Legislator Case Law & Legislation
3-13-2135/14 AI generated

3-13-2135/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-13-2135/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

06.10.2013. a esitas Viru Vangla kinnipeetav V.U. Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt V.U. kuuluva sviitri „Filupucci“ ärakaotamise eest hüvitise summas 150 eurot väljamõistmiseks. Kaebuses esitas V.U. taotluse vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest, kuna tal ei ole raha.

Legislator headnote

AI generated

3-13-2135/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 16.10.2013. a määrus tuleb jätta muutmata ja V.U. i määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks HKMS §-de 203 lg 2 ning 201 lg 4 alusel neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Keywords

AI generated
foreign exchange visa language barrier sight bill of exchange capacity to incur bill liability performance in lieu of fulfillment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 13.05.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-2135 Haldusasi V.U. kaebus Tallinna Vangla tekitatud kahju eest hüvitise summas 150 eurot väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 16.10.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.U. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 16.10.2013. a määrus muutmata ja V.U. määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 06.10.2013. a esitas Viru Vangla kinnipeetav V.U. Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt V.U. kuuluva sviitri „Filupucci“ ärakaotamise eest hüvitise summas 150 eurot väljamõistmiseks. Kaebuses esitas V.U. taotluse vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest, kuna tal ei ole raha.

2. Tartu Halduskohus jättis 16.10.2013. a määrusega V.U. i menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, kaebuse käiguta ja andis tähtaja riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks. Halduskohus leidis, et kinnipeetava V.U. i soovi saada oma asjade väidetava kadumisega tekitatud kahju eest hüvitist ei saa tema õiguste seisukohalt ebaoluliseks pidada ning käesolevas menetlusjärgus puudub alus järeldada, et kaebus on ilma igasuguse edulootuseta. See aga pole piisav alus riigilõivu tasumise kulude osas menetlusabi andmiseks. V.U. i isikukonto väljavõte kinnitab, et tema nelja viimase kuu sissetulek enne kaebuse koostamist on olnud 80,68 eurot ning kahekordne arvestatav keskmine kuusissetulek on 25,05 eurot, mis võimaldab tasuda kaebuse nõudest tulenevat 15 euro suurust riigilõivu. Eeltoodud põhjustel pole alust V.U. it maksujõuetuks pidada ja seetõttu ei vabastanud halduskohus teda kaebuse esitamiseks vajaliku riigilõivu tasumisest.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. V.U. esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 16.10.2013. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega anda menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamise näol. Määruskaebuse kohaselt ei ole V.U. il nii palju raha, et tasuda riigilõiv 15 eurot. Käesoleval ajal moodustab kaebaja sissetulek rahas umbes 9 eurot kuus. Sellest 6 eurot saab kaebaja riigikeele õppimise eest ja umbes 3 eurot töö eest. Kaebajal puuduvad muud sissetulekud peale Viru Vangla poolt ametlikult ülekantava raha. Selleks, et tasuda riigilõiv 15 eurot, on vaja 2 kuud raha koguda ja isegi siis ei saa kindel olla, et vajalik summa olemas on, kuna töö vanglas sõltub graafikust. Raha kantakse üle töötatud tundide eest, aga kaebaja ei tööta pidevalt. Stabiilne sissetulek on ainult keele õppimise eest. Lisaks riigilõivu tasumisele on kaebajal vaja osta poest hügieenivahendeid, toiduaineid jm. Kõik ülejäänud raha, mis kaebaja varem sai, ei olnud pidev sissetulek. Ülekanded L.D. on seotud sellega, et V.U. istusin koos tema poja A.D. ja selleks, et saaks osta rohkem toiduaineid, kandis ta raha ka kaebajale. Kuna A.D. on vabanenud, ei saada tema ema kaebajale enam raha. E.P. ja L.G. on kaebajale võõrad inimesed ja nende käest ta rohkem raha ei saa. Asjaolu, et kaebajal ei ole raha, ei pea jätma teda ilma võimalusest saavutada õiglust kohtu kaudu. Kaebaja palub kaebus läbi vaadata erapooletult.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 16.10.2013. a määrus tuleb jätta muutmata ja V.U. i määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks HKMS §-de 203 lg 2 ning 201 lg 4 alusel neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

5. HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt on menetlusabi andmise eelduseks kaebaja maksejõuetus ja menetluses osalemise edukus. Füüsilisele isikule menetlusabi andmisel tuleb arvestada HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tuleneva piiranguga, mille kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise sissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikus kulutused eluasemele ja transpordile. V.U. i vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt oli tema 06.10.2013 koostatud kaebuse ja sellelt riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (06.06.2013-05.120.2013) sissetulek 80,68 eurot, millest maha arvamisele kuulub HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel 30,58 eurot, s. o seaduse alusel tehtavad kinnipidamised nõuete ja vabanemise fondi. Muude kaebaja sellel perioodil tehtud kulutuste mahaarvamiseks puudub seaduslik alus. Seega on kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavaks sissetulekuks määruskaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul 50,10 eurot (80,69-30,58), mis teeb tema kahekordseks ühe kuu sissetulekuks 25,05 eurot (50,10:4x2). Antud asja menetluskulud kaebaja jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga (15 eurot), mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega esinevad käesoleval juhul asjaolud, mille puhul füüsilisele isikule menetlusabi andmine riigilõivust vabastamise osas ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt lubatud.

6. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega nagu ei oleks halduskohus pidanud tema keskmise sissetuleku arvestamisel arvestama L.D. , E.P. ja L.G. tema isikukontole tehtud ülekannetega, kuna need ei ole tema pidev sissetulek. Nagu nähtub HKMS § 112 lg 1 p 1 sõnastusest arvestatakse füüsilise isiku nelja eelneva kuu sissetulekut ja tegemist ei pea olema isiku pideva sissetulekuga. Mis puudutab asjaolu, et kaebaja on määruskaebuse kohaselt kohustatud ostma kauplusest hügieenivahendeid ja toiduaineid, siis on Riigikohtu halduskolleegium 12.03.2014. a määruse nr 3-3-1-82-13 p-s 12 leidnud, et HKMS § 112 lg 1 p 1 ei võimalda isiku sissetulekutest maha arvata kulutusi hügieenitarvetele, toidule ja riietele. Viru Vangla kodukorrast tulenevalt on vanglas tagatud kinnipeetava vajadustele vastav toitlustus ja vajadusel võimaldatakse kinnipeetavale hügieenivahendid. Seega on määruskaebuse esitaja põhivajadused toidule ja hügieenile riigi poolt tagatud. Eeltoodu alusel tuleb V.U. i määruskaebus jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi