3-14-50415/10 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 16.05.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50415 Haldusasi Sergei Langi taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.04.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Sergei Langi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Menetlusabi taotleja Sergei Lang

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.04.2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 01.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse S. Langi taotlus (tl 1-1p) riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ning isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks.

Taotluses märkis S. Lang, et soovib esitada kaebust Tallinna Vangla vastu, kuna vangla on perioodil 08.05.2013 kuni 28.08.2013 tema elukvaliteeti alandanud ja võimaldanud talle vähem vaba põrandapinda, kui standardite järgi peab kinnipeetaval olema. Ka on vanglas probleemid valgustusega, pesemisvõimalustega, õhuga ja kinnipeetavate suure arvuga. Taotleja arvates on õigusvastane ja inimväärikust alandav ka see, et ta peab kambripinda jagama võõra isikuga. Taotleja leidis, et kuna kambris on vaba põrandapinda alla 3 m², siis on vangla tema väärikust alandanud, mis on nii põhiseaduse kui ka vangistusseaduse (VangS) § 4¹ rikkumine, kuivõrd piirangud peavad olema kaalutletud, põhjendatud ja tulenema seadusest ega tohi põhjustada rohkem kannatusi, kui need, mis paratamatult vangitusega kaasnevad. Taotleja märkis, et ta ei ole võimeline ise ennast esindama, kuna tal puuduvad piisavad juriidilised teadmised ning teave seadustest ja kohtulahenditest. Asjast tuleneva võimaliku kasuna märkis taotleja mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamist tema õiguste rikkumise eest, vangla süülise ja õigusvastase tegevuse tuvastamist, preventiivsel eesmärgil ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 3 rikkumise

2 tuvastamist. Taotlusele lisatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatisest (tl 2-2p) nähtuvalt puudub taotlejal sissetulek ning tal on võlg krediidiasutuse ees.

2. Tartu Halduskohus 28.04.2014. a määrusega (tl 9-9p) jättis rahuldamata S. Langi taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses (resolutsiooni p 1) ning edastas Tartu Maakohtule S. Langi taotluse koopia riigi õigusabi võimaldamiseks isiku esindamiseks haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ja isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks (resolutsiooni p 2).

Kohus leidis, et käesoleval juhul tuleb riigi õigusabi andmisest riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 alus keelduda, kuna S. Lang soovib õigusabi saada seonduvalt mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisega ning asja materjalide põhjal ei saa asuda seisukohale, et käesoleva asja suhtes esineks tungiv avalik huvi. Kohus märkis, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seega kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Eelnevast lähtudes leidis kohus, et puudub põhjus määrata kaebajale riigi kulul esindaja tema esindamiseks halduskohtumenetluses ning asja lahendamine on võimalik ilma kaebajale riigi õigusabi korras esindajat määramata. Seega jättis kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks halduskohtumenetluses rahuldamata ka RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitas, et kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis ei pea kohus enam vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 taotleja majanduslikku seisundit hindama. Sellisel juhul isiku majanduslik seisund enam asja otsustamist ei mõjuta. Lisaks selgitas kohus, et enne halduskohtusse kaebuse esitamist tuleb kaebajal läbida kohtueelne kohustuslik menetlus, juhinduvalt VangS § 11 lg-st 8. Kohus märkis, et taotlusest ja taotluse põhjendustest nähtuvalt ei ole S. Lang kahjunõuet Tallinna Vanglale esitanud. RÕS § 10 lg-test 3 ja 7 juhindudes jättis kohus läbi vaatamata S. Langi taotluse riigi õigusabi võimaldamiseks isiku esindamiseks haldusmenetluses ja isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks ja edastas läbivaatamiseks Tartu Maakohtule, kuna nimetatud riigi õigusabi liikide osas ei ole halduskohus pädev riigi õigusabi taotlust lahendama.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. 09.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse S. Langi määruskaebus (tl 12-15), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 28.04.2014. a määruse resolutsiooni p 1. Määruskaebuse esitaja leiab, et ebaõige on halduskohtu poolt märgitu, et ta ei ole esitanud kahjunõuet vanglale. Ta on vanglale esitanud 28.01.2014 kahjunõude nr 5-18/14/2864-1 ning 04.03.2014 kahjunõude puudused ja lisad nr 5-18/14/2864-5, kuid Tallinna Vangla ei ole talle vastust saatnud. Ühtlasi on ta vangla poole pöördunud teabenõuetega nr 5-18/14/2864-9 ja nr 5-18/14/2864-7, kuid ka neile ei ole vastatud. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus on rikkunud õiglase kohtumenetluse menetlusnorme, kuna määruse resolutsiooni p 1 ja p 2 ning p 5 on omavahel vastuolulised, otsustused ei ole põhistatud ega põhjendatud ning kohus ei ole otsustes olnud objektiivne ega kaalutletud. Kohtu poolt mittevaralise kahjunõude esitamise õigsusele piirangu seadmine on määruskaebuse esitaja põhiõigusi suurel määral rikkuv ja kahjustav ning kohtul puudub õiguslik alus sellise piirangu seadmiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohtu määrus on ebaseaduslik ja põhjendamatu osas, millega jäeti rahuldamata tema riigi õigusabi taotlus mittevaralise kahjunõude osas. Kohus on jätnud määruskaebuse esitaja majandusliku seisundi kontrollimata. Määruskaebuse esitajal puuduvad võimalused advokaadi palkamiseks. Seega, lähtudes RÕS § 6 lg-st 1, esineb määruskaebuse esitajal alus riigi õigusabi saamiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et käesoleval juhul seisneb avalik huvi selles, et riik ei tekitaks kinnipidamisasutuses viibivatele

3 isikutele põhjendamatult õiguste rikkumisi VangS § 4¹ lg-te 1 ja 2 mõistes. Piinamine, julm või väärikust alandav kohtlemine on üks olulisem põhiõiguste rikkumine ja sellise õiguse kaitseks esitatava võimaliku mittevaralise kahjunõude puhul peab olema ja eeldama avaliku huvi olemasolu. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kui RÕS § 7 lg 1 p 6 välistab temal võimaluse riigi õigusabi saada mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja enda kaitseks kohtuprotsessil, siis selline piirang on vastuolus PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse printsiibiga ning määruskaebuse esitaja õigused ei ole kaitstud. Määruskaebuse esitaja leiab, et kui tal ei ole võimalik saada riigi õigusabi, siis ei saa ta oma õigusi täiel määral kohtus kaitsta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

5. Määruskaebuse esitaja poolt halduskohtule esitatud riigi õigusabi taotluses kirjeldatust selgub, et ta soovib õigusabi halduskohtule esitatava kaebuse koostamiseks (RÕS § 10 lg 2). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 järgi võib kohus isiku taotlusel menetlusabina muu hulgas määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda riigi õigusabi seadusest ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

6. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et riigi õigusabi andmisest taotlejale tuli keelduda RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel. Halduskohus ei ole ületanud HKMS-is sätestatud kaalutlusõiguse piire ega võtnud arvesse asjassepuutumatuid kaalutlusi. Seega loeb ringkonnakohus põhjendamatuks määruskaebuse esitaja väite, et kohus on menetlusnorme rikkunud.

7. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. S. Lang, hoolimata juriidilise hariduse puudumisest, on käesolevas asjas halduskohtule esitanud menetluskõlbuliku taotluse riigi õigusabi saamiseks ning ka on olnud võimeline esitama tähtaegselt põhjaliku (7-leheküljelise) määruskaebuse, seega on suutnud end kohtule igati mõistetavaks teha. Kohtu hinnangul puudub alus arvata, et taotleja ei suudaks edaspidi menetlusdokumente koostada ja menetluses osaleda. Ringkonnakohus selgitab veelkord, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. HKMS § 38 lg 1 p 7 järgi tuleb kaebuses märkida kaebuse faktiline põhjendus, seega ei ole sätestatud nõuet märkida õiguslik põhjendus. Kaebuses toodud faktiliste väidete pinnalt õiguslike järelduste tegemine on halduskohtu ülesanne. Käesolevas haldusasjas esitatud riigi õigusabi taotluses ja määruskaebuses on S. Lang välja toonud tähtsust omavad faktilised asjaolud, seega ei saa määruskaebuse esitajale riigi õigusabi andmata jätmisega saada rikutud tema õigus tõhusale

4 õiguskaitsele ning kaebaja väide PS § 11 rikkumisest on alusetu. Kuna õigust kohaldab kohus, ei ole nõutav, et kaebaja halduskohtule esitatavat kaebust õiguslikult põhjendaks, kuid oma probleemiga seotud asjaolude kirjeldamiseks on võimeline ka õigusteadmisteta isik. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

8. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Asja materjalide põhjal ei ole tungiv avalik huvi tuvastatav ning taotleja ei saa asja muuta tungiva avaliku huvi sfääri kuuluvaks, kui asi seda oma olemuse poolest ei ole. Kuivõrd määruskaebuse esitaja soovib esitada kaebust mittevaralise kahju hüvitamise nõudmiseks, siis selles osas oli lisaks eelnevale õiguspärane halduskohtu poolt keelduda riigi õigusabi andmisest ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis ei pea kohus enam vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 taotleja majanduslikku seisundit hindama. Sellisel juhul isiku majanduslik seisund enam asja otsustamist ei mõjuta. Sellegipoolest tuli taotlejal kohtule oma majanduslikku seisundit tõendavad dokumendid saata, kuna RÕS § 13 lg 1 nõuab, et füüsilisest isikust taotleja lisaks riigi õigusabi saamise taotlusele enda allkirjastatud nõuetekohase teatise oma majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka muud tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad.

9. Väär on määruskaebuse esitaja arvamus, et esineb vastuolu kohtumääruse resolutsiooni p 1 ning põhjendava osa p 5 vahel. Vaidlustatud kohtumääruses põhjendava osa p-s 5 on kohus üksnes selgitanud taotlejale kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõuet, kuid kohus ei ole põhjendanud riigi õigusabi taotluse kaebaja esindamiseks halduskohtumenetluses rahuldamata jätmist kohtueelse menetluse läbimata jätmisega. Kuna kaebaja ei vaidlustanud määruskaebuses kohtumääruse resolutsiooni punkti 2, jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja väite kohtumääruse resolutsiooni p 2 ning kohtumääruse põhjendava osa p 5 vastuolu kohta.

10. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.04.2014. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel