3-13-2137/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

12. mai 2014, Tartu

Haldusasja number

3-13-2137

Haldusasi

Garri Graubergi kaebus Tartu Vangla 09.08.2013. a

käskkirja nr 6-2/1044 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.11.2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Garri Graubergi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Garri Grauberg

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.11.2013. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates (HKMS § 212 lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 185 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus asja

lahendada kirjalikus menetluses või lihtmenetluses, arvestades HKMS 14. peatüki 3. ja 4. jaos

sätestatut ning sõltumata sellest, millises menetluses oli asja lahendanud halduskohus.

HKMS § 133 lg 1 järgi võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline. Õiguste

rikkumine loetakse väheoluliseks eelkõige siis, kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja

selle väärtus ei ületa 200 eurot.

Esitatud kaebuses vaidlustas G. Grauberg distsiplinaarkäskkirja, millega talle määrati

distsiplinaarkaristuseks noomitus.

Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul kaebusega kaitstava õiguse rikkumine

väheoluline, sest kaebajale on vaidlusaluse käskkirjaga määratud võimalikest

distsiplinaarkaristustest leebeim karistus ja tegemist ei ole kaebaja jaoks kaaluka õigushüvega

(elu, tervis, vabadus) või sellesse intensiivse sekkumisega. Eelnevast tulenevalt otsustas

ringkonnakohus käesoleva haldusasja apellatsiooniastmes läbi vaadata lihtmenetluses.

2. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5

alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha

otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused

apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud

tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis,

vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu

otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele,

HKMS § 201 lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

3. Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata ning

apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Vahistatu G. Grauberg on vaidlustanud Tartu

Vangla 09.08.2013. a käskkirja (tl 9), millega teda karistati distsiplinaarkorras noomitusega

selle eest, et ta viibis 11.07.2013 kell 09.10 jalutuskäigu ajal jalutusboksis ebakorrektselt

riietatuna (oli palja ülakehaga), samas kui Tartu Vangla kodukorra p 4.2 kohaselt on

kinnipeetav väljaspool enda elukambrit kohustatud kandma vangla riietust ja olema

korrektselt riietatud. Kuigi vahistatud vangla riietust kandma ei pea, laieneb neile ikkagi

korrektselt riietumise nõue. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vaidlustamisel on

kaebaja põhiliselt väitnud, et tema ei ole rikkumist toime pannud ning valvur ajas ta kellegagi

segamini. Samuti heitis kaebaja ette, et tema kambrikaaslaselt T. Gavrilovilt ei võetud

toimunu kohta seletust, ja kui kaebaja võttis kambrikaaslaselt ise kirjaliku seletuse, pidas

vangla seda ebausaldusväärseks. Halduskohtu otsuse osas märkis kaebaja, et kohus leidis

ekslikult, nagu poleks kaebaja koheselt T. Gavrilovilt seletuse võtmist nõudnud ning sai

kaebajast valesti aru, nagu oleks valvur ta segamini ajanud kambrikaaslasega. Kaebaja pidas

silmas, et valvur võis ta segamini ajada ükskõik millise kinnipeetavaga kuskil jalutusboksis.

Kohus oleks pidanud T. Gavrilovi ütlusi andma kutsuma ega poleks pidanud eeldama, et kaks

kinnipeetavat valetavad, kuid valvur räägib tõtt. Tartu Vangla 13.09.2013. a vaideotsuses

(tl 14), 28.10.2013. a vastuses kaebusele (tl 23), Tartu Halduskohtu 27.11.2013. a otsuses

(tl 47-48) ning Tartu Vangla 05.02.2014. a vastuses apellatsioonkaebusele (tl 69) on

ammendavalt ja selgelt vastatud kaebaja väidetele ning põhjendatud, miks need ei anna alust

09.08.2013. a käskkirja tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega.

4. Vaidlustatud käskkirjas on viidatud distsiplinaarmenetluse protokollile (tl 30), millest

nähtuvalt on distsiplinaarsüütegu tõendatud valvur M. Kolpakova ettekandega nr 2290 (tl 31).

Lisaks küsis Tartu Halduskohus M. Kolpakovalt G. Graubergi toime pandud rikkumise kohta

täpsustavaid küsimusi (tl 42). Vastuses kohtu nõudele (tl 45) selgitati, et vaidlusalusel ajal,

so 11.07.2013 kell 09.10 oli jalutusboksis kaks inimest ning kaebaja enda vaidest (tl 12)

nähtub, et ta jalutas koos T. Gavriloviga. Järelikult valvur ei saanud kaebajat segamini ajada

mitte „kellegagi“, vaid ainult T. Gavriloviga, kuid kaebaja kinnitas apellatsioonkaebuses, et ta

ei pidanud „kellegi“ all silmas kambrikaaslast. Seega ei ole võimalik, et valvur nägi

vaidlusalusel ajal ühes jalutusboksis viibinud kahest kinnipeetavast (kaebaja ja tema

kambrikaaslane) üht palja ülakehaga, kuid samas ei olnud tegemist ei kaebaja ega tema

kambrikaaslasega. Usutav ei ole, et valvur ajas kaebaja segamini mõnes teises jalutusboksis

jalutava kinnipeetavaga, kui valvur M. Kolpakova andis kohtule selgituse kahe konkreetse

kinnipeetava kohta, kes viibisid kindlal ajal kindlas jalutusboksis. Niisiis on ilmselge, et

kaebaja pani distsiplinaarsüüteo toime. Nii vastustaja kui halduskohus on põhjendanud, miks

valvuri selgitused on usaldusväärsed, kuid kaebaja ja T. Gavrilovi omad mitte.

Ringkonnakohus märgib, et halduskohtu otsuse p-s 12 sisalduvat lauset - „Kaebaja andis

omapoolsed selgitused, kuid ei taotlenud koheselt T. Gavrilovi ülekuulamist“ - võib mõista

nii, et kaebaja ei rõhutanud T. Gavrilovi kohese ülekuulamise vajadust, kuigi teadis, et

viimane vabaneb vanglast 17.07.2013. Samas ka juhul, kui halduskohus ongi otsuses ekslikult

silmas pidanud, et kaebaja ei esitanud koheselt palvet T. Gavrilovilt seletuse võtmiseks, kuigi

ta seda tegi (tl 32), siis ei anna see alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Kaebaja võttis ise

T. Gavrilovilt seletuse, mida analüüsis nii vastustaja vaidemenetluses kui ka halduskohus

otsust tehes ning mõlemad pidasid seda ebausaldusväärseks. Seega T. Gavrilovi seletus on

asja materjalides olemas, kuid see ei anna põhjust kahelda valvur M. Kolpakova seletustes.

Samadel põhjustel ei oma ka tähtsust kaebaja väited selle kohta, et vangla ei võtnud

T. Gavrilovilt seletust, kuigi selleks oli võimalus olemas. Pealegi on vangla selgitanud (tl 14),

et vabaduses viibivalt T. Gavrilovilt distsiplinaarmenetluses seletuse saamine oleks menetluse

piiratud aega arvestades liiga ajamahukas ning samuti oli see ebavajalik.

5. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

27.11.2013. a otsus muutmata.

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/