226-1 sai ta teada, et sõrmus on Tallinna Vangla süül kadunud.

2. 11.08.2013 esitas A. Gribanov Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt tekitatud materiaalse kahju eest hüvitise summas 1800 eurot välja mõistmiseks seoses kuldsõrmuse kaotsiminekuga. Kaebuse kohaselt võeti A. Gribanovi 06.04.2006 Tallinna Vanglasse saabumisel hoiule muude temale kuuluvate esemete hulgas ka kuldsõrmus väärtusega 1800 eurot, kuid Viru Vanglast vabanemisel kuldsõrmust talle tagastatud asjade hulgas ei olnud. Kaebaja väitel käis ta etapeerituna Ämari, Murru ja Viru vanglates, kuid sel ajal väärisesemeid temale kätte ei antud ning puudus võimalus nende olemasolu kontrollida. Algul arvas A. Gribanov, et oli andnud kuldsõrmuse kinnipidamisasutuses viibimise ajal vabaduses viibiva isiku kätte, kuid vabanemisel selgus, et ta seda siiski teinud ei olnud. Kaebaja avastas sõrmuse kaotsimineku alles 2011. a. Koos kaebusega esitas A. Gribanov menetlusabi taotlused nii riigi õigusabi saamiseks kui ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

3. Tartu Halduskohus tagastas A. Gribanovi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus märkis, et Tallinna Vangla 01.08.2013. a otsustusest nr 5-18/13/20755-4 nähtuvalt on kaebaja 2013. a juunikuus esitanud Tallinna Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks seonduvalt kaebaja eelmise kinnipidamise ajal väidetavalt Tallinna Vangla süül kaotsiläinud kuldsõrmusega, kuid A. Gribanov esitas taotluse hilinenult. Kaebaja väitel sai ta sõrmuse kaotsiminekust teada alles 2011. a, kuid kaebaja vabanes Viru Vanglast 07.11.2008. Seega tuvastas Tallinna Vangla taotluse läbivaatamisel õigesti, et kaebaja pidi kahju tekkimisest teada saama hiljemalt 07.11.2008. Kahjunõude esitamisega on kaebaja viivitanud, esitades kahjunõude alles juunis 2013 ehk enam kui neli ja pool aastat pärast kahju tekkimist. Tallinna Vangla on õiguspäraselt asunud seisukohale, et kahju hüvitamise taotlus tuleb A. Gribanovile tagastada, kuna A. Gribanov ei esitanud ühtegi objektiivset põhjust, mis annaks aluse tähtaja ennistamiseks. Samas ei ole kaebaja vaidlustanud Tallinna Vangla kahju hüvitamise taotluse tagastamise otsustust. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja 1 800 euro nõudes seonduvalt Tallinna Vangla süül kaebaja sõrmuse kaduma minekuga kahju hüvitamise nõudes vaidemenetlust läbinud, kuna kahju hüvitamise taotlus esitati kaebaja poolt kaebetähtaega rikkudes ja vangla ei pidanud võimalikuks kaebetähtaega ennistada. Seega kuulub kaebus tagastamisele, kuna

A. Gribanovil on nimetatud kahjunõudes lähtuvalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seoses A. Gribanovi kaebuse tagastamisega puudub vajadus võtta seisukohta menetlusabi taotluste osas.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. A. Gribanov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 02.09.2013. a määrus tühistada ja võtta kaebus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt sai A. Gribanov kahjust teada juulikuus 2011. Riigikohus on 11.10.2006. a määruses nr 3-3-1-71-06 öelnud, et tähtaeg algab hetkest, kui saadi teada kahjust. Seega ei ole kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg möödas.

A. Gribanovile jääb arusaamatuks, mis kohtueelse menetluse ta läbima pidi. Pärast Tallinna Vanglalt kahju hüvitamise taotluse tagastamist, pöördus ta koheselt halduskohtu poole abi saamiseks.

5. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.09.2013. a määrus muutmata. Vastuse kohaselt esitas A. Gribanov kahjunõude Tallinna Vanglale kaebetähtaega rikkudes ning ei esitanud sealjuures ühtegi objektiivset põhjust tähtaja ennistamiseks. Seetõttu kuulus esitatud kahjunõue tagastamisele. Kuivõrd hüvitamiskaebuse esitamisel oli A. Gribanovil läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kuulus esitatud hüvitamiskaebus tagastamisele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 02.09.2013. a määrus tuleb jätta muutmata ja

A. Gribanovi määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. HKMS § 46 lg 4 sätestab, et hüvitamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, millal kaebaja sai teada talle tekitatud kahjust ja kas vastustajal oli õigus tema kahju hüvitamise taotlus tagastada läbivaatamatult. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja pidi sellest, et temale kuulunud kuldsõrmus on kaduma läinud, teada saama oma vabanemisel 07.11.2008, kui ta nägi, et temale tagastatud asjade hulgas seda ei olnud. Seega hakkas sellest ajast kulgema ka kahju hüvitamise taotluse esitamise kolmeaastane tähtaeg, mis lõppes 07.11.2011. Kahju hüvitamise taotluse esitas kaebaja Tallinna Vanglale alles 14.06.2013, s.o enam kui neli ja pool aastat pärast kahju tekkimist. Kuna kaebaja ei esitanud ühtki mõjuvat põhjust kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks, siis puudus Tallinna Vanglal alus seda taotlust menetleda, kuna kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg oli möödunud. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, kui kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Tallinna Vangla on õigustatult jätnud kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata ja selle tagastanud, siis on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebus on õigesti tagastatud HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et talle tekitatud kahjust sai ta teada alles Viru Vangla 03.08.2011 kirjast. Nagu eelnevalt märgitud, siis pidi kaebaja juba 07.11.2008 vanglast vabanedes saama teada, et tema sõrmus on kadunud, sest seda ei olnud talle tagastatud asjade hulgas.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Maili Lokk Agu Timmi