3-12-127/44 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13.05.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-127 Haldusasi Kalju Sopi kaebus Jõgeva Vallavolikogu 30.06.2011. a otsuse nr õigusvastasuse tuvastamiseks ja vallavolikogu kohustamiseks uue eelistuse tegemiseks maa kasutusvaldusesse andmisel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.11.2011. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Kalju Sopi apellatsioonkaebus ja Jõgeva maavanema apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/apellant Kalju Sopp nõustaja Agu Rillo Vastustaja Jõgeva Vallavolikogu esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Kolmas isik AS Perevara esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kaasatud haldusorgan/apellant Jõgeva maavanem

RESOLUTSIOON

1. Kalju Sopi ja Jõgeva maavanema apellatsioonkaebused rahuldada.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 30.11.2011. a otsus ja tunnistada Jõgeva Vallavolikogu 30.06.2011. a otsus nr 25 õigusvastaseks.

3. Kohustada Jõgeva Vallavolikogu uue eelistuse tegemiseks maatüki nr XXXXXXXX katastriüksus maa kasutusvaldusesse andmisel.

4. Välja mõista Jõgeva vallalt 88,33 eurot Kalju Sopi kasuks menetluskulude katteks. AS Perevara menetluskulud jäävad tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 12. juunini 2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõgeva Vallavolikogu 30.06.2011. a otsusega nr 25 kinnitati Jõgeva valla vaba põllumajandusmaa maatüki nr XXXXXXXX katastriüksus (KÜ) kasutusvaldusesse saamise õigust omavaks isikuks AS Perevara, kes tegelikult kasutab maatükki õiguslikul alusel.

2. K. Sopp esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Jõgeva Vallavolikogu 30.06.2011. a otsuse nr 25 õigusvastasuse tuvastamiseks ning vallavolikogu kohustamiseks uue eelistuse tegemiseks maa kasutusvaldusesse andmisel. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-11-1867. Kaebuse kohaselt on tegemist vallavolikogu diskretsiooniotsusega ning juhinduma peab maareformiseadusest. XXXXXXXX KÜ piirneb kaebaja XXXXXXXX maatükiga, mistõttu tulnuks vallavolikogul eelistada kaebajat. AS Perevara maakasutust ei saa lugeda õiguspäraseks, kuna maa kasutusvaldusesse saamiseks avalduste esitamise ajal ei olnud AS Perevara maakasutamine õiguspärane. Vaidlustatud otsuse kohaselt piirneb XXXXXXXX KÜ kaebaja maaüksusega ja AS Perevara kasutab XXXXXXXX KÜ -st õiguslikul alusel, mistõttu on olemas kaks võrdset argumenti ning kaebaja seisukohalt puuduvad otsuses kaalutlused, miks ühele taotlejale eelistati teist taotlejat. Vaidlustatud otsus on põhjendamata ja motiveerimata ning ei ole seetõttu kontrollitav. Vastustajal tuleb asi uuesti läbi vaadata ning teha uus otsus.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohtu 30.11.2011. a otsusega jäeti K. Sopi kaebus Jõgeva Vallavolikogu 30.06.2011. a otsuse nr 25 õigusvastasuse tuvastamise ja ettekirjutuse tegemiseks rahuldamata. Halduskohtu otsuse kohaselt on maa ajutisse kasutusse saamiseks vastava avalduse esitanud AS Perevara ning T. Lepik, K. Sopp ja U. Teras. Vastustaja on teinud taotlejatele ettepaneku kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseks, kuid seda ei saavutatud. Jõgeva maavanema 06.04.2011. a korraldusega nr 213 anti XXXXXXXX KÜ AS-le Perevara ajutiseks kasutamiseks. AS Perevara näol on tegemist isikuga, kes on reaalselt vaidlusaluse maa kasutaja õiguslikul alusel ja tegeleb põllumajandustootmisega ning on vallas tööandjaks kohalikele inimestele. Nimetatud asjaolu kaalub igati üles kaebaja argumendi, et kaebaja maatükk piirneb kasutusvalduse objektiks oleva XXXXXXXX KÜ -ga. Kaevatav haldusakt on põhjalik, motiveeritud ja vastab seaduse nõuetele.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. K. Sopp esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 30.11.2011. a otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et vaidlustatud vallavolikogu otsuses puuduvad motiivid ja põhjendused, kuigi vallavolikogu otsustas maa kasutusvaldusse saamisel eelistada AS Perevara. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused, miks halduskohus luges peale avalduste esitamise tähtaja lõppu sõlmitud maa ajutise kasutuse lepingu asjakohaseks argumendiks XXXXXXXX KÜ kasutusvaldusse saaja eelistamisel. Kui halduskohus jätab kaebuse haldusorgani otsuse peale rahuldamata, peab kohus otsuse põhjendustes analüüsima kõiki kaebaja esitatud seisukohti, mis võivad mõjutada kohtuotsuse sisu. Maareformi seaduse (MaaRS) § 233 ülesehitusest ja loogikast tuleneb, et maa kasutusvaldusse andmiseks peab taotleja isik vastama kogu menetluse kestel õigustatud subjekti tunnustele. Seega peavad kõik võimalikud otsustust soodustavad argumendid olema täidetud juba avalduste esitamise tähtaja lõppedes. Isegi kui halduskohus ei oleks põhjendamise kohustust rikkunud, on halduskohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.

5. Tartu Halduskohtu 30.11.2011. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse ka Jõgeva maavalitsus. Koos apellatsioonkaebusega esitas Jõgeva maavalitsus taotluse enda kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 07.03.2012. a määrusega kaasati menetlusse Jõgeva maavanem, ennistati apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ja võeti apellatsioonkaebus menetlusse.

6. Jõgeva maavanem palub apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 30.11.2011. a otsuse tühistada, K. Sopi apellatsioonkaebuse rahuldada ja vaidlustatud Jõgeva Vallavolikogu otsuse tühistada. Asja lahendamisel on õigesti aluseks võetud MaaRS § 233 lg-s 6 sätestatu, mille kohaselt juhul, kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, otsustab maa kasutusvaldusesse andmise maavanem vallavolikogu ettepanekul. Samas ei ole maavanemat kui maa kasutusvaldusesse andmise otsustajat menetlusse kaasatud. Kohus ei rakendanud K. Sopi kaebuse osas uurimispõhimõtet. Seega ei ole halduskohus arvestanud vallavolikogu otsuse seaduslikkusele hinnangu andmisel asjaolu, et vallavolikogu vaidlustatud otsus on vastu võetud tähtaega rikkudes. Vaieldava otsuse kehtima jäämine tooks kaasa maavanema õigusvastase tegevuse, kuna maavanem peab sellisel juhul Jõgeva Vallavolikogu 30.06.2011. a otsuse nr 25 alusel tunnistama XXXXXXXX KÜ kasutusvaldusesse saamise õigust omavaks isikuks AS Perevara, kuigi vallavolikogu otsus AS Perevara eelistamise kohta on vastu võetud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes ning maa kasutusvaldusesse saamiseks taotluste esitamise ajal puudunud eeliskriteeriumi alusel.

7. K. Sopp esitas Tartu Halduskohtule kaebuse ka Jõgeva maavanema 06.04.2011. a korralduse nr 213 tühistamiseks, mida menetleti haldusasjana nr 3-12-127. Halduskohus 30.04.2012. a otsusega K. Sopi nimetatud kaebust ei rahuldanud ning K. Sopp esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 12.06.2012. a määrusega liideti kaebuste kiirema ja lihtsama lahendamise eesmärgil haldusasjad nr 3-11-1867 ja nr 3-12-127 ühte menetlusse ja menetleti liidetud kaebusi haldusasjana nr 3-12-127. Ringkonnakohus leidis, et mõlemas haldusasjas on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu ning nendes esitatud nõuded on suunatud samale eesmärgile.

8. Tartu Ringkonnakohtu 18.03.2013. a otsusega tühistati Tartu Halduskohtu 30.11.2011. a otsus ja saadeti asi Tartu Halduskohtule uueks arutamiseks. K. Sopi ja Jõgeva maavanema apellatsioonkaebused rahuldati. Sama otsusega tühistati ka Tartu Halduskohtu 30.04.2012. a otsus ja tehti uus otsus, millega tühistati Jõgeva maavanema 06.04.2011. a korraldus nr 213 ning rahuldati K. Sopi apellatsioonkaebus. Jõgeva Maavalitsuselt mõisteti K. Sopi kasuks välja menetluskulude katteks 88,33 eurot. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus rikkus menetlusõigust, kuna jättis kaebaja tegeliku tahte välja selgitamata. Halduskohus oleks pidanud juhtima kaebaja tähelepanu sellele, et kaebaja eesmärgi saavutamiseks peaks ta tuvastamiskaebuse asemel esitama tühistamiskaebuse. Vaidlustatava Jõgeva Vallavolikogu 30.06.2011. a otsuse nr 25 õigusvastasuse tuvastamise korral jääks haldusakt ikkagi kehtima ja kaebajal puuduks võimalus esitada kohustamiskaebus.

9. K. Sopp esitas kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 18.03.2013. a otsuse peale osas, millega otsustati haldusasi saata Tartu Halduskohtule uueks arutamiseks. Riigikohtu 19.03.2014. a otsusega rahuldati K. Sopi kassatsioonkaebus osaliselt ja tühistati Tartu Ringkonnakohtu 18.03.2013. a otsus Jõgeva Vallavolikogu 30.06.2011. a otsust nr 25 puudutavas osas ning saadeti asi selles osas samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

Riigikohus leidis, et ringkonnakohus oleks pidanud K. Sopi apellatsioonkaebust seoses volikogu otsusega lahendama sisuliselt, kuna vaidlustatava otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõue on asjakohane. Maa kasutusvaldusesse andmise ettepanek on haldusmenetluse toiming ja see on iseseisvalt vaidlustatav.

10. 28.03.2014. a määrusega võttis Tartu Ringkonnakohus K. Sopi ja Jõgeva maavanema apellatsioonkaebused Tartu Halduskohtu 30.11.2011. a otsuse peale teistkordselt menetlusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30.11.2011. a otsus tuleb tühistada ja

K. Sopi apellatsioonkaebus ja Jõgeva maavanema apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega tunnistab Jõgeva Vallavolikogu 30.06.2011. a otsuse nr 25 õigusvastaseks ja kohustab Jõgeva Vallavolikogu tegema uue eelistuse maatüki nr XXXXXXXX katastriüksus kasutusvaldusesse andmisel.

12. Riigikohtu halduskolleegium on 19.03.2014. a otsuse nr 3-3-1-73-13 p-s 14 asunud seisukohale, et maa kasutusvaldusesse andmise ettepanek on haldusmenetluse toiming ja see on iseseisvalt vaidlustatav. Asjakohane on kaebus Jõgeva Vallavolikogu 30.06.2011. a otsuse nr 25 õigusvastasuse tuvastamiseks ning vallavolikogu kohustamiseks teha uus ettepanek XXXXXXXX katastriüksuse kasutusvaldusesse andmisel. Seega on ringkonnakohus kohustatud asja lahendamisel lähtuma Riigikohtu antud lahendis toodud juhistest.

13. MaaRS § 233 lg 5 1 vaidlustatud toimingu tegemise ajal kehtinud redaktsioon sätestas muuhulgas, et kui enne 2010. aasta 1. maid vastuvõetud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamise otsuse on kohus tühistanud või õigusvastaseks tunnistanud, võib vallavolikogu sama põllumajandusmaa suhtes vastu võtta nimekirja kinnitamise otsuse pärast 2010. aasta 1. maid, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast kohtulahendi jõustumist. Jõgeva Vallavolikogu 29.04.2010. a otsusega nr 35 ei kinnitatud ühtegi isikut vaba põllumajandusmaa maatüki nr 228 kasutusvalduse saamise õigust omavaks isikuks. K. Sopp vaidlustas antud otsuse halduskohtus. Tartu Halduskohtu 22.09.2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 11.02.2011. a otsusega halduskohtu otsus tühistati ning tehti Jõgeva Vallavolikogule ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Antud kohtulahend jõustus 25.03.2011. MaaRS § 233 lg 51 alusel oli seega Jõgeva Vallavolikogul uue otsuse tegemiseks aega kuni 25.06.2011. Seega puudus Jõgeva Vallavolikogul seaduslik alus vaidlustatud otsuse tegemiseks 30.06.2011, kuna selleks ajaks oli möödunud seaduses ettenähtud tähtaeg. Vaidlustatud otsus on õigusvastane tähtaja rikkumise tõttu.

14. Ringkonnakohus nõustub apellantidega ka selles, et isegi kui vaidlustatud otsus oleks vastu võetud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, oleks see õigusvastane ka haldusmenetluse normide rikkumise tõttu. Jõgeva Vallavolikogu 30.06.2011. a otsuse nr 25 kohaselt kinnitati maatüki nr 228 kasutusvaldusesse saamise õigust omavaks isikuks AS Perevara, kes tegelikult kasutab maatükki õiguslikul alusel (haldusasi nr 3-11-1867 I kd tl 12). MaaRS § 233 lg 6 alusel kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalituse määratud tähtajaks kokku ei lepi, on vallavolikogul õigus eelistada taotlejat, kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb või füüsilisest isikust ettevõtjat.

Otsuses on kirjas, et maatükk nr 228 on maa ajutise kasutamise lepingu alusel alates 13.04.2011 antud kasutamiseks AS-le Perevara kaheks aastaks. Nimetatud maaüksus piirneb kinnistuga XXXXXXXX , mille kaasomanik on K. Sopp. Kuna varasemad otsused maatüki nr 228 kasutusvaldusesse saamiseks puudusid, siis pidi vastustaja lahendama kasutusvaldusesse saamiseks esitatud T. Lepiku, K. Sopi, U. Terase ja AS Perevara poolt esitatud taotlusi. Maa kasutusvaldusesse saamise õigust omava isiku kindlaksmääramisel sai vastustaja taotleja eelistamise otsuse tegemisel eelistuskriteeriumina arvesse võtta ainult neid faktilisi asjaolusid, mis olid taotlejal olemas avalduse esitamise momendil.

Eelnimetatud isikud esitasid taotluse antud maatüki kasutusvaldusesse saamiseks juba 2009. aastal. Asjas puudub ringkonnakohtu arvates vaidlus selle üle, et AS Perevara ei vastanud taotlejale esitatavatele nõuetele, kuna vastustaja on ise kinnitanud, et AS Perevara kasutas antud maatükki vallavolikogu otsuse alusel kuni 31.12.2006. Ringkonnakohus nõustub apellantidega selles, et eelistuskriteeriumina ei saa arvesse võtta maa ajutise kasutamise lepingut, mis on sõlmitud kaks aastat pärast taotluse esitamist. Arvestades MaaRS § 233 lg 6 sõnastust, pidi seega vastustaja tegema eelistuse, kas ta eelistab taotlejat, kes kasutab seda maatükki õiguslikul alusel või taotlejat, kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb.

Seega oli vastustajal vajalik teha kaalutlusotsus, kas ta eelistab AS Perevara või K. Soppi. Vaidlustatud otsuses on üksnes leitud, et maatüki nr 228 osas tuleb kasutusvaldusesse saamise õigust omavaks isikuks kinnitada AS Perevara, kes tegelikult kasutab maatükki õiguslikul alusel. Otsuses puuduvad motiivid, miks ei saanud selliseks isikuks kinnitada K. Soppi, kelle maaomandiga see piirneb. Kuna otsusest ei nähtu kaalutulusõiguse teostamist ning puuduvad põhjendused, miks eelistati just ühte taotlejat, siis ei vasta otsus kaalutlusõiguse alusel antud otsuse nõuetele ja tegemist on õigusvastase otsusega.

15. Kuna eeltoodu alusel tuleb Jõgeva Vallavolikogu 30.06.2011. a otsus nr 25 tunnistada õigusvastaseks, siis kuulub rahuldamisele ka K. Sopi taotlus kohustada Jõgeva Vallavolikogu uue eelistuse tegemiseks maatüki nr XXXXXXXX katastriüksuse kasutusvaldusesse andmisel. Riigikohus on 19.03.2014. a otsuse nr 3-3-1-73-13 p-s 22 leidnud, seadus ei reguleeri erinormidega olukorda, kus kohus tunnistab õigusvastaseks pärast 01.05.2011 tehtud volikogu otsuse vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja kohta ettepaneku tegemiseks. Ka volikogu 30.06.2011 otsuse õigusvastaseks tunnistamise korral tuleb analoogia korras juhinduda MaaRS § 233 lg 51 teisest lausest. MaaRS § 233 p 51 eesmärk ei ole välistada maa kasutusse andmine olukorras, kus kohus tühistab pärast 01.05.2010 volikogu otsuse maa kasutusvaldusesse andmise ettepaneku tegemiseks.

16. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust.

K. Sopp on kahe haldusakti vaidlustamisel tasunud menetluskulusid kokku 144,72 euro suuruses summas. Seega kuulub seoses tema apellatsioonkaebuse rahuldamisega Jõgeva Vallavolikogu 30.06.2011. a otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks tema kasuks Jõgeva vallalt väljamõistmisele ½ sellest summast, so 72,36 eurot, kuna ülejäänud on juba välja mõistetud Tartu Ringkonnakohtu otsusega, mis on jõustunud. Apellatsioonkaebuse esitamisel on ta tasunud riigilõivu 15,97 eurot. Seega kuulub Jõgeva vallalt väljamõistmisele K. Sopi kasuks 88,33 eurot. Jõgeva Maavalitsus pole menetluskulude taotlust esitanud. AS Perevara poolt kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits Einar Vene Agu Timmi