3-12-839/58 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Madis Ernits Otsuse tegemise aeg ja koht 16.05.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-839 Haldusasi Setu Veis OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 23.12.2011. a otsuse nr 13-6/2968 ja 23.03.2012. a vaideotsuse nr 13-4/136 tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks summas 2 151,57 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.10.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Setu Veis OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Setu Veis OÜ Vastustaja PRIA RESOLUTSIOON 1. Võtta haldusasja materjalide juurde tunnistaja Eero Mikenbergi 28.11.2012. a ütlused, mis on antud haldusasjas nr 3-12-1063. 2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.10.2012. a otsus muutmata. 3. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 16.06.2014. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kaebaja on äriühing, mis on asutatud 11.08.2008 ärinimega Strenstop OÜ. 23.10.2008 sai ettevõtte osanikuks Gateway OÜ, mille juhatuse liige oli 05.04.2007–21.09.2009 Eero Mikenberg, ja juhatuse liikmeks sai 27.10.2008–12.10.2010 Lauri Talumäe. 27.10.2008 toimus ettevõtte nime muutus SMS Market OÜ-ks. 12.10.2010 muutus ettevõtte ärinimi uuesti ja uueks nimeks sai Setu Veis OÜ, osanikuks ja juhatuse liikmeks sai Kadi Viitkin.

2. 22.12.2010 esitas kaebaja PRIA-le taotluse (viitenumber 1410106652330) mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse 1.4.1 meetme raames toetuse saamiseks 2kettalise vaaluti CLAAS LINER (abikõlblik maksumus 30 933,24 eurot ja kaaruti KUHN GF 10601 TO (abikõlblik maksumus 15 019,24 eurot) ostmiseks. Taotluses on kaebaja märkinud 2009. aasta müügituluks 240 000 krooni, mis on saadud 252,6 tonni oma toodetud heina müügist. 3. PRIA määras 04.05.2011. a käskkirjaga nr 13-6/814 kaebajale toetussumma 27 571 eurot. 27.06.2011 esitas kaebaja PRIA-le lõpliku kuludeklaratsiooni. Väljamakseid taotlejale PRIA teinud ei ole. 4. 23.12.2011. a otsusega nr 13-6/2968 „Toetuse väljamaksmata jätmise otsus Setu Veis OÜle“ (tl I-29−32) otsustas PRIA tunnistada kehtetuks 04.05.2011. a käskkirja nr 136/814 ning jätta kaebajale toetussumma 27 571 eurot välja maksmata. Otsuse kohaselt tuleb kaebajale toetussumma jätta välja maksmata, sest kaebaja pole põllumajandustootja ega kvalifitseeru taotlejaks põllumajandusministri 08.09.2010. a määruse nr 89 „Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (Määrus nr 89) § 2 lg 1 pi 2 ja § 3 lg 1 pi 1 järgi. Määruse nr 89 § 2 lg 1 pi 2 järgi on üheks toetuse saamise tingimuseks omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal saadud müügitulu, mis peab olema suurem kui 37 552 krooni ja vastavalt § 3 lg 1 p-le 1 peab taotleja omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi moodustama taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50% taotleja kogu müügitulust. Taotleja on märkinud 2009. aasta müügituluks 240 000 krooni, mis on saadud 252,6 tonni oma toodetud heina müügist. Kuna PRIA tuvastas, et taotleja ei ole põllumajandussaaduseid (heina) ise tootnud, ei vasta ta toetuse saamise tingimustele. Kuna kaebajal ei olnud esitada ühtki raamatupidamisdokumenti heina sisseostu, töötlemise või müümise kohta, ei ole tõendatud, et kaebajal oleks olnud müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist. 5. 25.01.2012 esitas kaebaja PRIA 23.12.2011. a otsuse peale vaide (tl I-39−40p), mille PRIA jättis 23.03.2012. a vaideotsusega nr 3-4/136 (tl I-41−41p) rahuldamata. 6. 24.04.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl I-3−7), milles taotles PRIA 23.12.2011. a otsuse nr 13-6/2968 ja 23.03.2012. a vaideotsuse nr 13-4/136 tühistamist ning PRIA-lt 2 151,57 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist seonduvalt kaebajale esitatud intressinõuetega liisingufirma poolt, mis on tekkinud PRIA negatiivsete otsustuste tagajärjel. Kaebuses esitas kaebaja järgmised seisukohad. - Kaebaja on PRIA õigusvastase tegevuse tõttu kandnud kahju. PRIA toetus pidi eelduslikult katma osa liisinguesemete maksumusest ning toetussumma väljamaksmata jätmise tõttu on kaebaja kanda jäänud intressid 27 571 eurolt, mis on käsitletavad kaebajale tekkinud kahjuna. Kui PRIA oleks nõuetekohaselt ja õigeaegselt toetussumma kaebaja liisinguandjale kandnud, poleks täiendavat ja põhjendamatut intressikulu tekkinud. - PRIA on negatiivselt tuvastanud asjaolu, et kaebaja pole müünud omatoodetud heina. Kaebaja selgitab, et on võtnud 2009. a ja 2010. a rendile heinamaid heina ja silo ülestöötamiseks ja müügiks ning esitab kaebuses ka maatükkide nimekirja. Taotluse nr 1410106652330 tähenduses vaadeldaval perioodil, so 2009. aastal tootis kaebaja heina 252,6 tonni ning hein on kasvanud kaebaja poolt rendile võetud maatükkidel, millest ca 45 hektarit maad kasutas kaebaja suulise rendilepingu alusel. Kaebaja selgitab, et kaebaja ainuosanikul Eero Mikenbergil oli kavas osaühing võõrandada ja ta otsustas ettevõtte väärtust 2

tõsta, panustades heina tootmisse oma vahendeid. Seega on heina tootmise otsesed kulud kantud Eero Mikenbergi poolt. Kaebaja 2009. aasta aruanne on koostatud majandusüksuse printsiibist lähtudes ning kaebaja pole näidanud kaebaja ainuosaniku kulusid kaebaja kuludena. Kaebaja märkis täiendavalt, et väikeettevõtte omanikel ja juhatuse liikmetel ei ole keelatud teha oma ettevõtte jaoks töiseid ja rahalisi panuseid. - Kaebaja hinnangul on PRIA rikkunud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel Määrusest nr 89 tulenevat menetlustähtaega. PRIA-l tulnuks otsuse kehtetuks tunnistamise otsus teha 25 tööpäeva jooksul arvates maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Lisaks ei ole vastustaja menetlenud tähtaegselt kaebaja esitatud vaiet. - Kaebaja taotles juhatuse liikme Lauri Talumäe ülekuulamist tunnistajana. Kaebaja sõnul saab tunnistaja anda ütlusi heina tootmise üksikasjade kohta: millistel kaebaja poolt rendile võetud kinnistutel ja kuidas heina niideti, koguti ja pakendati, kes sellega otseselt tegeles, kes korraldas müügitegevuse jne. 7. Vastustaja palus kaebusele esitatud vastuses (tl I-91−97) kaebus rahuldamata jätta. - Vastustaja märkis vastuses, et vastavalt Määruse nr 89 § 2 lg 1 p-le 2 oli üheks toetuse saamise tingimuseks omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal saadud müügitulu, mis peab olema suurem kui 37 552 krooni (2400 eurot) ja vastavalt § 3 lg l p-le 1 peab taotleja omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi moodustama taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50% taotleja kogu müügitulust. Toetuse määramise aluseks olevaks vaatlusperioodiks oli 2009. aasta majandusaasta. - Kaebaja on taotlusega esitatud äriplaanis 2009. aasta müügituluks märkinud 240 000 krooni, mis on saadud 252,6 tonni oma toodetud heina müügist. Heina müük nähtub pearaamatus ja majandusaasta aruandes kajastuvatelt müügiarvetelt nr 1/04.12.2009 (196 000 krooni) ja nr 2/20.12.2009 (44 000 krooni). Ettevõte ei ole antud tootmiseks teinud mingisuguseid kulutusi ning ettevõttel puudusid palgakulud ja põhivara. Samuti puuduvad kaebajal raamatupidamisdokumendid, mis kinnitaks heina sisseostu ja üleandmist. PRIA leiab, et kuna kaebaja ei ole ise põllumajandussaadusi tootnud ning tal puudub müügitulu, ei vasta kaebaja toetuse saamise tingimustele. - PRIA ei ole rikkunud 23.12.2011. a otsuse tegemisel Määruse nr 89 § 18 lg 5 sätteid, mille kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse, muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul, arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Kaebaja mittevastavus toetuse saamise tingimustele tuvastas vastustaja peale kaebaja poolt 27.06.2011 PRIA-le lõpliku kuludeklaratsiooni esitamist lisakontrolli käigus. Lisakontroll toimus 25.11.2011 ning ka pärast lisakontrolli tegemist toimus kaebaja esindajaga veel 28.11.2011 ja 29.11.2011 elektronkirjade vahetus, kus sooviti täiendavaid andmeid. - Samuti ei ole PRIA rikkunud vaidemenetluse tähtaega, kuna esmane vaidele vastamise tähtaeg tuleneb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 98 lg-st 3, mille kohaselt vaadatakse vaie läbi 30 päeva jooksul. Edasi pikendas PRIA vaidele vastamise tähtaega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lg 2 alusel. - PRIA on küsinud saagikuse osas täiendavalt seisukohta Eesti Põllumajandusülikooli taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakonna emeriitprofessorilt, kelle vastus kinnitab, et kaebaja poolt väidetava 252,6 tonni heina tootmiseks peaks kasutuses olema vähemalt 50 hektarit maad, kuid kokkuvõttes oli kaebaja kasutuses 9,8 ha heinamaad, millelt ei ole võimalik saada heina kaebaja poolt näidatud koguses. - PRIA juhtis kohtu tähelepanu, et on esitanud prokuratuurile avalduse (tl I-65−67p) kaebaja suhtes karistusseadustiku § 25 lg 2 ja § 210 lg 2 (soodustuskelmuse katse) tunnustel 3

kriminaalmenetluse algatamiseks, kuna kaebaja nimel tegutsenud isikud võisid esitada PRIAle valeandmeid eesmärgiga saada pettuse teel soodustust (erinevaid toetusi). 8. 09.10.2102 toimus Tartu Halduskohtus kohtuistung (protokoll tl I-110−119). - PRIA esitas kohtuistungil kohtule nimekirja kaebaja poolt kaebuses välja toodud maatükkide omanike kohta (tl I-116) ning märkis, et kõikidele nendele maatükkidele on toetust taotlenud teised isikud, kellele on toetused PRIA poolt ka välja makstud. Lisaks esitas PRIA tõendi (tl I-117), millest nähtub, et ühe maaomaniku kinnituse kohaselt ei ole ta kaebajale kunagi oma maad välja rentinud ning kaebaja ei ole seal heina tootnud. - Kaebaja leidis istungil, et mõistlik on Lauri Talumäe asemel tunnistajana üle kuulata Eero Mikenberg, sest tema on isik, kes eraldas vahendeid heina tootmiseks. Halduskohus jättis istungil kaebaja taotluse Eero Mikenbergi tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata. 9. Tartu Halduskohus jättis 29.10.2012. a otsusega (tl I-163−167) kaebaja kaebuse rahuldamata. PRIA on tuvastanud, et kaebaja ei ole ise heina tootnud, ning ei ole seetõttu kaebajat toetuse saamise tingimustele vastavaks lugenud. Kuna kaebajal ei olnud esitada ühtki raamatupidamisdokumenti heina sisseostu, töötlemise või müümise kohta, ei ole tõendatud, et kaebajal oleks olnud müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist. Kohtu hinnangul ei olnud põhjendatud kutsuda kohtuistungile tunnistaja, kes oleks kinnitanud, kuidas toimus kinnistutel heina niitmine ning kuidas toimus kinnistul müügitegevus, kuna antud asjas on asjakohane dokumentaalsete tõendite esitamine, kuid kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud ega kohtule dokumentaalseid tõendeid esitanud. Kaebaja on taotlusega esitatud äriplaani 2009. aasta müügituluks märkinud 240 000 krooni, mis on saadud 252,6 tonni omatoodetud heina müügist, kulutusi tootmiseks aga tehtud ei ole ning ettevõttes puudusid palgakulud. Müüki kajastavad küll müügiarved heina müügi kohta (SMS Market OÜ arved 1 ja 2) ning arve saajaks on eraisik, kelle nimi on märkimata, kuid puuduvad andmed nende arvete alusel heina eest maksmise kohta. 2009. a ja 2010. a tootmisega seotud kulutuste kohta puudub dokumentatsioon. Tuginedes menetlusosaliste poolt esitatud teabele, leidis kohus, et kaebaja ei vasta Määruses nr 89 sätestatud toetuse saajate tingimustele, kuna kaebajal puudub omatoodetud põllumajandussaaduste müügist saadud vastav tulu. On tõendamata, et kaebaja on põllumajandussaadusi (heina) tootnud või saanud selle töötlemisel põllumajandustoodete müügist taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vastavat müügitulu. PRIA on taotluse rahuldamata jätmise otsuse teinud tähtaegselt 25 tööpäeva jooksul, kuna PRIA on teostanud 25.11.2011 lisakontrolli ning pärast lisakontrolli tegemist toimus taotleja esindajaga 28.11.2011 ja 29.11.2011 elektronkirjade vahetus, kus sooviti täiendavaid andmeid. PRIA ei ole rikkunud menetlusnorme ka vaide läbivaatamisel. Vaideotsus on tehtud 23.03.2012 ning aluseks on võetud Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 98, mis reguleerib vaidemenetluse läbiviimist enne kohtusse pöördumist. Vaie on esitatud 25.01.2012 ning vaidemenetluse tähtaega on pikendatud HMS § 84 lg 2 alusel seonduvalt vajadusega asja täiendavalt uurida, mille kohta on kaebajale saadetud informatiivne kiri. PRIA on nii haldusakti andmisel kui vaidemenetluse läbiviimisel toiminud õiguspäraselt ning kaevatava otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks puudub õiguslik alus. - Kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Kohus ei ole tuvastanud PRIA teos õigusvastast ega süülist käitumist, mis tingiks kaebajale kahju hüvitamise. Kaebaja poolt viidatud kahju, mis seisnes väidetavalt süüliselt PRIA poolt liisingufirmale mitte ülekantud summades, millest tekkisid intressinõuded, ei saa käsitleda PRIA poolt tekitatud kahjuna, kuna tegemist on kaebaja endapoolse käitumisega, mis on põhjustanud toetuse väljamaksmata jätmise. 4

5

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 10. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 29.10.2012. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl II4−10), milles palub halduskohtu otsuse tühistada. - Kaebaja leiab, et halduskohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 30 alusel tühistada, kuna asja lahendanud kohtunik kuulus taandamisele. Kaebaja sõnul võeti temalt kohtuniku erapoolikuse tõttu tõhus ja võrdne võimalus esitada seisukohti ning ennekõike võrdne võimalus tõendada olulisi asjaolusid, kuigi oluliste asjaolude väljaselgitamine on eelkõige kohtu ülesanne. Kohtunik on käesolevas asjas lahendanud esialgse õiguskaitse taotlusi ainuüksi lähtuvalt vastustaja varalistest huvidest. Kohtunik on kujundanud põhjendamatult hoiaku, et eeldatavasti puuduvad kaebajal varalised vahendid, mis on aga ekslik, objektiivsetel andmetel mittepõhinev ja ilmselgelt erapoolik. Kaebaja on kinnitanud kohtule rahaliste vahendite olemasolu ning on ka dokumentaalselt tõendanud, et tal on vara ning sellel varal on hind, mis PRIA-le võimaliku tagasitäitmise raskuste puhul võiks sobida. Kohtunik on erapoolikult jätnud tõendatud asjaolu arvestamata. Halduskohus on jätnud üle kuulamata kaebaja poolt taotletud tunnistaja. Kohtunik viivitas alates haldusasja menetlusse võtmisest kaebaja esitatud tunnistaja ülekuulamise taotluse lahendamisega viimase hetkeni ning jättis taotluse rahuldamata kohtuistungil, selgitamata, miks kohus ei pidanud tunnistaja ülekuulamist põhjendatuks. Pelgalt formaalne lause „ei pea põhjendatuks“ ei anna menetlusosalisele teavet, miks heina tootmise üksikasjade ning tootmise kulude kohta eelduslikult informatsiooni valdava isiku ülekuulamine on menetluses põhjendamatu. Sellega rikkus kohus määruse põhjendamise kohustust. Tegemist oli kaebaja hinnangul ilmselgelt PRIA huvidest lähtuva menetluse juhtimisega. Kohtuistungil võttis kohtunik vastu vastustaja täiendavad dokumentaalsed tõendid, mis olid esitatud hilinenult, ega küsinud kaebaja arvamust esitatud tõendite asjakohasuse ja lubatavuse kohta. - Kaebaja on müünud 2009. a majandusaastal 240 000 krooni ulatuses heina, mistõttu kvalifitseerub kaebaja Määruse nr 89 § 2 lg 1 p 2 ja § 3 lg 1 p 1 tähenduses toetuse taotlejaks. Halduskohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et kaebaja ei ole ise heina tootnud, vaid müüs kolmanda isiku toodetud heina. Kaebaja selgitab, et tal puuduvad heina sisseostu ja töötlemise kohta dokumentaalsed tõendid, mistõttu ei saa ta neid ka esitada. Kaebaja on haldusmenetluses tõendanud heina müügi fakti ning selles osas vaidlus puudub. - Vastustaja väited samadest maatükkidest ning nende maatükkide seotusest toetuste taotlemisega ja toetuste väljamaksete kohta on tõendamata. Konkreetsete maatükkide kasutamise, neilt heina niitmise ja kogumise ning pakendamise üksikasjade tõendamise võimalus võeti vahetult enne kohtuvaidlusi kaebajalt ära tunnistajataotluse rahuldamata jätmisega. Halduskohus jättis olulise asjaolu välja selgitamata, tunnustades samas heina müügi fakti. Otsusest ei nähtu, kust oli pärit kaebaja poolt müüdud hein, kui see polnud tema omatoodang. - Vastustaja on selgelt rikkunud Määruse nr 89 § 18 lg-st 1 tulenevat nõuet toetuse maksmise tähtaja osas. Vastustaja poolt jäi raha ülekandmise otsus vastu võtmata ja selle otsuse teostus Määruse nr 89 § 18 lg 1 tähenduses tähtaegselt sooritamata. Järelikult on antud juhul täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 2 tulenevad vastutuse eeldused. Kaebaja varaline kahju on objektiivselt mõõdetav ning vastustaja tegevusetus oli täielikult vastuolus kaebaja õiguspärase ootusega. Vastustaja poolt läbi viidud kontrollide resultaadid ning määruse tähtaegsuse tingimus toetuse väljamaksmisel süvendasid kaebajas veendumust toetusraha faktiliseks saamiseks ning seetõttu sõlmis kaebaja finantskohustusi kaasatoova liisingulepingu.

Kaebajale

on

tekkinud

varaline

kahju

liisinguandja Nordea Finance Estonia AS-i poolt esitatud viivisarvete ulatuses. Apellatsioonkaebuses täpsustab kaebaja nõude suurust ning märgib, et soovib kahju hüvitamist summas 2 118,26 eurot halduskohtus nõutud 2 151,57 euro asemel. 6

- Nii vaidlustatud otsus kui sellele järgnenud vaideotsus pole proportsionaalsed ning sisaldavad kaalutlusvigu. Halduskohus on tunnistaja üle kuulamata jätmisega rikkunud uurimispõhimõtet. - Kaebaja esitab ringkonnakohtule ja palub asja juurde võtta täiendava tõendina haldusasjas nr 3-12-1063 toimunud istungil antud Eero Mikenbergi ütlused. Protokollitud ütlustest nähtub, et kaebaja juures toimus heina tootmine aastatel 2010 ja 2009. Kuna kaebajal polnud põllumajandustehnikat, ostis ta niitmisteenust sisse. Olemas oli omavaheline kokkulepe, 2008.−2009. aastal oli kaebaja kasutada tunnistaja omandis olev Jõgevamaal Palamuse vallas Süvalepa külas olev Aava kinnistu kogusuuruses 35 ha, lisaks ka kokkulepped EKSO Agroga, Kadi Viitkiniga kokkulepe EKSO Agro maade kasutamiseks. Täiendavalt oli 2010. aastast Kadi Viitkini ja Hilja Valguga kokkulepe Ülenurme valla maade kasutamiseks. 2009. a müügiga, ostjate leidmisega tegeles tunnistaja ja kaebaja toonane juhatuse liige Lauri Talumäe, hein müüdi põllumeestele, eraisikutele, arve alusel, äraviimine jäi ostja peale, tasumine toimus sularahas. 11. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl II-18−20p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. - Kaebaja väited vaidlustatud otsuse teinud kohtuniku erapoolikuse kohta on täiesti asjakohatud. PRIA poolt kohtuistungil esitatud tõend ei olnud esitatud hilinenult ning kohus võttis selle vastu kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 129 lg-ga 2. - Alusetud on kaebaja väited sellest, et kohus on rikkunud selgitamiskohustust ja uurimispõhimõtet. Halduskohus on kaebaja esitatud tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisel toiminud õiguspäraselt. Esmases kaebuses taotles kaebaja endise juhatuse liikme Lauri Talumäe ülekuulamist tunnistajana, kohtuistungil taotles kaebaja aga hoopis endise omaniku Eero Mikenbergi ülekuulamist. Seega taotles kaebaja kaebuses uue tunnistaja kutsumisega sisuliselt uue tõendi esitamist ning sellisel juhul on HKMS § 62 lg-st 1 ja HKMS § 51 lg-st 4 tulenevalt kohtunikul õigus tõendit menetleda siis, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. - Halduskohus on õigustatult leidnud, et kuna kaebajal puuduvad igasugused raamatupidamisdokumendid, mis tõendaksid heina tootmiseks tehtud kulutusi, ning kaebajal ei olnud piisavalt põllumajandusmaad, kust vastavat kogust heina toota, puudus tal omatoodetud põllumajandussaaduste müügist saadud tulu. Apellatsioonkaebusele lisatud kaebaja endise omaniku Eero Mikenbergi seletused on vastuolulised ja segased. Väidet, et 2009. aastal kasutati hoopis Eero Mikenbergile kuulunud 22 hektarit maad Jõgevamaal, ei ole esitatud ei taotluse menetluse, vaidemenetluse ega ka halduskohtus toimunud menetluse käigus. Seetõttu ei saa seda väidet pidada ka apellatsioonimenetluse käigus lubatavaks ega usutavaks tõendiks. Isegi, kui eeldada, et esitatud väited 22 hektari maa kohta on tõesed, ei olnud ka nende andmete põhjal kaebajal võimalik toota kokku 252,6 tonni heina, nagu näitavad müügiarved. Kaebaja ei ole kohtuistungil ega apellatsioonkaebuses suutnud selgitada, miks väideti kaebuses halduskohtule, et heina toodeti kaebuses loetletud üheksal põllul, millele PRIA tõendite põhjal said toetust ning kus pidid seega ka töid teostama hoopis kolmandad isikud. PRIA ei nõustu kaebajaga, et kohtuistungil kohtule esitatud andmed on tõendamata ning selgitab, et on saanud vastavad andmed taotlejate ja põldude kohta registritest. PRIA leiab, et sisuliselt on kaebaja oma kaebuses valetanud, et ta tootis nimetatud üheksal põllul ise heina. - Raamatupidamise seadusest tulenevalt peab kogu ettevõtte tegevus kajastuma ettevõtte raamatupidamisdokumentides. Kui ettevõttel puudus põhivara ja igasugused kulutused, siis ettevõttel tootmistegevus puudus. Vastustaja hinnangul on täiesti arusaamatu ettevõtte tootmistegevuse tõendamine tunnistajate ütlusega, kui selline tegevus puudub ettevõtte raamatupidamisdokumentides. Seega ei saa kaebaja tootmistegevuse osas asuda teistsugusele 7

seisukohale ka tulenevalt väitest, et kaebajal puuduvad tootmiskulud, sest müügituluna näidatud heina tootis ettevõtte osanik Eero Mikenberg ja andis taotlejale üle nullväärtusega. Lähtuvalt raamatupidamise seaduse § 16 p-st 1 ei saa ettevõtte omaniku ja juhatuse liikme majandustegevust heina tootmisel kajastada ettevõtte majandustegevusena ning seega ei ole ettevõtte omanike tehtud tööd ja kulutused samased ettevõtte tehtud töö ja kulutustega. - PRIA ei ole rikkunud Määrusest nr 89 § 18 lg-st 1 tulenevat toetuse maksmise tähtaega. Kaebaja poolt PRIA-le 27.06.2011 esitatud dokumendi näol ei olnud tegemist lõpliku kuludeklaratsiooniga, kuna lõplikuks kuludeklaratsiooniks saab lugeda dokumenti, mille alusel on võimalik toetus välja maksta. Antud juhul ei olnud võimalik esitatud dokumendi alusel toetust välja maksta, kuna tuvastati asjaolud, mis tõid kaasa lisakontrolli vajaduse. Lisakontroll toimus 25.11.2011 ning ka pärast lisakontrolli tegemist toimus taotleja esindajaga veel 28.11.2011 ja 29.11.2011 elektronkirjade vahetus, kus sooviti saada täiendavaid andmeid. Asjaolu, et PRIA ei tuvastanud kaebaja mittevastavust toetuse saamise nõuetele toetuse taotlemisel eelkontrolli käigus, vaid enne toetuse väljamaksmist, ei saa olla põhjuseks kaebajale toetuse väljamaksmiseks. - Arusaamatud on kaebaja väited PRIA poolt kaalutlusõiguse piiride mittejärgimise osas. PRIA on otsuse tegemisel lähtunud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja Määruse nr 89 sätetest, millest tulenevalt puudub PRIA-l taotluse rahuldamata jätmise osas kaalutlusõigus. Ekslik on ka kaebaja väide, et vaidlus puudub heina müügi fakti osas. Asjaolu, kas heina müük reaalselt toimus või oli tegemist fiktiivsete tehingutega, väljub PRIA kontrollipädevuse raamidest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist. 13. Põhiline vaidlus poolte vahel seisneb selles, kas kaebaja sai taotluse esitamise aastale eelnenud aastal, s.t 2009. aastal, müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist. Vastavalt Määruse nr 89 § 2 lg 1 ple 2 oli üheks toetuse saamise tingimuseks omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal saadud müügitulu, mis peab olema suurem kui 37 552 krooni ja vastavalt § 3 lg 1 ple 1 peab taotleja omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi moodustama taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50% taotleja kogu müügitulust. Mõlema sätte järgi on eelduseks omatoodetud põllumajandustoodete müügist saadav müügitulu. Seejuures on kohtu jaoks oluline, kas see fakt on piisavalt tõendatud, kas on võimalik veel tähtsust omavaid tõendeid koguda ja kes kannab tõendamiskoormist. HKMS § 59 lg 1 järgi peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. HKMS § 59 lg 4 näeb ette, et kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab lg 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks. Riigikohus leidis 2008. aastal ühes PRIA asjas, et „olukorras, kus haldusorgan on teinud temast oleneva, et tõendada toetustaotluse rahuldamise eelduste täitmist ning taotlejalt pole võimalik saada täielikumat informatsiooni toodangu toetuskõlbulikkuse kohta, tuleb pidada haldusorgani 8

tõendamiskohustust täidetuks. Seejärel läheb koormis vastupidise tõendamiseks juba üle taotlejale endale“ (RKHKo 15.10.2008, 3-3-1-40-08, p 18). Ringkonnakohus leiab, et PRIA on käesoleval juhul teinud temast oleneva, mistõttu on 2009. aastal omatoodetud põllumajandussaaduste müügist tulu saamine asjaolu, mida peab tõendama kaebaja. 14. Kaebaja väidab jätkuvalt, et müüs 2009. a 240 000 krooni ulatuses heina, kuid ei ole esitanud heina sisseostu ega töötlemise kohta piisavalt dokumentaalseid tõendeid. Poolte vahel ei ole vaieldav, et kaebaja on PRIA-le esitanud 2009. a kohta kaks müügiarvet: arve nr 1/04.12.2009 (196 000 krooni) ja arve nr 2/20.12.2009 (44 000 krooni). PRIA kontrolöri Reet Plaani 25.11.2011. a kontrollakti (tl I-99) kohaselt olevat kaebaja 2009. a arvete tasumise tõendamiseks esitanud Võru notar Laine Kauba (Kaup) notariaalakti nr 2149. Kohtutoimikus olev Võru notar Laine Kauba notariaalakt nr 2149 kannab 11.10.2010 kuupäeva (lk 1-4 tl I- 44-47, lk 5-7 tl I-10-12). Tegemist on notariaalse tehinguga, millega Kadi Viitkin omandas Gateway OÜ-lt osaluse SMS Market OÜ-s. See notariaalakt ei tõenda nimetatud arvete tasumist. Küll aga andis nimetatud notariaalakti p 5.1 järgi 11.10.2010 müüja Gateway OÜ ostja Kadi Viitkinile üle kõik dokumendid, mis kajastasid osaühingu poolt kuni tehingu päevani tehtud majandustoiminguid (tl I-46). Kui Gateway OÜ andis 11.10.2010 ostjale üle kõik dokumendid, siis tuli head äritava järgides üle anda ka eelneva majandusaasta sisuliselt kogu käivet kajastanud arvete tasumist tõendavad dokumendid. Kuna seda dokumentatsiooni kaebaja väitel tema käsutuses ei ole, siis on piisavalt suur tõenäosus, et seda ei ole olemas. Ringkonnakohus järeldab eelneva põhjal, et arvete tasumine on tõendamata. Ka ülejäänud raamatupidamisdokumendid puuduvad, sh ka 2009. a tootmisega seotud kulusid kajastav dokumentatsioon, samuti raamatupidamisdokumendid, mis kinnitaksid heina üleandmist. Ettevõttel puudusid 2009. a ka palgakulud ja põhivara. PRIA kontrolör märkis kontrollaktis samuti, et tõendamist vajavad maakasutus ja tehnika. Kaebaja on väitnud, et heina tootmise otsesed kulud kandis Eero Mikenberg isiklikult. Eero Mikenberg oli äriregistri andmetel Gateway OÜ juhatuse liige 05.04.2007–21.09.2009 ja taas alates 20.10.2010, kuid Gateway OÜ e-maili aadress oli ka tehingu kuupäeval 11.10.2010 eeromikenberg@aol.com (tl I-44). Ringkonnakohus märgib, et kulude kandmine Eero Mikenbergi poolt pole välistatud, kuid sellisel juhul oleks tulnud ka kulutusi tõendav dokumentatsioon head äritava järgides 11.10.2010 ostjale üle anda ja sellisel juhul oleks kaebaja need PRIA-le või kohtule ka esitanud. Kuna see ei ole aset leidnud, siis on ka väidetavate Eero Mikenbergi isiklike kulutuste osas piisavalt suur tõenäosus, et neid pole tehtud. Apellatsioonkaebuses on kaebaja väitnud, et ostis 2009. a niitmisteenust sisse, esitamata seejuures ühtegi lepingut või muud kirjalikku tõendit selle kohta. Ringkonnakohus leiab, et ka see väide jääb paljasõnaliseks. 15. Seoses maakasutusega võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde kaebaja poolt apellatsioonkaebuse lisana esitatud Eero Mikenbergi tunnistuse haldusasjas nr 3121063. Nimetatud haldusasi on käesoleva otsuse tegemise ajal Tartu Ringkonnakohtu menetluses ja selle vaidluse esemeks on kaebaja väidetav omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu 2010. aastal. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebaja endise osaniku juhatuse liikme Eero Mikenbergi seletused on segased ja vastuolus kaebaja seniste väidetega. Esitatud tunnistus kinnitab seda. Samuti on vastustaja juhtinud õigesti tähelepanu sellele, et väidet, et 2009. aastal kasutati hoopis Eero Mikenbergile kuulunud 22 ha maad Jõgevamaal, ei esitanud kaebaja ei taotluse menetluse, vaidemenetluse ega ka halduskohtus toimunud menetluse käigus. HKMS § 198 lg 3 järgi peab menetlusosaline uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Enne uuele asjaolule või tõendile tuginemist ringkonnakohtu poolt peab menetlusosalistel olema võimalus selle suhtes oma seisukoha avaldamiseks. Kuna kaebaja ei ole põhistanud, miks ta seda asjaolu varem ei väitnud, võib ringkonnakohus jätta kaebaja väite 9

2009. aastal tema kasutuses olnud 22 ha lisamaa kohta jätta juba formaalsetel põhjustel tähelepanuta. Ringkonnakohus juhib siiski täiendavalt tähelepanu sellele, et kaebaja märkis toetuseavalduses, et tema kasutuses oli 2009. aastal 9,8 ha rendimaad (tl I31). Vaidemenetluses väitis kaebaja, et tal on lisaks kirjaliku rendilepingu alusel kasutatavale 9,8 ha maale kasutada suuliste rendilepingute alusel veel 45 ha maad, kokku seega 54,8 ha, millelt ta heina tootis (tl I39p, 40, 41). Sama väitis kaebaja ka halduskohtule esitatud kaebuses (tl I-4) ja 09.10.2012 toimunud kohtuistungil (tl I110p). Kohtuistungil esitas PRIA halduskohtule meilivahetuse, kus ühe väidetava põllumassiivi omanik kinnitas PRIA-le, et ei ole oma põldu kellelegi välja rentinud (tl I-117). Samas selgitas PRIA esindaja, et ka ülejäänud kaebaja poolt väidetud põllumassiivide osas on vaidlusaluse perioodi jaoks toetust taotlenud ja saanud teised isikud. Apellatsioonkaebuses esitab kaebaja selle peale väite, et tema kasutuses oli 2008.−2009. aastal Eero Mikenbergi omandis olev kinnistu kogusuuruses 35 ha (tl II-9p), millest Eero Mikenbergi ütluste kohaselt oli kasutatavat rohumaad 22 ha. See maa oli kaebaja väitel tema kasutuses lisaks maadele, mida ta kasutas kokkuleppel EKSO Agroga, Kadi Viitkiniga ja Hilja Valguga, jättes täpsustamata, kas silmas on peetud varasemalt väidetud 9,8 ha, 45 ha või 54,8 ha. Ringkonnakohus leiab, et sellel pole ka tähtsust, kuna kaebaja on menetluse erinevates etappides esitanud ilma dokumentaalseid tõendeid lisamata sedavõrd erinevaid väiteid tema kasutuses olnud maade kohta, et need ei ole usutavad. 16. Kaebaja väidab, et on haldusmenetluses tõendanud heina müügi fakti ning selles osas vaidlus puudub. Konkreetsete maatükkide kasutamise, neilt heina niitmise ja kogumise ning pakendamise üksikasjade tõendamiseks taotles kaebaja tunnistaja ülekuulamist, mida halduskohus ei rahuldanud. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et heina müük on haldusmenetluses tõendatud, kuna puudu on tõendid heina üleandmise kohta, ja selgitab, et jättes esitamata raamatupidamisdokumendid, mis kinnitaksid kaebaja väiteid, jäävad tema väited paljasõnalisteks. Eelneva valguses puudub vajadus kuulata üle tunnistaja heina niitmise ja kogumise ning pakendamise üksikasjade tõendamiseks. Konkreetsete maatükkide kasutamise osas lasub tõendamiskoormus küll kaebajal, kuid kasutuse tõendamiseks ei piisaks endise juhatuse liikme kinnitustest, et maad kasutati just sel viisil. Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga, et kuna kaebajal puuduvad igasugused raamatupidamisdokumendid, mis tõendaksid heina tootmiseks tehtud kulutusi, ning kaebajal ei olnud piisavalt põllumajandusmaad, kust vastavat kogust heina toota, siis tuleb nende tõendite puudumist hinnata kaebaja kahjuks. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, et kaebajal puudus omatoodetud põllumajandussaaduste müügist saadud tulu. 17. Kaebaja väidab, et vastustaja poolt kohtuistungil esitatud täiendavad dokumentaalsed tõendid olid esitatud hilinenult. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei olnud hilinenud tõenditega. Asjas toimus kohtuistung. HKMS § 129 lg 1 p 2 sätestab sõnaselgelt, et kohtuistungil esitavad menetlusosalised eelmenetluses esitamata tõendid, kui kohus seda lubab. Kuna käesoleval juhul võttis halduskohus tõendid vastu, siis lubas ta seda. Halduskohtu istungil kohtu poolt vastuvõetud tõend ei ole esitatud hilinenult. 18. Kaebaja väidab, et PRIA ei ole järginud kaalutlusõiguse piire ning eesmärke ning muid kaalutlusreegleid. Ringkonnakohus selgitab, et kuna kaebaja ei täida toetuse saamise tingimusi, siis ei ole PRIA-l kaalutlusõigust ja tema sellekohased väited on asjakohatud. ELÜPS § 62 lg 5 ls 2 järgi jätab PRIA maaelu arengu toetuse maksmata, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saamise nõudeid. See säte ei jäta haldusorganile kaalutlusõigust. 10

19. Ringkonnakohus märgib lõpetuseks, et ei nõustu kaebaja poolt halduskohtu kohtuniku erapoolikuse kohta esitatud väidetega. 22.10.2012 esitas kaebaja halduskohtule kohtuniku taandamise taotluse (tl I-135−136p). 23.10.2012. a määrusega jättis asja lahendav kohtunik taandamise taotluse rahuldamata (tl I-139−140) ning 24.10.2012. a määrusega (tl I-141−142) jättis taandamise taotluse rahuldamata ka Tartu Halduskohtu esimees. Ringkonnakohus nõustub nende määruste põhjendustega ega pea vajalikuks neid kordama hakata. 20. Kaebaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus on kaebaja kahjuks, siis jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Et vastustaja ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust, siis jäävad vastustaja võimalikud kulud vastustaja enda kanda. Agu Timmi Einar Vene Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 11