3-13-1855/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 15.05.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1855 Haldusasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 20 000 eurot seoses vanglaametnike käitumisega (abi mitteosutamisega eestikeelsetest tekstidest arusaamisel) Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 12.09.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.09.2013. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 05.09.2013 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 20 000 eurot. Kaebuse kohaselt ei ole määruskaebuse esitaja saanud kontaktisikutelt S.N. , T.M. ja E.T. mingit abi dokumentide eesti keelest vene keelde tõlkimisel ning taotleb nimetatud vanglaametnike tegevusega väidetavalt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju väljamõistmist. Määruskaebuse esitaja sõnul on ta 05.07.2013 vangla poole pöördunud (reg. nr 1-13/121), kuid vangla jättis tema nõude rahuldamata.

2. Tartu Halduskohus tegi asjaolude väljaselgitamiseks 06.09.2013 vanglale järelepärimise, milles palus teatada, kas määruskaebuse esitaja on kaebuses kirjeldatud asjaoludega seonduvalt kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud. Vastuseks kohtu järelepärimisele teatas Tartu Vangla 10.09.2013 e-kirjaga (tl 8), et määruskaebuse esitaja on esitanud 05.07.2013 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõuab 20 000 eurot selle eest, et temale ei ole osutatud abi eestikeelsetest tekstidest arusaamiseks. Kuna taotlus oli vene keeles, aga kahju nõude taotluse menetlus toimub vangla sisekorraeeskirja

(VSkE) § 491 kohaselt eesti keeles, siis saadeti taotlus tõlkimisse, tõlge saabus 15.07.2013 ja määruskaebuse esitajale anti 30.08.2013 tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Avalduse puuduste kõrvaldamiseks esitas määruskaebuse esitaja vanglale 05.09.2013, mis saadeti omakorda tõlkimisele. Seega oli päringule vastuse esitamise ajal määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse menetlus vanglas pooleli, menetluse tähtaega ületatud ei olnud ning määruskaebuse esitaja on kaebusega halduskohtusse pöördunud ennatlikult.

3. Tartu Halduskohus tagastas 12.09.2013. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, sest määruskaebuse esitaja ei ole kinni pidanud kaebuse nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korrast. Tulenevalt vangla poolt kohtu päringule antud vastusest, on halduskohtule esitatud kaebuse nõudele vastav kahju hüvitamise nõue määruse tegemise ajal vangla menetluses, kuna avaldus kahju hüvitamise taotluses puuduste kõrvaldamiseks on esitatud 05.09.2013, mis on saadetud tõlkesse. Seega on määruskaebuse esitaja esitanud halduskohtule kaebuse kahju 20 000 euro hüvitamise nõudes ennatlikult, ootamata ära kahjunõude läbivaatamise 2-kuulist tähtaega. Kohtu hinnangul ei nähtu Tartu Vangla vastusest, et vangla oleks taotluse läbivaatamisega venitanud, kuna see registreeriti vanglas venekeelsena 05.07.2013, tõlge saabus vanglale 15.07.2013, taotluse puuduste kõrvaldamise dokument saabus vanglale 05.09.2013 venekeelsena ning see anti seejärel tõlkesse. Tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) §-st 18 peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates ning juhul, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Ennatlikku kaebust kohus menetlusse võtta ei saa. Kohus märgib ühtlasi, et määruskaebuse esitajal on tulenevalt HKMS § 43 lg-st 2 võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Seega on määruskaebuse esitajal mõistlik ära oodata vaide taotluse lahendamise otsustus ja seejärel, kui teda vangla poolt tehtud lahend ei rahulda, pöörduda kohtu poole.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. 30.09.2013 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja määruskaebus (tl 24, tõlge tl 27), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 12.09.2013. a määruse. Määruskaebuse esitaja nõustub halduskohtu seisukohaga, et õige on ära oodata vaideotsus ja alles seejärel pöörduda kohtusse. Samas märgib ta, et tema esitas vanglale taotluse, mitte vaide. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kaebust ei saa tagastada kohtueelse menetluse läbimata jätmise pärast, kui määruse tegemise hetkeks on kaebajal tekkinud halduskohtusse pöördumise õigus. Määruskaebuse esitaja viitab Tartu Ringkonnakohtu lahendile haldusasjas 3-11-1806 (p 6), mille kohaselt ei saa tagastada kaebust kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, kui määruse tegemise hetkeks on kaebajal tekkinud halduskohtusse pöördumise õigus. Samuti viitab ta Tartu Halduskohtu lahendile haldusasjas 3-12-1602.

5. Vastustaja palub määruskaebusele esitatud vastuses (tl 51−51p) määruskaebuse rahuldamata jätta. HKMS § 121 lg 1 p 4 näol on tegemist imperatiivse normiga, mis ei jäta kohtule võimalust kaaluda ja valida erinevate käitumisvõimaluste vahel. Kui kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata, ei ole võimalik ka kohtul kaebust menetlusse võtta. Vastustaja ei vaidle vastu Tartu Ringkonnakohtu 09.04.2012 määruse punktis 6 (haldusasjas 3-11-1806) toodud seisukohtadele, kuid Tartu Vangla on seisukohal, et need seisukohad ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. 10.09.2013 on Tartu Vangla andnud halduskohtule teada, et määruskaebuse esitaja poolt esitatud kahju hüvitamise taotlus on veel menetluses ning kaebuse esitamine halduskohtule oli ennatlik.

Tartu Halduskohus on kaebuse tagastanud 12.09.2013 ehk 2 päeva hiljem. Nimetatud ajavahemikul ei lõppenud määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse menetlus ning vaidlustatud kohtumääruse andmise ajaks ei olnud kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Seega ei ole kaebuse tagastamisel tekkinud Tartu Ringkonnakohtu 09.04.2012. a määruse punktis 6 kirjeldatud olukorda ning määruses avaldatud seisukohad ei ole käesoleval juhul kohaldatavad. Ka määruskaebuse esitamise ja määruskaebusele vastamise ajaks ei ole kahju hüvitamise taotluse menetlus vanglas lõppenud ja kohustuslik kohtueelne menetlus on jätkuvalt läbimata.

Tulenevalt VSkE § 491 lg-st 6 arvestab menetleja tähtaegasid eestikeelse dokumendi saabumisest. Määruskaebuse esitaja võõrkeelse puuduste kõrvaldamise avalduse tõlge saabus Tartu Vanglasse 18.09.2013. Seega ei ole vangla RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahe kuu pikkust menetlustähtaega ületanud ega ole jätnud taotlust tähtaegselt läbi vaatamata. Määruskaebuse esitaja nõustub ka ise halduskohtu määruses avaldatuga, et kohtusse pöördumine on olnud ennatlik, mistõttu on arusaamatu, millistele asjaoludele tuginedes peab määruskaebuse esitaja vaidlustatud kohtumäärust õigusvastaseks.

Määruskaebuse esitaja subjektiivne hinnang Tartu Vangla käitumisele kahju hüvitamise taotluste lahendamisel, tehtud otsustele ning soov läbida kiirelt kõik kohtuastmed, ei saa olla põhjendusteks sätestatud menetlusnormide ignoreerimiseks. Asjakohatu on määruskaebuse esitaja tähelepanek, et tema ei ole esitanud vaiet. Asjaolu, et kohtumääruses on kasutatud sõnu „vaide taotluse lahendamise otsus“ ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks. Seega on kohtumääruses tegemist ilmse eksitusega mõiste märkimisel, mis ei mõjuta kohtumääruse sisu ega otsust kaebuse tagastamise kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused ning Tartu Halduskohtu 12.09.2013. a määrus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu poolt vaidlustatud määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas määruses korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

7. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õiguspäraselt tagastanud määruskaebuse esitajale kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna vangla poolt ei olnud määruse tegemise seisuga tehtud kohtueelses menetluses lahendit, vaid taotluse menetlus oli pooleli. Vangistusseaduse § 11 lg 8 näeb kinnipeetava poolt kahju hüvitamise nõude esitamise korral ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning tulenevalt HKMS § 121 lg 1 p-st 4 ei ole kohtul õigust menetleda kahju hüvitamise nõuet, mille osas ei ole kaebaja läbinud kohtueelset menetlust ning kohtueelse menetleja poolt ei ole tehtud lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad alused kahelda vangla poolt esitatud kahju hüvitamise taotluse ja puuduste kõrvaldamise avalduse ning nende eestikeelsete tõlgete saabumise kuupäevade korrektsuses. Määruskaebuse esitaja on küll seisukohal, et tal on kohtueelne menetlus läbitud, kuid ta ei esita kohtule ühtegi seda väidet kinnitavat argumenti ega tõendit. Samuti ei lükka ta ümber vastustaja poolt esitatud andmeid dokumentide kuupäevade kohta. Vangla poolt esitatud andmetest nähtub selgelt, et halduskohtu poolt 12.09.2013. a määruse tegemise ajal oli kohtueelne menetlus määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse osas veel käimas, kuna nõuetekohane eestikeelne taotlus saabus vastustajale alles 18.09.2013. Vastustaja kinnitusel oli kohtueelne menetlus käimas ka määruskaebuse esitamise ning määruskaebusele vastamise ajal. Seega ei ole antud asjas kohaldatav ei määruskaebuse esitaja viidatud kohtute lahendites esitatud seisukohad ega ka üldine menetlusökonoomia põhimõte ning halduskohus on õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastanud. Halduskohus on määruskaebuse esitaja õiguste kaitsmise eesmärgil õigesti ning selgelt vaidlustatud määruses täiendavalt selgitanud, et määruskaebuse esitajal on õigus pöörduda kohtu poole pärast seda, kui vangla on kohtueelses menetluses lahendi teinud. Ringkonnakohtu hinnangul pidi vastav selgitus olema määruskaebuse esitajale arusaadav ning ta sai sellest juhisest enda õiguste kaitsel edaspidi lähtuda. Seega on halduskohus määruskaebuse esitajale kaebuse tagastamisel käitunud õiguspäraselt ning võtnud seda tehes arvesse ka määruskaebuse esitaja menetluslikke huve.

8. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et antud asjas ei oma tähtsust ega anna alust määruskaebuse rahuldamiseks asjaolu, et halduskohus on vaidlustatud määruses kahju hüvitamise taotlusest rääkimise asemel kasutanud sõnu „vaide taotluse lahendamise otsus“. Kohtumäärusest on üheselt ja selgelt aru saada, et silmas on peetud vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlust ning sellest on määruskaebusest nähtuvalt aru saanud ka määruskaebuse esitaja ise.

9. Seega on halduskohus õigesti määruskaebuse esitaja kaebuse tagastanud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Agu Timmi Tiina Pappel Madis Ernits /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/