3-14-327/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 13.05.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-327 Haldusasi Martin Junkini kaebus Politseija Piirivalveameti tekitatud kahju hüvitamiseks summas 500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Martin Junkini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Martin Junkin Vastustaja Politseija Piirivalveamet (PPA) RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.03.2014 saabus Tartu Halduskohtusse M. Junkini kaebus (tl 1-1p), milles ta palus PPA-lt välja mõista temale Tartu arestikambris viibitud 28 päeva eest mittevaralise kahju hüvitamiseks 500 eurot. Kaebuse kohaselt viibis M. Junkin Tartu arestimajas perioodil 08.12.2006 kuni 05.01.2007, kus teda hoiti inimväärikust alandavates tingimustes, mis seisnesid selles, et tal ei võimaldatud jalutada värskes õhus, puudus riidenagi, WC-potil puudus eraldatus, ei võimaldatud telefonikõnesid, ventilatsioon oli puudulik, toitlustamine ja valgustus olid ebapiisavad ning ei olnud tagatud minimaalselt 3 m² isiklikku vaba ruumi.

M. Junkin esitas kaebuses ka kaebetähtaja ennistamise taotluse, märkides tähtaja möödalaskmise põhjusena asjaolu, et arestikambris viibides eeldas ta kõige seaduspärasust, kuid 2013. a detsembris erinevate kohtulahenditega tutvudes tekkis tal alus arvata, et tema suhtes toimus ebainimlik kohtlemine Tartu arestikambris.

2. PPA esitas 09.04.2014 vastuse (tl 9-9p) kaebetähtaja ennistamise taotlusele, milles leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja leidis, et kaebaja ei ole välja toonud selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis annaksid aluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja pöördus halduskohtu poole enam kui neli aastat pärast kaebetähtaja lõppu, milleks oli 05.01.2010, ning enam kui seitse aastat pärast arestimajast lahkumist. PPA märkis, et kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise nõude esitamiseks peaks jätma ka õiguslikes küsimustes kogenematule isikule piisava aja halduskohtusse pöördumise korra, s.h tähtaja, väljaselgitamiseks. Käesolevas asjas ei selgu, et kaebaja oleks kaebuse esitamise korra väljaselgitamisel olnud piisavalt hoolikas. Asja materjalidest ei nähtu, et oleksid esinenud sellised objektiivsed või subjektiivsed takistused kaebuse esitamiseks, mis õigustaksid kaebetähtaja ennistamist.

3. Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrusega (tl 12-13) jäeti rahuldamata M. Junkini taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ja lõpetati menetlus haldusasjas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. Määruse põhjendused:

a) Kohtu hinnangul asjaolud, et arestimaja kinnipidamistingimused väidetavalt kahjustasid kaebaja tervist ning et väidetava kahju tekitajaks oli Lõuna Politseiprefektuur (alates 01.01.2010 Lõuna Prefektuur), mille struktuuriüksuseks oli Tartu arestimaja, pidid kaebajale teada olema hiljemalt siis, kui lõppes kaebaja hoidmine õigusvastastes tingimustes. Seetõttu pidi kaebajale olema teada väidetav kahju tekitamine ja selle põhjustaja hiljemalt 05.01.2007. Seega hakkas kahjunõude esitamise kolmeaastane tähtaeg vastavalt HKMS § 46 lg-le 4 kulgema 06.01.2007 ning kahjunõude esitamise tähtaeg lõppes 05.01.2010. Kaebus on halduskohtusse jõudnud 21.03.2014. Seega ei ole kaebus esitatud tähtaegselt, vaid enam kui neli aastat pärast kaebetähtaja lõppu ning enam kui seitse aastat pärast Tartu arestimajast lahkumist.

b) Kaebaja on esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse ning tähtaja möödalaskmise põhjusena nimetanud asjaolu, et ta ei teadnud oma õigusi kuni 2013. a detsembrini. Kohtupraktika kohaselt võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 01.10.2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu 16.01.2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p 17; 21.06.2013. a määrus nr 3-3-1-30-13, p 12). Kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Käesoleval juhul ei ole kaebaja professionaalset abi kasutanud ega kohtult tasuta õigusabi määramist taotlenud. Kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise nõude esitamiseks on piisav aeg halduskohtusse pöördumise tähtaja ja vaidluse algatamise korra väljaselgitamiseks. Tulenevalt õiguskindluse põhimõttest peab tähtaja ületamisel olema hilinemise põhjus seda kaalukam, mida enam on tähtaega ületatud. Käeoleval juhul on kaebaja ületanud kaebetähtaega enam kui neli aastat. Kohus leidis, et antud juhul puudub sedavõrd kaalukas ja mõjuv põhjus, mis tingiks tähtaja ennistamise. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist, siis puudub vajadus kaaluda vastanduvaid õigushüvesid (Riigikohtu 21.06.2013. a määrus nr 3-3-1-30-13, p 12) ning ennistamise taotlust ei rahuldata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. M. Junkin esitas 21.04.2014 määruskaebuse (tl 17), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus ning ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja võtta tema kaebus menetlusse. Kaebaja viitab kaebuses märgitule, et tal ei olnud ettekujutust oma õigustest ajal, mil ta viibis Tartu arestimajas. Kaebajale ei tutvustatud Tartu arestimaja kodukorda, vaid kinnitati, et arestimaja on uus kinnipidamisasutus, kus kõik tingimused on loodud inimlikuks elamiseks ja on kooskõlas Eesti seadustega, mistõttu ta uskus, et kõik on seaduslik ja tingimused on õiged. Kuna tal polnud kahtlust, et tema kinnipidamine sellistest tingimustes võib olla õigusvastane, siis ei olnud tal põhjust esitada kaebust tol hetkel. Samuti puudus vajadus välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. 2013. a juhiti kaaskinnipeetavate poolt tema tähelepanu asjaolule, et Tartu arestimaja tingimuste suhtes on tehtud kohtulahend, kus on tunnistatud tingimused ebainimlikeks. Sellest tulenevalt tekkis kaebajal kahtlus, et ka tema suhtes kinnipidamine sellistes tingimustes oli õigusvastane ja seetõttu pöördus ta kohtusse. M. Junkin leidis, et kaebetähtaeg tuleb ennistada riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 alusel, seega on tal sõltumata teadasaamisest õigus esitada kaebus

10 aasta jooksul kahju tekitamisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

6. Kaebuse esitamise tähtaegsuse kontrollimine on oluline halduskohtumenetluse põhimõte (Riigikohtu 14.05.2007. a otsus nr 3-3-1-18-07, p 22). Hüvitamiskaebuse esitamisel näeb HKMS § 46 lg 4 ette kolmeaastase tähtaja arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Samuti tuleneb RVastS § 17 lg-st 3 kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise taotluse või kaebuse esitamiseks alates kahjust ja selle tekitamisest teadasaamisest. Seega RVastS § 17 lg 3 ja HKMS § 46 lg 4 kohaselt tuleb kaebus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kaebaja on kaebetähtaja kulgema hakkamist mõistnud ekslikult.

7. Riigikohus on leidnud, et isiku kinnipidamine inimväärikust alandavates arestimaja tingimustes on jätkuv haldustoiming. Sellises olukorras on kahjust teadasaamise hetkeks RVast § 17 lg 3 ja HKMS v.s § 9 lg 4 mõttes üldjuhul hetk, mil lõppes isikule jätkuva toiminguga kahju tekitamine ja on täidetud RVastS § 17 lg 3 tingimused. Seega hakkab jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg enamasti kulgema, kui lõppes toiming, millega kahju tekitati (RKHK 06.03.2014. a otsus asjas nr. 3-3-1-93-13, p 14). Ringkonnakohus on seisukohal, et eeltoodud Riigikohtu seisukoht on asjakohane ka RVastS §

17 lg 3 ning kehtiva HKMS § 46 lg 4 koosmõjus tõlgendamisel. Kahjunõude esitamise kolmeaastane tähtaeg hakkas kaebaja puhul seega kulgema alates 06.01.2007 ning kahjunõude esitamise tähtaeg lõppes 05.01.2010. Käesoleval juhtumil on kaebaja mittevaralise kahju nõudega kohtu poole pöördunud 21.03.2014, s.o rohkem kui seitsme aasta möödumisel ajast, mil talle pidi olema teada nii temale tekitatud väidetav kahju kui ka selle tekitaja.

8. Halduskohus on kaebetähtaja kulgemise hindamisel kohaldanud õigesti seadust ning lähtunud lisaks Riigikohtu praktikast ja leidnud, et kaebaja oli endale võimaliku kahju tekkimisest teadlik alates arestimajast vabanemisest. Seega oli kaebuse esitamise ajaks kolmeaastane hüvitamiskaebusega kohtu poole pöördumise tähtaeg möödunud. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus asunud põhjendatult seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega ületades.

9. Riigikohus on 16.01.2009. a määruse nr 3-3-1-75-08 p-des 16 ja 17 käsitlenud kaebetähtaja ennistamise küsimust, leides, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Samas on Riigikohus rõhutanud ka seda, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (Riigikohtu 01.10.2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19).

10. Käesoleval juhul ei ole kaebaja väitnud, et ta oli teadmatuses halduskohtusse pöördumise tähtajast, küll aga sellest, kas tema kinnipidamine arestimajas oli õiguspärane. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole arestimajas kinnipidamise õiguspärasus või õigusvastasus halduskohtusse pöördumise objektiivne takistus, mistõttu ei ole see ka kaebetähtaja ennistamise aluseks. RVastS § 17 lg 3 ning HKMS § 46 lg 4 seovad halduskohtusse pöördumise kahjust ja selle põhjustajast, mitte kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamisega. Kahju tekitamise õigusvastasuse selgitab kohtumenetluse käigus välja kohus. Kaebaja pidi olema väidetavast kahju tekkimisest ja selle põhjustajast teadlik hiljemalt arestimajast vabanemisel 05.01.2007. Hilisemat kohtupraktikat erinevate arestimajade kinnipidamistingimuste osas ei saa seega lugeda takistuseks kaebuse tähtaegsele esitamisele. Ka ei saanud hilisemast kohtupraktikast teadasaamine tagantjärgi tekitada kaebajale mittevaralist kahju. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses ei ole M. Junkin esitanud ühtegi seisukohta, mis annaks alust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õiguspäraselt asunud seisukohale, et kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

11. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel