3-12-1219/67 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

9. mai 2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-1219

Haldusasi

Viktor Šibanovi kaebus Viru Vangla poolt arstiabi

võimaldamata jätmise ja haigena kartserisse

paigutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas

100 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.03.2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viktor Šibanovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Viktor Šibanov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. märtsi 2013. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, so 09.05.2014, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Viktor Šibanovi tervisekaarti (kd I, tl 149-201) kanti 11.11.2011

andmed, et kell 13.20 toimunud väljakutsel tuvastati tal pindmise marrastusega turse vasaku

silma all ning röntgenülesvõttelt nähtub alalõualuu vasaku nurga täielik ristmurd (kd I,

tl 150-151). Samal päeval vormistati SA Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini

osakonnas Kohtla-Järvel patsiendikaart nr R370095 (kd I, tl 189-190) selle kohta, et

kell 15.23 saabus patsient V. Šibanov, kellel diagnoositi kolju- ja näoluude murd.

2. Viru Vangla 16.11.2011. a käskkirjaga nr 6-3/2087-D, 22.12.2011. a käskkirjaga nr

6-3/2294-D ja 18.01.2012. a käskkirjaga nr 6-3/75-D karistati V. Šibanovit distsiplinaarkorras

kartserisse paigutamisega kokku 95 ööpäevaks selle eest, et ta ei allunud ametniku

korraldusele asuda tööle. V. Šibanov kandis nende käskkirjadega määratud kartserikaristusi

perioodil 30.11.2011 kuni 04.03.2012.

V. Šibanov taotles 18.01.2012 esitatud vaides nimetatud käskkirjade kehtetuks tunnistamist

ning esitas ka taotluse 16.11.2011. a ja 22.12.2011. a käskkirjade alusel kartserisse

paigutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot. Viru Vangla 05.04.2012. a

otsusega (kd I, tl 132-135) tagastati V. Šibanovi vaie 16.11.2011. a käskkirja kehtetuks

tunnistamise osas, jäeti rahuldamata vaie 22.12.2011. a käskkirja ja 18.01.2012. a käskkirja

kehtetuks tunnistamiseks ning jäeti rahuldamata kahju hüvitamise taotlus. V. Šibanov esitas

nimetatud käskkirjade õigusvastaseks tunnistamiseks ja 5000 euro suuruse kahju

hüvitamiseks Tartu Halduskohtule kaebuse ning see registreeriti haldusasjana nr 3-12-944.

Hetkel on asi Tartu Ringkonnakohtu menetluses.

3. V. Šibanov esitas 22.03.2012 Viru Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks

summas 100 000 eurot seoses sellega, et vanglaametnikud paigutasid ta haigena

kartserikambrisse ning takistasid meditsiiniabi õigeaegset osutamist. Viru Vangla jättis

kahjunõude 04.06.2012. a otsusega (kd I, tl 137-138) rahuldamata.

4. V. Šibanov esitas 10.06.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 22.07.2012 selle

täpsustuse, taotledes Viru Vanglalt 100 000 euro suurust kahjuhüvitist.

Viidates Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-le 25, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-le 1

ja vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-le 1, leidis kaebaja, et vanglateenistujad on rikkunud tema

õigusi, tekitanud olulise varalise kahju tema tervisele ning alandanud tema inimväärikust.

Kaebaja selgitas, et ta sai 11.11.2011 vanglas trauma (lõualuu kahepoolne murd ja

ajupõrutus), mille puhul oli vajalik hospitaliseerimine. Vangla konvoi kinnitas haiglas, et

kaebaja paigutatakse haigla statsionaari, kuid ta paigutati hoopis üksikkambrisse, kus talle ei

osutatud seitsme päeva jooksul abi ning hoiti näljas. Seejärel saadeti ta linnahaiglasse, kus

murti lahti juba kokku kasvanud lõualuu, kuid naasmisel sunniti teda sellises seisundis

töötama ja paigutati kartsa. Oluline tervisekahju seisnes selles, et lõualuu kasvas valesti

kokku, tekkis valehambumus, kadunud on kõnediktsioon, pärast põrutust on häiritud

liikumiskoordinatsioon ning ebasobiv toit halvendas tervislikku seisundit. Eelkõige kannatas

kaebaja füüsilist valu, kuid esines ka depressioon, närvilisus, unehäired ja hingevalu. Kaebaja

hinnangul on rikutud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK)

artikleid 3, 4, 13, 14 ja 17.

Kaebaja ei süüdista mitte meditsiinitöötajaid, vaid just vangla administratsiooni, kes ei

andnud meditsiinitöötajatele õigeaegselt korraldust teda spetsialisti juurde viia. Kõik otsused

teeb julgeolekuosakond. Ükski vanglaametnik, kes kaebajat 11.11.2011-18.11.2011 sellises

seisus nägi, ei võtnud midagi ette. Lisaks ületas vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse

lahendamise tähtaega, esitades vastuse alles 05.04.2012, ega tõlkinud seda.

14.03.2013 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et 11.11.2011 käskis traumapunkti arst

kaebaja Tallinnasse või Tartusse operatsioonile viia, kuid seda ei tehtud. Haigla arst käskis

kaebaja 14.11.2011 operatsioonile viia, kuid seda tehti alles 18.11.2011. Kaebaja sai igal õhtul

vaid valu vaigistava süsti ning kaebus on esitatud eelkõige sellepärast, et kui kaebaja oleks

õigeaegselt operatsioonile viidud, olnuks kannatused väiksemad.

5. Tartu Halduskohtu 28.03.2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

Otsuse kohaselt tuleb kaebaja haigena tööle asumiseks antud korralduste, niisuguses seisundis

kartserisse paigutamise ja kohtueelses menetluses toimunu õiguspärasust hinnata haldusasjas

nr 3-12-944 ning käesolevas asjas kuulub lahendamisele vaid arstiabi saamisega seonduv.

Kohus leidis, et kaebajal pole mingit alust väita, et administratsiooni korraldusel või mistahes

muul põhjusel ei osutatud talle abi ja ta jäeti üksi valusid kannatama. Tema kohta SA Ida-Viru

keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas koostatud patsiendikaart, Viru Vanglas peetav

tervisekaart ja vangla meditsiiniosakonna juhataja kohusetäitja õiend kinnitavad, et kaebaja

toimetati koheselt pärast 11.11.2011 toimunud trauma tagajärgede fikseerimist Kohtla-Järvel

asuvasse erakorralise meditsiini osakonda, viidi 18.11.2011, 25.11.2011, 02.12.2011,

09.12.2011 ja 27.12.2011 selle haigla hambapolikliinikusse ambulatoorse ravi saamiseks ning

pidevalt anti valu vaigistamises seisnevat abi.

Kuna kaebajale tehti 12.11.2011 ja 14.11.2011 meditsiiniline üldläbivaatus, ei saa tõele

vastata väide, et 18.11.2011 toimus hambakirurgi vastuvõtt ainult seetõttu, et varem unustasid

ametnikud kaebaja ära. Kuigi kaebaja on pärast trauma toimumist läbinud kahel korral

meditsiinilise läbivaatuse, ei nähtu, et tema seisund oleks tinginud VangS § 53 lg 2 kohase

eriarsti juurde saatmise otsuse, mis oleks vanglateenistuse ametnikel jäänud täitmata.

Meditsiiniosakonna juhataja kohusetäitja poolt kaebaja järelepärimise peale saadetud vastuse

(kd I, tl 8) väidetel oli 18.11.2011 toimunud hambakirurgi vastuvõtt ette planeeritud. On

üldteada, et eriarstide juurde on järjekorrad. Miski kohtule esitatust ei kinnita, et

vanglateenistujad oleks jätnud kaebaja abitult kannatama ja tekitanud seeläbi tema

inimväärikusele ja tervisele rahas hüvitatava mittevaralise kahju. Niisugust kahju ei saanud

tekitada ka kohtueelsele kahjunõudele vastamiseks kehtestatud tähtaja ületamine või

väidetavalt vastuse tõlkimata jätmine. Ilmselgelt tuleb kolju- ja näoluude murruga inimesel

taluda kannatusi ning seda ka siis, kui talle osutatakse koheselt arstiabi. Seetõttu ei saa

kaebaja süüdistada vanglaametnikke selles, et tal tuli saadud trauma järgselt kannatada nii

valude kui ka söömisel ja joomisel tekkida võivate probleemide käes. Tervisekaardist ei nähtu

kohustust paigutada kaebajat haigla statsionaari.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. V. Šibanovi 14.04.2013. a apellatsioonkaebuses ja selle 07.05.2013. a täienduses

palutakse halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt kaldus kohus seadusest kõrvale, asus vastustaja poolele, ei

vaadanud kaebust läbi objektiivselt ja igakülgselt ning rikkus PS § 10, 14, 18 lg-t 1, 28 lg-t 1.

Halduskohus kaldus kõrvale kannatuste tuvastamise kohustusest, rikkudes sellega

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 2 ja 235. Kohus püüdis asja kallutada nii, nagu

oleks kaebus esitatud meditsiinitöötajate peale, kuid tegelikult keelas just vangla

julgeolekuteenistus kaebaja operatsioonile viimise Tallinnasse või Tartusse ja haigla

statsionaari jätmise. 14.11.2011 ei antud konvoid, et viia kaebajat lahaseid panema.

Mittevaraline kahju ei seisnenud selles, et vangla vastas kahju hüvitamise taotlusele

hilinemisega ega tõlkinud vastust, vaid selles, et Viru Vangla administratsiooni süül viibis

kaebaja 11.11.2011-18.11.2011 üldkambris rippuva lõuaga. Valu vaigistavate süstide saamine

ei tähenda, et kaebaja ei kannatanud. Viru Vangla administratsioon ei täitnud VangS § 53

nõudeid. Vanglaametnikud takistasid õigeaegset meditsiiniabi osutamist, ei andnud võimalust

pääseda arst-spetsialisti juurde, paigutasid kaebaja pikaks ajaks tavalisse üksikkambrisse,

jättes ta abitusse seisundisse, kaebajat koheldi julmalt (andmata toitu) ja sunniti töötama.

Administratsioon võttis vastu otsuse toidu määramiseks, mistõttu pidi kaebaja nädala jooksul

nälga kannatama, sest tavalist toitu ta süüa ei saanud. Saadud trauma oli erakorraline ja

mingist järjekorrast ei saa juttugi olla. Viru Vangla on sõlminud lepingu meditsiiniabi

osutamiseks ja omab alust teha korraldusi vältimatu abi andmiseks, meditsiiniosakond on

vangla alluvuses.

7. Viru Vangla 07.05.2013. a vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

Vastustaja selgitas, et tõele ei vasta kaebaja väide, et vangla administratsiooni korraldusel ei

osutatud talle mingisugust abi. Kaebaja tervisekaardi kannetest nähtub, et 11.11.2011 koheselt

pärast vigastuse saamist osutati kaebajale esmaabi ja saadeti röntgenisse ning et

kartserirežiimil olles sai ta igapäevaselt meditsiinilist abi ja talle olid määratud valu

vaigistavad süstid. Viru Vangla meditsiiniosakonna spetsialist-vanemõe E. Tiinase

04.04.2012. a õiendist (kd I, tl 198) nähtub, et lõualuu ravi kestis kuni 27.12.2011 ning

lõualuumurruga kartseris viibimine ei kahjustanud kaebaja tervist. Ka kaebaja poolt kohtule

esitatud Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja kohusetäitja 06.03.2012. a vastusest

nr 6-10/2860-1 nähtub, et kaebajale on erinevatel viisidel meditsiinilist abi osutatud ning ka

selgitatud, miks ta viidi hambakirurgi vastuvõtule 18.11.2011 plaanilises korras. Niisiis

kaebaja on saanud meditsiinilist abi, käies seoses alalõualuumurruga ravil SA Ida-Viru

Keskhaiglas, kohapeal võimaldas vangla talle vältimatut abi. Vangla süüdistamine arstiabi

mittevõimaldamises ja kaebaja lõualuu valesti kokkukasvamises ei ole põhjendatud.

Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja 18.01.2012. a vaide lahendamise tähtaega, sest tähtaeg

hakkas kulgema alles kaebaja vaide eestikeelse tõlke saamisest ning see hakkas uuesti

kulgema ajast, mil kaebaja esitas enda puudulikule vaidele täienduse. Ka kahju hüvitamise

taotluse lahendamise tähtaeg hakkas kulgema eestikeelse tõlke saamisest ning vastustaja

tunnistab, et tähtaega ületati mõne päevaga, kuid see ei rikkunud oluliselt kaebaja õigusi.

Vangla ei nõustu kaebaja väitega, et vangla keeldus 05.04.2012. a vastuse nr 6-16/28-5

tõlkimisest vene keelde. Eesti riigikeel on eesti keel. Õiguskantsler on küll leidnud, et vangla

peab kinnipeetavatele tagama vangistust reguleerivate õigusaktide ja oluliste üldkorralduste

kättesaadavuse lisaks riigikeeles ka enam kasutatavas võõrkeeles (eeskätt vene keeles), kuid

üheski vanglas, sh Viru Vanglas, ei ole kinnipeetavatel õigust nõuda riigilt ja nende ametnikelt

vastuseid vähemusrahvuse keeles. Selleks, et tagada kinnipeetavatele haldusaktidest aru

saamine, tõlgib inspektor-kontaktisik vajadusel suuliselt lühidalt haldusaktide sisu ning V.

Šibanovile on Viru Vangla 05.04.2012. a vastust lühidalt suuliselt tõlgitud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu

28.03.2013. a otsuse tühistamiseks puudub alus.

9. Kaebaja nõuab tema väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega Viru Vangla poolt

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja väitel takistasid vanglaametnikud talle

õigeaegset meditsiiniabi osutamist, ei andnud võimalust pääseda arst-spetsialisti juurde,

paigutasid kaebaja pikaks ajaks üksikkambrisse, jättes ta abitusse seisundisse. Samuti väidab

kaebaja, et teda koheldi julmalt, kuna ei antud toitu ning lisaks sellele sunniti teda haigena

töötama.

10. Õige on halduskohtu seisukoht, et käesoleva asja raames kuulub lahendamisele vaid

arstiabi võimaldamisega seonduv küsimus. Kaebaja haigena kartserisse paigutamisele ning

tööle asumiseks antud korralduste õiguspärasusele antakse hinnang teise haldusasja raames

(ringkonnakohtu menetluses olev haldusasi nr 3-12-944). Haldusasjas nr 3-12-944 vaidlustas

kaebaja Viru Vangla 22.11.2011. a käskkirja nr 6-3/2294-D ning 18.01.2012. a käskkirja

nr 6-3/75-D tema kartserisse paigutamise kohta ja just selles asjas nõuab ta enda haigena

kartserisse paigutamise ning tööle sundimisega tekitatud kahju hüvitamist.

11. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus igakülgselt ja õigesti hinnanud asjas kogutud

tõendeid ning jõudnud põhjendatult seisukohale, et kaebus tuleb rahuldamata jätta.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt pole kaebajal alust väita, et

Viru Vangla administratsiooni korraldusel või mistahes muul põhjusel ei osutatud talle alates

11.11.2011 arstiabi ja ta jäeti üksi kambrisse valusid kannatama.

V. Šibanovi kohta SA Ida-Viru keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas koostatud

patsiendikaart, Viru Vanglas peetav tervisekaart ja vangla meditsiiniosakonna juhataja

kohusetäitja vastus selgitustaotlusele kinnitavad, et V. Šibanov toimetati 11.11.2011 koheselt

peale trauma tagajärgede fikseerimist Kohtla-Järvel asuvasse erakorralise meditsiini

osakonda. Kaebaja viidi 18.11.2011, 25.11.2011, 02.12.2011, 09.12.2011 ja 27.12.2011

ambulatoorse ravi saamiseks Ida-Viru keskhaigla hambapolikliinikusse ning talle anti pidevalt

valu vaigistamiseks abi vangla tervishoiutöötajate poolt.

12. Kaebaja veendumuse kohaselt tulnuks tema tervise huvides rakendada teistsuguseid

meetmeid kui seda tehti Viru Vanglas. Kaebaja arvates tulnuks ta toimetada hambakirurgi

vastuvõtule koheselt ning hospitaliseerida, mitte aga paigutada vanglas kambrisse. Vajalikud

meetmed jäid kaebaja hinnangul rakendamata vanglaametnike süül. Apellatsioonkaebuses

väidab kaebaja, et vangla administratsioon ei täitnud VangS § 53 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatut.

13. Kaebaja seisukoht, et vangla administratsioon ei täitnud VangS § 53 lg-s 1 ja lg-s 2

sätestatud kohustusi, on alusetu.

Tervishoiuteenuse osutamist vanglas ning kinnipeetava ravimist reguleerivad VangS §-d 52 ja

53. Vastavalt VangS § 52 lg-le 1 osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. VangS §

52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima

neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi

osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid.

VangS § 53 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi

kättesaadavus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks

puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde.

Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus.

Seega otsustab kinnipeetavate terviseseisundi ning ravivajaduse üle tervishoiutöötaja (arst).

VangS § 53 ei sätesta vangla administratsioonile ülesandeid tervishoiuteenuse osutamiseks.

Vanglateenistuse ülesandeks on kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavuse

tagamine ja valve tagamine tervishoiuteenuse osutamise ajal.

Nagu varasemalt juba märgitud, tagas Viru Vangla alates 11.11.2011 kaebajale vältimatu

arstiabi kättesaadavuse, tagades talle meditsiiniabi vangla meditsiiniosakonna kaudu,

toimetades ta kohe pärast traumat erakorralise meditsiini osakonda ja viies ta hiljem

ambulatoorse ravi saamiseks hambapolikliinikusse.

14. Tervisekaardi kannete kohaselt on kaebajale samuti alates 12.11.2011 praktiliselt üle

päeva tehtud vanglas meditsiiniline üldläbivaatus, mille tulemusel määrati või jätkati

valuvaigistite manustamist vangla tervishoiutöötaja poolt (kd I, tl 154 jj). Arsti poolt

12.11.2011, 14.11.2011 ning 15.11.2011 kaebajale tehtud läbivaatuse tulemustest ei nähtu

eriarsti juurde saatmise otsust, milline väidetavalt jäi vanglateenistuse ametnikel täitmata

(kd I, tl 153-157). Meditsiiniosakonna juhataja kohusetäitja poolt V. Šibanovi järelepärimisele

saadetud vastuse kohaselt viidi kaebaja Ida-Viru keskhaigla hambakirurgi vastuvõtule

plaanilises korras 18.11.2011, kuna haigla erakorralise meditsiini osakonnas ei peetud

vajalikuks suunata kaebajat koheselt erakorraliselt hambakirurgi vastuvõtule (kd I, tl 8).

Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et hambakirurgi vastuvõtt toimus 18.11.2011 seetõttu, et

tema varasema suunamise unustasid vanglaametnikud lihtsalt ära. Ida-Viru keskhaigla

erakorralise meditsiini osakonnas koostatud patsiendikaardilt ega ka vanglas peetavalt

tervisekaardilt ei nähtu kaebaja poolt väidetud arsti otsust paigutada ta Ida-Viru keskhaigla

või vangla haigla statsionaari. Seega ei ole vanglaametnikud saanud õigusvastaselt eirata ka

seda kaebaja poolt väidetud kohustust tema haiglasse statsionaarsele ravile paigutamise kohta.

15. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise alused sätestab

RVastS § 9 lg 1. Selle sätte kohaselt on õigus nõuda süüliselt väärikuse alandamise või tervise kahjustamise

korral mittevaralise kahju rahalist hüvitamist.

Põhjendatud on halduskohtu järeldus, et käesoleval juhul ei kinnita kohtule esitatud tõendid, et

vanglateenistujad jätsid V. Šibanovi ilma meditsiiniabi võimaldamata kannatama ja seeläbi tekitas vangla tema

inimväärikusele ja tervisele mittevaralise kahju, mille eest tuleks välja mõista rahaline hüvitis.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kolju- ja näoluude murruga inimesel tuleb pärast vastavate

vigastuste saamist ilmselt taluda valuga seotud kannatusi ning seda ka siis, kui talle osutatakse koheselt

asjakohast arstiabi. Seetõttu ei saa kaebaja süüdistada vanglateenistuse ametnikke selles, et tal

tuli saadud trauma järgselt kannatada nii valude kui ka söömisel ja joomisel tekkida võivate probleemide

tõttu. See, milline ravi on mingi konkreetse haiguse või vigastuse puhul vajalik ja kus täpselt see ravi peab

toimuma, on vastava tervishoiutöötaja otsustuspädevuses ning ei allu vanglaametnike ega ka halduskohtu

kontrollile. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et vanglaametnikud tegid kaebajale

takistusi õigeaegse meditsiiniabi saamisel ning ei andnud talle võimalust pääseda arst-

spetsialisti juurde.

16. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt jääb V. Šibanovi apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja on

kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma kulude kohta ringkonnakohtule

dokumente ja taotlust esitanud ei ole.

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/