3-14-50441/22 · Tartu Ringkonnakohus

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 12.05.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50441 Haldusasi OÜ Vollmond kaebus Maksuja Tolliameti 31.03.2014. a otsuse nr 12.2-3/21299-12 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 07.04.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Maksuja Tolliameti määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Vollmond Esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja/määruskaebuse esitaja Maksuja Tolliamet RESOLUTSIOON

1. Jätta Maksuja Tolliameti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.04.2014. a määrus muutmata.

2. Tagastada Maksuja Tolliametile koos määruskaebusega esitatud 31.03.2014. a otsuse nr 12.2-3/21299-12 koopia kokku 6-l lehel. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTA 31.03.2014. a otsusega nr 12.2-3/21299-12 (tl 23-28p) kustutati OÜ Vollmond käibemaksukohustuslaste registrist alates 08.04.2014, kuna OÜ Vollmond ei ole esitanud piisavalt tõendeid ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks ning vältimaks käibemaksukohustuslase numbri kuritarvitamist OÜ Vollmond poolt.

2. 06.04.2014. saabus Tartu Halduskohtusse OÜ Vollmond kaebus (tl 3-7p), milles ta palus tühistada MTA 31.03.2014. a otsus nr 12.2-3/21299-12. Kaebuses esitas OÜ Vollmond esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada MTA 31.03.2014. a otsuse täitmine kohtumenetluse ajaks. Kaebaja leidis, et tal esineb õiguskaitse vajadus, kuivõrd otsus riivab intensiivselt tema õigusi. Taotluse väidete kohaselt on kaebaja põhitegevuseks kütuse ost ja müük ning muud tegevust ei ole. Kütuse müümiseks on vajalik käibemaksukohustuslase number, et liita müüdavale kütusele käibemaks ja arvestada ostetava kütuse puhul muust käibest maha sisendkäibemaks. Ilma käibemaksukohustuslase numbrita ei ole võimalik kütuseturul tegutseda ja OÜ Vollmond majandustegevus seiskub, mis võib põhjustada kaebajale pöördumatut kahju, ta võib kaotada oma äripartnerid ja kaebuse rahuldamisel ei pruugi tema majandustegevuse taastamine olla võimalik. Kahju hüvitamise võimaluse olemasolu ei kaitse kaebaja õigusi piisavalt. Kaebaja hinnangul ei esine esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastanduvat ülekaalukat avalikku või kolmanda isiku huvi. Avaliku huvina ei saa käsitleda MTA otsuses väidetud kaebaja võimalikku ebaseaduslikku tegevust käivete deklareerimisel, kuivõrd sellist asjaolu ei ole maksumenetluses tuvastatud ja MTA väited on põhjendamata. Vastupidi, MTA on vähemalt osaliselt tuvastanud, et OÜ Vollmond tegutseb Eestis ettevõtlusega, millest peab piisama, et säilitada isikule käibemaksukohustuslase number. Kaebaja hinnangul on kaebuse eduväljavaated head. Taotluse kohaselt on OÜ Vollmond jätkuvalt tegutsev ettevõte, mida tõendavad kaebusele lisatud 2014. a märtsis Orlen Eesti OÜ-lt, OÜ-lt Mark Oil ja Kõrveküla Tankla OÜ-lt saadud ostuarved, mis on tasutud, ning MTA-le esitatud kütusearuanded, bilanss ja kasumiaruanne. Ühtlasi märkis kaebaja, et ta on üürinud kontoripinna OÜ-lt Danviuus ning on Lemmatsi tanklas kütuse jaemüügiga alustamise plaani realiseerimiseks sõlminud elektrilepingu, maksekaartide teenindamise lepingu pangaga ja jäätmekäitluslepingu. Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine takistab äriplaani ja firma arengu realiseerimist. Lisaks märkis kaebaja, et maksuhaldur on määranud registrist kustutamiseks ebamõistlikult lühikese tähtaja, mis ei anna ettevõttele võimalust oma tegevust vastavalt kujunenud olukorrale ümber korraldada.

3. Tartu Halduskohtu 07.04.2014. a määrusega (tl 96-98) rahuldati OÜ Vollmond taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja peatati MTA 31.03.2014. a otsuse nr 12.2-3/21299-12 täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni. Kohus viitas, et Riigikohus on asunud seisukohale, et esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus või kui on olemas kahjuliku tagajärje oht või tagajärgede kõrvaldamine ei ole mõistlik. Kohus märkis, et antud juhul ei anta hinnangut sellele, kas kaebus on perspektiivikas või mitte ning kas kaebuses väidetavate menetlusnormide rikkumise alusel saaks kaevatavat haldusakti tühistada. Kohus pidas mõistlikuks antud juhul peatada kaevatava haldusakti täitmine kohtumenetluse ajaks, et äriühing saaks oma tegevust jätkata ja vältida võimaliku kahju saabumise ohtu kaebajale. Samuti, et vältida kaebaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajaks ja kindlustada kohtuotsuse täitmine. Kohus nõustus taotlejaga, et tal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, et äriühing saaks jätkata põhitegevusalal ja kaebaja õigused oleks tagatud kohtumenetluse ajal. Veel nõustus kohus taotlejaga, et antud asjas ei esine esialgse õiguskaitse kohaldamisel ülekaalukat avalikku huvi ega rikuta kolmandate isikute õigusi. Tagajärgede hindamisel pidas kohus vajalikuks arvestada, et kaebajale hilisem kahju hüvitamine ei pruugi kõrvaldada kõiki tagajärgi. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. MTA esitas 23.04.2014 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 07.04.2014. a määrus ning jätta rahuldamata OÜ Vollmond taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus ei ole hinnanud esialgse õiguskaitse ettenähtavaid tagajärgi ning on jätnud sisuliselt avaliku huvi kaalumata. Viidates Euroopa Kohtu lahendile asjas nr C-527/11, märgib MTA, et liikmesriikidel on kohustus tagada, et kanded maksukohustuslaste registris oleksid õiged, kindlustamaks käibemaksusüsteemi nõuetekohase toimimise.

MTA hinnangul on käibemaksukohustuslaste registris registreeringu kuritarvitamise ja maksude laekumata jäämise oht avaliku huvi tõsine riive. MTA märgib, et OÜ Vollmond 2014. a jaanuarikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu (83,14%) kohta puuduvad maksuhalduril selgitused ja dokumendid. Seega olukorras, kus äriühing ei püüa enda ettevõtlusega tegelemist tõendada, ei võimalda äriühingu seaduslikult esindajalt seletusi võtta, jätab maksuhalduri korraldused nõuetekohaselt täitmata ja vaidlustab kõik MTA haldusaktid, puudub maksuhalduril võimalus jätta isik registrist kustutamata.

MTA hinnangul ei ole kaebaja maksuõiguslik käitumine sugugi eeskujulik, kuigi ta seda kaebuses paljasõnaliselt väidab. MTA märgib, et on võtnud OÜ Vollmond juhatuse liikmelt ja ainuosanikult V. K. seletuse 13.01.2012, millest nähtub, et tema teadmised ettevõtte tegevusest olid pinnapealsed. Vaidlusaluse otsuse väljastamisele eelnenud menetluses ei ole OÜ Vollmond seaduslik esindaja maksuhaldurile seletusi andnud. Volitatud esindaja seletuste kohaselt korraldas ettevõtlust äriühingus V. K. ainuisikuliselt, kuigi MTA andmetel ei ole talle töötasu makstud ega ole deklareeritud tööjõukulusid ka teistele isikutele.

Äriregistri andmetel on OÜ Vollmond varatu äriühing ning pangakontolt ei nähtu tegutsevale ettevõttele iseloomulikke kulusid (sidekulud, kulud transpordile, kontorikulud jne). MTA-l on kahtlus, et V. K. ei ole isik, kes tegelikult äriühingu tegevust juhib ja korraldab, vaid ta võib olla variisik. MTA märgib, et äriühingud, kes väidetavalt on OÜ-le Vollmond kütust müünud, on ettevõtluse tõendamata jätmise tõttu käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud ning faktooringlepingu alusel raha saanud isikud ei ole kontrollimiseks kättesaadavad (otsuse p 2).

Kokkusattumiseks ei saa pidada asjaolu, et kaebaja vormistab suures koguses kütuse soetamise isikutelt, kes on koheselt oma tegevuse kütuseäris lõpetanud. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja võis olla heatahtlik ostja, kes kütuse müüjate tausta ei tea. Kaebaja käitumisest nähtub, et eesmärgiks on asja venitamine ja maksuhaldurile andmete esitamine võimalikult pikaks ajaks edasi lükata. Kaebaja käitumine viitab võimalusele, et ta võib käibemaksukohustuslasena registreerimist kuritarvitada, mistõttu on MTA valinud kõige kiirema meetodi edaspidiste maksupettuste ärahoidmiseks, kustutades kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist.

MTA märgib, et ei ole eluliselt usutav, et kaebusele lisatud tõendite olemasolul enne vaidlustatud otsust poleks neid MTA-le esitatud. MTA leiab, et vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel ei saa hiljem vormistatud tõendid olla primaarsed, viidates Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2012. a otsusele nr 3-11-2663 (p 12). MTA leiab, et kohtul oleks ennatlik anda praeguses menetluse etapis ühest vastust kaebuse perspektiivikuse kohta, kuid vastustaja hinnangul on vaidlustatud otsuse väljavaated kohtumenetluses vastustaja jaoks igati head.

5. OÜ Vollmond esitas 08.05.2014 vastuse, milles palub jätta MTA määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.04.2014. a määrus muutmata. OÜ Vollmond hinnangul on tõendamata MTA kahtlused, et kaebaja kuritarvitab oma registreeringut ja tegeleb käibemaksupettustega. Kui maksuhaldur väidab, et toimuvad käibemaksupettused, siis tuleb see tuvastada maksukontrolli tulemusena koostatava maksuotsusega. Antud juhul on tegemist ettevõtlusega tegelemise kontrolliga, mille puhul hinnatakse esialgse õiguskaitse vajadust selles võtmes, kas ettevõtja saab kohtumenetluse ajal oma tegevust jätkata. OÜ Vollmond suhtes tehtud otsus riivab intensiivselt kaebaja õigusi ja seda möönab ka maksuhaldur määruskaebuses. Ilma käibemaksunumbrita ei ole võimalik kütuseturul tegutseda ja OÜ Vollmond majandustegevus seiskub. Kahju hüvitamise võimaluse olemasolu kaebaja õigusi piisavalt ei kaitse ja seetõttu esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist ei õigusta. OÜ Vollmond peab kaebuse eduväljavaateid heaks. OÜ Vollmond hinnangul MTA väited, et kaebaja on sisuliselt varatu ettevõte ja tema juhatuse liige võib olla variisikuks, on eksitavad ja arusaamatud. Mingeid tõendeid selle kohta esitatud ei ole. OÜ Vollmond on praeguseks realiseerinud plaani Lemmatsi tanklas tegutsemiseks. OÜ Vollmond märgib, et on esitanud kontrollimiseks põhjendatud määral tõendeid, mille pinnalt saab teha järelduse, et OÜ Vollmond tegeleb Eestis ettevõtlusega. Selles osas, milles nõutud dokumente ei esitatud, on pooleli kohtuvaidlused Tartu Halduskohtus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Ringkonnakohus tagastab esmalt koos määruskaebusega esitatud otsuse koopia (I), annab seejärel hinnangu esialgse õiguskaitse vajaduse ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise põhjendatuse kohta (II) ning lahendab lõpuks määruskaebuse taotluse (III).

I

8. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitaja ei ole oma hinnangutes arvestanud asjaoluga, et esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel on tegemist esialgse otsustusega, mille käigus ei saa ja ei tulegi halduskohtul koheselt hinnata vaidlustatud haldusakti sisulist õiguspärasust. Seda teeb halduskohus asja sisulise läbivaatamise käigus. Seega antakse ka kaebaja poolt kaebusele lisatud tõendite asjakohasusele hinnang põhiasja menetluse raames. Ringkonnakohus tagastab MTA-le koos määruskaebusega esitatud 31.03.2014. a otsuse koopia, kuna see on toimikus olemas.

II

9. Vaidlus on selle üle, kas käesoleval juhtumil on esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused täidetud ja kas on põhjendatud halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamine. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas esineb vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning ka vastava taotluse põhjendatust.

10. Riigikohtu praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. Riigikohus on nentinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi ning esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus (Riigikohtu 02.03.2006. a määrus nr 3-3-1-3-06, p 8; 26.06.2006. a määrus nr 3-3-1-54-06, p 12). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaitstavaid ning sellega piiratavaid õigusi ja huve (Riigikohtu 22.11.2004. a määrus nr 3-3-1-76-04, p 12). Kohtuotsuse täitmise võimatuseks on Riigikohus pidanud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada (Riigikohtu 21.12.2001. a määrus nr 3-3-1-67-01, p 1; 08.04.2004. a määrus nr 3-3-1-13-04, p 19). Seega tekib kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmisel ei oleks kaebajal ka soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik.

11. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale. Tartu Ringkonnakohus on varasemalt leidnud, et käibemaksukohustuslaste registri kande puudumine ei keela küll äriühingul tegutseda, kuid kindlasti raskendab see äriühingu tegutsemist (Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2013. a määrus nr 3-13-1774, p 10). Kui isik kustutatakse käibemaksukohustuslaste registrist, kaotab ta õiguse lisada võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, maha arvata sisendkäibemaksu, tal tekib kohustus tasuda käibemaksu võõrandamata kaubalt ning põhivara puhul korrigeerida sisendkäibemaksu. Ringkonnakohus jääb oma varasema seisukoha juurde, mistõttu nõustub halduskohtu põhjendusega esialgse õiguskaitse vajalikkuse osas, et kaebaja saaks jätkata tegutsemist põhitegevusalal ja tema õigused oleksid tagatud kohtumenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmine võib kaebaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine võib olla raskendatud või isegi võimatu. Seega leiab ringkonnakohus, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus.

12. Määruskaebuse esitaja viitab Euroopa Kohtu 14.03.2013. a otsusele nr C-527/11, märkides, et liikmesriikidel on kohustus tagada, et kanded maksukohustuslaste registris oleksid õiged, kindlustamaks käibemaksusüsteemi nõuetekohase toimimise. Eelviidatud Euroopa Kohtu otsuses (p 34) on leitud, et selleks, et registreerimata jätmine oleks proportsionaalne meede maksupettuste ärahoidmise eesmärgi suhtes, peaks see põhinema arvestataval teabel, mis lubab objektiivselt järeldada, et kui maksukohustuslasele antakse käibemaksukohustuslasena registreerimise number, hakkab ta seda tõenäoliselt kuritarvitama. Otsus peab põhinema hinnangul, mis antakse kogumis juhtumi kõigile asjaoludele ja tõenditele, mis on ettevõtja esitatud andmete kontrollimise käigus kogutud. Ringkonnakohus jääb oma varasema seisukoha juurde (Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2013. a määrus nr 3-13-1774, p 11), et neid põhimõtteid tuleb kohaldada ka maksukohustuslaste registrist kustutamisele, mis rakendub juhul, kui ettevõtlusega ei tegeleta või kui on ilmne, et äriühingut kasutatakse maksupettusteks. Määruskaebuse esitaja on märkinud, et kaebaja poolt on ettevõtluse toimumise tõendamiseks osaliselt dokumendid esitamata ja selgitused andmata, milline käitumine viitavat võimalusele, et ta võib käibemaksukohustuslasena registreerimist kuritarvitada. Seega nähtub määruskaebuse esitaja väidetest, et OÜ-l Vollmond ettevõtluse toimumine ei ole MTA poolt siiski täielikult välistatud ning kuritarvitamist on peetud üksnes võimalikuks, mitte tõendatuks, mistõttu ringkonnakohus leiab, et kaebaja huvi vältida ettevõtlusvabaduse võimalikku riivet kaalub käesolevas vaidluses toodud asjaoludel üles avaliku huvi vältida käibemaksukohustuslase õiguste kuritarvitamist ning taolises olukorras tuleb eelistada esialgse õiguskaitse kohaldamist. Eeltoodud põhjustel ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et kohus on jätnud sisuliselt avaliku huvi kaalumata. Ringkonnakohus leiab, et kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning halduskohtu poolt kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine on põhjendatud.

III

13. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.04.2014. a määruse muutmata. Vastavalt HKMS § 252 lg-le 7 ei ole määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus edasi kaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel